Obsah (5)

§ 320§ 321§ 184§ 4§ 81

1-24-895 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-895 (24730000003) Kohtunik Elina Elkind Kriminaa

§ 320

lg 1 või lg 2 järgi ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi Q suhtes

§ 321lg 1 või lg 2 järgi.

Kuriteokaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

1. Y eksis ütlusi andes segatud algainete kogustega ja jättis istungil nimetamata pulbrilise amfetamiini saamiseks vajaliku lahusti. Sellest tulenevalt andis Y ilmselgelt valeütlusi. Samuti jättis ekspert Q istungil ülekuulamise käigus nimetamata olulise asjaolu, et pulbrilise amfetamiini saamiseks vedelast amfetamiinist on vaja ka lahustit, mistõttu andis vale eksperdiarvamuse. Nimetatud kuritegude puhul võib olla saabunud aegumistähtaeg, mis 1 1-24-895 takistab nende uurimiseks kriminaalmenetluse alustamist, kuid nimetatud protsess on vaja läbida X rehabiliteerimise eesmärgil.
2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri
3. jaanuari
4. a teatega jäeti kriminaalmenetlus alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Teate koostamisel tugineti lisaks kuriteokaebusele ja selle lisadele ka Harju Maakohtu
5. juuli
6. a otsusele nr X-XX-XXXX, samas asjas Riigikohtus tehtud otsusele ning
7. märtsil 2023 Xga seonduvalt Riigikohtusse esitatud teistmisavaldusele. Riigikohus jättis
8. juuni
9. a määrusega X teistmisavalduse menetlusse võtmata. Teate põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised.
10. Y ütluste kohaselt valmistas ta amfetamiini selliselt, et segas algainet väävelhappega ning ekspert kinnitas, et amfetamiinsulfaadi saamiseks lisatakse amfetamiinalusele, mis on vedelal kujul, väävelhapet. Kuriteokaebusest nähtuvalt X ei vaidle vastu sellele, et vedela amfetamiinaluse muutmiseks amfetamiinsulfaadiks kasutatakse põhimõtteliselt väävelhapet. Ka kuriteokaebusele lisatud uuringuaktis on otsesõnu märgitud, et amfetamiinaluse, mis on vedelal kujul, amfetamiinsulfaadiks (pulbriliseks amfetamiiniks) muutmiseks on vaja väävelhapet. Kõik muu kuulub tõendite hindamise valdkonda, mis on aga kohtu ainupädevuses.
12. jaanuaril 2024 Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses palub X ümber vaadata Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetlusotsuse, põhjendades seda järgmiselt. Kuriteokaebuses märgitud asjaoludel tuleb kriminaalmenetlust alustada ja seda juba kasvõi legaliteedipõhimõttest nähtuvalt. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei olnud maakohtule teada, kuidas tegelikult amfetamiini valmistamine käib. Hiljem aga ilmnesid sellised asjaolud, mille põhjal saab järeldada, et Y andis valeütlusi ja ekspert andis kohtus valearvamuse. Kriminaalmenetluse alustamise küsimuse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, et tema kaitsja esitas Riigikohtusse teistmisavalduse, kus juhtis samuti tähelepanu Y valeütlustele ja eksperdi valearvamusele. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
13. Riigiprokuratuuri abiprokurör Margus Gross jättis
14. jaanuari
15. a määrusega X kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör asus kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele.
16. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 24730000003 põhjendused, mille kohaselt läbis Xga seotud kriminaalasi nr X-XX-XXXX kohtuliku kontrolli kõigis kolmes kohtuastmes, tuleb nõustuda. Kui Harju Maakohtu
17. juuli
18. a otsusega tunnistati X algselt süüdi

§ 184lg 21 järgi, siis Riigikohus muutis 25.

novembri

1. a otsusega Harju Maakohtu
2. juuli
3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsuseid nii kvalifikatsiooni kui ka liitkaristuse osas, tunnistades X süüdi

§ 184

lg 2 p 1 ja p 2 järgi, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning seda isikute grupis ja korduvalt. Kusjuures X süüdistus ei olnud seotud mitte ainult narkootilise aine (amfetamiin) omandamisega Ylt, vaid teda süüdistati ka selle edasiandmises mitmele teisele isikule, kes anti samuti kriminaalasjas nr X-XX-XXXX koos Xga kohtu alla. Harju Maakohus tugines

1. juuli
2. a otsuses X süüditunnistamisel erinevatele otsestele ja kaudsetele tõenditele. Seetõttu on X kuriteokaebuses ja Riigiprokuratuuri esitatud kaebuses märgitu, et ta mõisteti süüdi sisuliselt ainult Y ütluste alusel, iseenesest ebaõige. Ka Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsuses on märgitud, et eelnevad kohtud põhjendasid igakülgselt ja jälgitavalt, et millistele tõenditele 2 1-24-895 tuginedes ja miks tuvastati (sh X puhul) suure koguse narkootiliste ainete ebaseaduslik grupiviisiline käitlemine ja iga kaastäideviija teopanus. Mis puutub aga X väidetesse, et kriminaalasja nr X-XX-XXXX kohtulikul arutamisel andis Y
5. detsembril 2018 valeütlusi ja ekspert Q andis
6. detsembril 2018 kohtus ekspertiisiaktide sisu selgitades valearvamuse, siis kohtuistungi protokollidest selliseid asjaolusid ei nähtu.
7. Ekspert Q ei ole kohtuistungil ekspertiisiaktide sisu selgitades kordagi väitnud, et vedelast amfetamiinist lõppastmes pulbrilise amfetamiini saamiseks lahustit vaja ei ole. Seda ei ole
8. detsembril 2018 kohtuistungil ütlusi andes väitnud ka Y. Nimetatud istungil väitis Y, et ta vajas amfetamiini valmistamiseks nn vedelat algainet ja väävelhapet, mis ei ole iseenesest valeväide. 9.

§ 320

lg 1 ja lg 2 näevad ette vastutuse kannatanu ja tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või vale ütluse andmisega kaasnenud tõendi kunstliku loomise eest. Kui isegi hüpoteetiliselt eeldada, et Y võis 10.12.018 kohtuistungil mingis osas valet rääkida, siis ei oleks teda võimalik

§ 320

ettenähtud kuriteo eest vastutusele võtta kuna ta ei olnud kõnealuse kriminaalasja kohtulikul uurimisel ütlusi andes ei kannatanu ega ka tunnistaja, vaid süüdistatav. 10. Lisaks on X poolt nimetatud ajahetkedel väidetavalt toimepandud kuriteod aegunud.

§ 320

ja § 321 sätestatud kuritegude puhul on

§ 4

lg 3 järgi tegemist II astme kuritegudega.

§ 81

lg 1 p-st 2 tulenevalt aegub teise astme kuritegu, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat. Kuivõrd X poolt nimetatud kuriteod pandi väidetavalt toime 2018. a detsembris, hakkas sealt kulgema ka

§ 81

lg 1 ps 2 sätestatud viie aasta pikkune kuriteo aegumistähtaeg, mis on käesolevaks hetkeks möödunud. Praegusel juhul ei rakendu ka

§ 81lg-tes 5 ja 7 nimetatud kuriteo aegumise katkemist ja peatumist mõjutavad asjaolud. Samuti ei rakendu Kr

MS § 199 lg-s 3 sätestatu. Kuriteo aegumine on KrMS § 199 lg 1 p-st 2 tulenevalt absoluutne menetlust välistav asjaolu ning lisaks eelmärgitule ei oleks ka sellel põhjusel võimalik esitatud kaebust rahuldada. TAOTLUS RIIGI ÕIGUSABI SAAMISEKS

1. Tallinna Ringkonnakohus registreeris
2. veebruaril 2024 X taotluse riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Riigiprokuratuuri
3. jaanuari
4. a määrust.
5. Taotluse kohaselt soovib X riigi õigusabi, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, millega keelduti kriminaalmenetluse alustamisest. Koos riigi õigusabi taotlusega esitas X K-Raha väljavõtte, mille kohaselt on isikul vabu rahalisi vahendeid
6. veebruari
7. a seisuga 45,56 eurot ja hoiustatud vabanemistoetus summas 1752 eurot. K-Raha väljavõttest nähtuvalt Xl sissetulekud puuduvad. Asjast taotlejale tulenevaks võimalikuks kasuks on X märkinud KrMS § 366 lg-s 1 sätestatud alusel teistmismenetluse taotlemise võimaluse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus Xle riigi õigusabi andmiseks.
9. KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. KrMS § 41 lg 3 lause 1 järgi antakse kriminaalmenetluses kannatanule riigi 3 1-24-895 õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi andmise eeldusteks see, et taotleja on maksejõuetu ning õigusabi mittesaamisel jäävad tema olulised huvid kaitseta.
10. Maksejõuetust peab RÕS §-dest 12-14 tulenevalt tõendama riigi õigusabi taotleja. X esitatud K-Raha väljavõttest nähtub, et kinnipeetaval on vähe rahalisi vahendeid, s.o 45,56 eurot. Vabanemisfondis on isikul 1752 eurot. K-Raha väljavõttest tulenevalt puuduvad Xl sissetulekud. Seega saab nõustuda süüdimõistetu väitega, et ta on maksejõuetu.
11. Ringkonnakohus leiab siiski, et õigusabi taotleja huvides esitatav kaebus oleks igal juhul perspektiivitu, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
12. X taotleb riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri
13. jaanuari
14. a määrust. Kokkuvõtvalt leiab X, et Y ja Q osas kriminaalmenetluse alustamise ning seejärel nende süüdimõistmise tulemusel on võimalik alustada X kriminaalasjas teistmismenetlust, mis päädib omakorda kriminaalmenetluse uuendamisega ja tema õigeksmõistmisega.
15. Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja Riigiprokuratuur kaebuse rahuldamata jätmise määruses selgitasid ammendavalt, miks on X esitatud väited ebapiisavad kriminaalmenetluse alustamiseks, võttes arvesse ka legaliteedipõhimõtet. Prokuratuur tõlgendas karistusseadustiku norme, hinnates neid lähtuvalt kuriteokaebuses toodud faktilistest asjaoludest ja selgitas, miks ei vasta Y ja Q tegevus kuriteokoosseisude tunnustele. Lisaks viitas prokuratuur asjakohaselt sellele, et väidetavate süütegude aegumistähtaeg on igal juhul möödunud.
16. Seega on X võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, s.t sisuliselt olematu. Ringkonnakohus ei näe võimalust, et Riigiprokuratuuri
17. jaanuari
18. a määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust, mistõttu puudub alus talle riigi õigusabi andmiseks. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4