20. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (
). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (
Vara nimekirjas on kajastatud S AS-i konto jääk 27,42 eurot. Kuna inimesele peab jääma igakuiselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalk, ei arvesta usaldusisik arvelduskonto jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele ei nähtub, et A K on 2023.aasta II pooles saanud maksustatavat tulu AS-st S TM. Tema 2023.a. detsembrikuu sissetulek oli 1556,88 eurot netos. Kuna A K on 2 ülalpeetavat, siis netosissetuleku 1556,88 eurot juures saab võimaliku pankrotimenetluse ajal arestida 223,16 eurot. A K on esitanud
A K on pensioni II samba pensionikonto nr XXX, millel osakuid ei ole. Osakute eest on raha välja võetud 19.01.2021. Nähtuvalt Transpordiameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele on A K nimele registreeritud Toyota Avensis (esmane registreerimisaasta 2006). A K on maksejõuetusavalduses avaldanud, et sõiduki maksumus on 1500 eurot. Usaldusisikul puudub põhjus kahelda võlgniku seisukohas ja arvestab sellega oma lõppjäreldustes. Tulenevalt eeltoodust on A K usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 1500 eurot. II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud
lg 1 p 2 kohaselt koostatud vara ja võlanimekirjas ja mis on lisatud käesolevale aruandele. Tulenevalt eeltoodust moodustavad A K usaldusisikule teadaolevad kohustused vähemalt 24 734,44 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused A K vara suhtes maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise ajal aktiivseid täitemenetlusi ei olnud. IV Majanduslik olukord Seisuga 12.02.2024 on A K usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 1500 euro väärtuses. Teadaolevaid kohustusi on vähemalt 24 734,44 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 23 234,44 euro võrra. 4 2-23-16344 Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele ei nähtub, et A K on
sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Muud menetluslikud küsimused
) § 43 kohaselt kuulutatakse füüsilisest isikust võlgniku pankrot välja ja viiakse pankrotimenetlus läbi pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse alga6 2-23-16344 tamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt on seisuga 12.02.2024 A K usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 1500 euro väärtuses. Samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 24 734,44 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 23 234,44 euro võrra. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus välja võlgniku pankroti määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-le 511 ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku A K pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne isik, ta on
Kohus kuulutab välja võlgnik A K pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. 7 2-23-16344 Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks
Võlausaldaja võib
lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik.
lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (
− Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (
). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (
− Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (
). 8 2-23-16344 − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (
Menetluskulud
lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise
Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (
Vastavalt
lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 1120 eurot, arvestusega 8 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (22%) 246,40 eurot, kokku 1366,40 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibe-maksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S . 9 2-23-16344 (rk XXX ), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu 1120 eurot, millele lisandub käibemaks 246,40 eurot, kokku 1366,40 eurot, tuleb mõista välja võlgnikult ning
lg 9 alusel välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise kord
lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.
lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.
lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.