lauses sätestatud määras kuni põhinõude 7950,23 euro tasumiseni. Menetluskulud
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Avaldaja nõue 1. 03.08.2023 esitas IF P&C Insurance AS Viru Maakohtule avalduse A. R. ja N. L. vastu kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju nõudes. Avalduse kohaselt toimus 28.06.2022 puudutatud isikutele kuuluvas korteris Xxxx, veeavarii, mille tulemusena sai kahjustada korteri Xxxx siseviimistlus. Xxxx korteri suhtes kehtis kindlustusleping (dtl 15), mille alusel oli kindlustusseltsil kahju hüvitamise kohustus. Korteriomand oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud If P&C Insurance AS poolt. Varakahjust on koostatud 05.07.2022 vaatlusakt (dtl 18) ja kohtule on kahju tekkimisega seoses esitatud ka täiendava selgitusena korteriühistu kinnitus (dtl 116), mille kohaselt üleval korrusel oleva veetoru/vooliku purunemise tagajärjel valgus vesi alumise korterisse, mille tõttu vesi rikkus seinte ja lae viimistlused ja katted ning põrandad. Kannatanu köögis on keraamiline plaat seinast lahti ja mööbel pundunud nii seinal kui põrandal. Eeldatavalt ka aluspõrand vajab vahetamist. Mööblile võtab kannatanu ise pakkumise. Samuti on ülevaatusaktiga koos edastatud avaldajale pildid (dtl 20-58) kahjustustest. Vaatlusaktide ja piltide kohaselt said kahjustada korteri nr xxxx seinad, põrandad, laed ja mööbel. Veeavarii sai alguse korteris Xxxx, mille omanikud kahju põhjustamise hetkel olid puudutatud isikud (dtl 59). Seoses korteri xxxx kahjustamisega ja remondiga on avaldajale esitatud 07.07.2022 hinnapakkumine nr 2403 (dtl 60), kus on välja toodud tööde ja materjalide maksumus kokku summas 7369,23 eurot. Tööd teostati vastavalt allkirjastatud 12.09.2022 üleandmise aktile (dtl 63). Avaldajale edastati korteris xxxx teostatud remonttööde eest arve nr 92247 (13.09.2022) kogusummas 7184,23 eurot (dtl 64), mille avaldaja on tasunud vastavalt 14.09.2022 maksekorraldusele (dtl 65). Avaldaja selgitab, et arve esitati summas 7184,23 eurot, sest hinnapakkumises toodud summast, 7369,23 eurot, on maha arvestatud omavastutus 185 eurot, mille tasus kannatanu/kindlustusvõtja. Lisaks on avaldaja poolt korteri nr xxxx omanikule hüvitatud uus köögimööbel (mis vajas välja vahetamist) summas 766 eurot arve EI316171 alusel (dtl 66) ning vastavalt maksekorraldustele 12.09.2022 ja 14.09.2022 (dtl 67-68). Kokku on seega avaldaja kahju hüvitanud summas 7950,23 eurot (7184,23 + 766). Avaldaja saatis 31.10.2022 puudutatud isikutele tagasinõude (dtl 69), tuvastades enne seda nende kontaktandmed ja nende enda poolt rahvastikuregistripidajale antud meiliaadressid (dtl 111) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 7950,23 eurot, tasumise tähtajaga 10 päeva. Puudutatud isikud avaldaja nõudele ei ole vastanud ega ka tasunud. Avalduse esitamise seisuga nõuab avaldaja puudutatud isikutelt kokku põhisummat 7950,23 eurot. Avaldaja arvestab
lg 1 kohaselt viiviseid alates kahjunõude 31.10.2022 nõudekirja tasumise tähtajale so 10.11.2022 järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 03.08.2023
lg 1 teises lauses sätestatud määras: Tasumata Arvestus Arvestus kuni Viivitatud Viivise määr Viivis summa alates päevade arv päevas 7950,23 11.11.2022 31.12.2022 51 0,0219% 88,79 2 7950,23 7950,23 01.01.2023 01.07.2023 30.06.2023 03.08.2023 181 34 0,0287% 412,99 0,0328% 88,66 kokku 590,44 Seega võlgnevad puudutatud isikud avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 590,44 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivised ka TsMS § 367 kohaselt põhisummalt 7950,23 eurolt alates avalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni
Avaldaja hinnangul on tõendatud puudutatud isikute poolt kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vaheline põhjuslik seos. Eeltoodust tulenevalt ning avaldusele lisatud tõendite kohaselt, korteriomandile asukohaga Xxxx, Aseri alevik, tekitatud kahju eest vastutavad puudutatud isikud
S § 31 lg 1 p 1, § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel, mistõttu avaldaja palub: --mõista puudutatud isikult I A. R. ja puudutatud isikult II N. L. solidaarselt välja avaldaja If P&C Insurance AS kasuks põhivõlg 7950,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 590,44 eurot, kokku 8540,67 eurot; --mõista puudutatud isikult I A. R. ja puudutatud isikult II N. L. solidaarselt välja avaldaja If P&C Insurance AS kasuks viivised tasumata põhivõlalt (7950,23 eurot) alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni
§-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; --mõista puudutatud isikult I A. R. ja puudutatud isikult II N. L. solidaarselt välja avaldaja If P&C Insurance AS kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus; --mõista puudutatud isikult I A. R. ja puudutatud isikult II N. L. välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlasktegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
§-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kohtuistungi järgselt 15.01.2024 esitatud viivisearvestuse kohaselt lisandub hagi esitamise seisuga väljaarvutatud viivisele viivis tasumata põhinõudelt perioodi 04.08.2023 kuni 09.02.2024 (kohtulahendi kuupäev) eest summas 500,68 eurot (dtl 126). Puudutatud isikute seisukoht
) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kindlustusjuhtumist põhjustatud kahju, siis on selles ulatuses avaldajale üle läinud kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. 3 Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 järgi kohustatud omavahelistes suhetes järgima hea usus põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 1 lg 3 kohaselt kohaldub käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatu. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu
teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (
kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (
kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Korteriomaniku eelnimetatud õigus on üle läinud kindlustusandjale.
7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid
§-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis
lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale veekahjust tingitud kahjustada saanud siseviimistluse remondi kulud
lg 3 alusel.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents
lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja 4 käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.
lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte.
lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Isegi siis, kui kannatada saanud korteri olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole antud juhul tegemist alusetu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Kõigi tehtud tööde tegemine oli vajalik ja põhjendatud sõltumata sellest, kas puudutatud isikutele võib see tunduda põhjendamatult mahukas. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-15, tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada
lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia avaldaja põhjendamatu rikastumiseni. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi
lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (
alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.
lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Kindlasti ei ole antud kaasuse puhul vääramatu jõuna käsitletav asjaolu, et puudutatud isik I ei ole piisava hoolikusega taganud oma korteris asuva seadme - veekraani - üle järelevalvet ehk jätab selle lahti ja uinub. Ja seega ei ole rikkumine vabandatav.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja põhinõude, kuulub eelmärgitud summalt väljamõistmisele ka viivis. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 11.11.2022 – 31.12.2022 8% aastas, perioodil 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 on see 12,5% aastas. 13. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates 11.11.2022 (so puudutatud isikutele 31.10.2022 esitatud nõudekirjas märgitud tasumiseks antud tähtajale- 10.11.2022- järgnevast päevast) kuni avalduse koostamiseni 03.08.2023 summas 590,44 eurot ning perioodil 04.08.2023 kuni kohtulahendi tegemiseni 09.02.2024 summas 500,68 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud viivisearvestustega. Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 09.02.2024 seisuga kokku summas 1091,12 eurot (590,44 + 500,68). Arvestades avaldaja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis
lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude jäägilt alates 10.02.2024 kuni põhinõude 7950,23 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 6859,11 eurot (7950,23 – 1091,12). 6 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kulude solidaarselt puudutatud isikute kanda jätmisel on põhjendatud välja mõista riigilõivuna tasutud 50 eurot. 03.08.2023 ja 15.01.2024 taotluste kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 169 eurot tunnis + käibemaks. Esindustasud on esitatud ilma käibemaksuta kuivõrd avaldaja on käibemaksukohuslane ja saab tasutud esindustasudelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusteenust on osutatud kokku 5 tundi ja 50 minutit, s.h dokumentide analüüs, avalduse koostamine ja kohtusse esitamine 2,5 h, 13.11.2023 istungiks valmistumine ja osalemine- 1 h 20 min, 12.12.2023 täiendava selgituse koostamine, tõendite kogumine, analüüs- 1 h, 15.01.2024 istungiks valmistumine, sellel osalemine ja menetluskulude nimekirja koostamine- kokku 1 h. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 169 eurot on omistatav vandeadvokaatidest lepingulistele esindajatele. Mitteadvokaatidest esindajate puhul on kohtupraktikas väljakujunenult tunnitasu suuruseks loetud kuni 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Õigusabikulude osas lähtub kohus TsMS § 175 ja leiab, et avaldaja taotletud ajakulu, kokku 5 h 50 min, on kooskõlas asja mahukuse (tavapärane) ja keerukusega (ei ole õiguslikult keerukas ega erakordne) ning on põhjendatud kogu ulatuses. Tunnihinnana 120 eurot (käibemaksuta) arvestades kuulub puudutatud isikutelt solidaarselt õigusabikulude katteks väljamõistmisele 700 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ning kohus rahuldab avaldaja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 7 menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.