Obsah (12)

§ 319§ 10§ 202§ 66§ 306§ 310§ 126§ 1601§ 175§ 178§ 179§ 180

1-22-7911 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 14. juuli 2023 Tallinn 1-22-7911 (222301

§ 319lg 2).

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättetoimetamisest (

§ 319lg 3).

Kui isikule on menetlusdokument

§ 10

sätete alusel tõlgitud, siis arvestatakse selle menetlusdokumendi peale kaebamisel kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates (

§ 10

). SÜÜDISTUS Kirill Lukin ründas surma põhjustamise eesmärgil 09.07.2022 ajavahemikul kell 08.26 kuni 09.23 Tallinnas Xxx asuvas korteris Y, lüües esmalt rusikaga Yle näkku ning seejärel jätkas kätega Y peksmist pea, keha ja jäsemete piirkonda. Ründe käigus võttis Kirill Lukin noa, millega lõi korteri välisukse suunas põgenevale Yle korduvalt pea, näo, keha ja selja piirkonda. Löögid olid nii jõulised, et löökide tegemise käigus nuga purunes, mistõttu võttis Kirill Lukin teise noa ning jätkas Y noaga löömist pea, näo, keha ja selja piirkonda, tekitades kogu ründe kestel ohvrile vähemalt 30 torke-lõikehaava, põhjustades noalöökidega eluohtlikke tervisekahjustusi ning 2 1-22-7911 kätega elutähtsaid piirkondi varjanud ja kaitsnud Yle parema käe IV ja V sõrme osalise amputatsiooni koos mitmete torke-lõikehaavadega jäsemete piirkonnas. Kirill Lukin jätkas Y noaga löömist kuni Y enam elumärke ei ilmutanud, misjärel pesi Kirill Lukin oma käed ning lahkus sündmuskohalt. Noalöökidega tekitas Kirill Lukin tahtlikult Yle torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eespinnal II roidevahemiku kõrgusel rinnaku kõrvaljoonel koos südamepauna, südame, vahelihase ja maksa vigastusega; torke-lõikehaava kaela eespinnal alaosas koos hingetoru läbistava vigastusega; rindkere- ja kõhuõõnde ulatuvad torke-lõikehaavad paremal pool kõhul, paremal pool seljal ja vasakul pool seljal koos parempoolse X roide ja XII roide, maksa ja põrna vigastusega ning kõhuõõnde ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool ülakõhul ja keskkõhul, paremal pool keskkõhul, paremal küljel ja vasakul küljel koos mao ning soolte ja soolekinnisti vigastusega. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), parempoolne väikesemahuline õhkrind ja vasakpoolne mõõdukas õhkrind, õhkemboolia ning õhkemfüseem pea, kaela ja rindkere piirkonnas, mille tagajärjel Y sündmuskohal suri. Lisaks tekitas Kirill Lukin ründe käigus tahtlikult Yle järgmised vigastused: - terava vägivalla toimel tekitatud mitteeluohtlikud vigastused: nahaaluskude läbistav torkelõikehaav lauba keskosas ja paremal pool laubal; hulgalised lõikehaavad näol (sh lapikujuline lõikehaav ninaotsal ja vasaku ninatiival; kokku 12 haava) koos otsmikuluu välimise lestme vigastusega (kokku 3 haava), pindmised torke-lõikehaavad laubal, parema silma välisnurgas, vasaku silma alalaul ja paremal pool rindkere eespinnal, lõikehaavad (kokku 3 haava) ja torkelõikehaav paremal pool õlavöötme piirkonnas; lõikehaavad paremal õlavarrel (kokku 3 haava), lõikehaav ja nahakriimustus seljal lülisamba piirkonnas; parema käe IV ja V sõrme osaline amputatsioon (äralõikamine) ja lõikehaav parema käe III sõrmel ning nahakriimustused näol (kokku 6), kaelal, paremal pool õlavöötme piirkonnas, rindkere eespinnal, paremal õlavarrel ja mõlemal reiel; - tömbi vägivalla toimel tekitatud mitteeluohtlikud vigastused: vasaku silmakoopa, vasaku ülalõuaurke ja vasaku sarnakaare murrud koos verevalandusega vasakusse ülalõuaurkesse ja otsmikuurkesse, värsked nahaalused verevalumid ja nahamarrastused vasakul pool näol, verevalum kõõlustanul vasakul pool oimu piirkonnas ja vasakus oimulihases, nahamarrastus lõuatsi piirkonnas, parempoolne VI roide kõhrelise osa murd rinnaku kõrvaljoonel koos verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes, parema õlaliigese nihestus, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused parema õlavarre sisepinnal ja parema küünarliigese sirutuspinnal, nahaalune verevalum paremal labakäel ning joonetaoline nahaalune verevalum parema õlavarre eesmis-välimisel pinnal. Oma tegevusega pani Kirill Lukin toime teise inimese tahtliku tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Koos süüdistusaktiga saadeti kohtule kannatanu X tsiviilhagi. 25.04.2023 lõpetas Harju Maakohus kriminaalasjas menetluse osaliselt. Kriminaalmenetlus lõpetati

§ 202lg-te 1 ja 2 alusel Kar

S § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdistatava A L suhtes. POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Kirill Lukin end süüdi osaliselt, leides, et oli kuriteo toimepanemise hetkel hingelises stressiseisundis ega saanud aru, mida teeb. Prokurör taotles Kirill Lukini süüdimõistmist KarS § 113 lg 1 järgi ning tema karistamist 12 aastase vangistusega. Kaitsja taotles Kirill Lukini teo ümberkvalifitseerimist KarS § 115 järgi. 3 1-22-7911 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Tõendid, tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukohad

1. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: - kannatanu X (IV kd, tl 124‒130p), kes oli Y nõbu; - tunnistaja O (IV kd, tl 142‒146p), kes oli Y sõber; - tunnistaja R Š (IV kd, tl 146p‒151p), kes on Kirill Lukini ja A L sõber; - tunnistaja K M (IV kd, tl 152‒155p), kes on Kirill Lukini tuttav ja A L xxx; - tunnistaja J V (IV kd, tl 179‒181p), kes töötas Xxx aadressil majutusteenust pakkuvas äriühingus; - tunnistaja E T (IV kd, tl 181p‒185), kes on A L sõber ning teab Kirill Lukinit; - tunnistaja D K (IV kd, tl 185‒187p), kes on Kirill Lukini sõber; - tunnistaja V M (IV kd, tl 188‒191), kes on Kirill Lukini sõber; - tunnistaja D K (V kd, tl 24‒28), kes oli Kirill Lukini tüdruksõber; - tunnistaja N K (V kd, tl 40p‒42p), kes on Kirill Lukini perearst; - tunnistaja A S (V kd, tl 48p‒50p), kes on Kirill Lukini psühhiaater; - ekspert (psühhiaater) K E (V kd, tl 28p‒29p), kes tegi Kirill Lukinile kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 10/16); - ekspert (kliiniline psühholoog) T K (V kd, tl 29p‒31p), kes tegi Kirill Lukinile kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 10/16); - süüdistatav A L (IV kd, tl 130p‒136); - süüdistatav Kirill Lukin (V kd, tl 50p‒60p).
2. Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus mitmeid dokumentaalseid tõendeid ja elektroonilistele andmekandjale talletatud salvestisi.
3. Poolte vahel puudub vaidlus teo toimepanemise aja, koha, ohvrile Yle tekitatud vigastuste ning surmapõhjuse üle. Samuti puudub vaidlus selles, et toimunu ajal olid süüdistatav Kirill Lukin ja ohver Tallinnas Xxx asuvas korteris kahekesi. Vaidlus seisneb selles, miks süüdistatav rusikate ja nugadega ohvrit lõi ning millises hingelises seisundis ohvri löömise ajal oli.
4. Y surnukeha leidmist Tallinnas Xxx korterist tõendavad tunnistaja O ütlused. Neist nähtub, et Xxx üürikorterisse kolis Y
5. juulil. Järgmisel päeva hommikul Dle helistades kuulis tunnistaja L taustal kahte meeshäält. Kõne ajal tundus kõik normaalne. Tunnistaja L sõitis Soomest kell 09.00 väljunud laevaga Eestisse. Jõudis kohale kella 11.15 ajal, võttis takso ja suundus Xxx. Trepikojas nägi ta verejälgi. Saades aru, et verejäljed tulevad nende üürikorterist, helistas tunnistaja L korduvalt Dle, saatis talle sõnumeid, koputas uksele. Talle ei vastatud. Tunnistaja L vajutas lingist ukse lahti ja nägi maas kõhuli asendis D verist surnukeha, jalad ukse poole. Tunnistaja sulges ukse, helistas majapidajale J, paludes kutsuda politsei. Tunnistaja L ütlused on kooskõlas tema telefonist nähtuvate andmete ja tunnistaja J Vi ütlustega. Tunnistaja L telefoni vaatlusprotokollist ja WhatsApp rakenduse sõnumitest (II kd, tl 39‒62, ümbris 63), täpsemalt failis „Chat de WhatsApp con xxx.txt“ (tõlge II kd, tl 45‒48) asuvatest tekstja häälsõnumitest nähtub 08.07.2022 lõunal D sissekolimine Xxx korterisse, 09.07.2022 hommikul tunnistaja L meritsi Eestisse saabumine. 09.07.2022 kella 08.14‒08.15 ajal on tunnistaja L ja D vahetanud häälsõnumeid olmelisel teemal – Paygoo kaardi soetusest. Edasi, kell 11.39 sõnumites saadab tunnistaja L Dle palve avada (uks). Tunnistaja J Vi ütlustest selgub, et ta sai kõne Xxx kliendilt O. Klient teatas, et ukse alt tuleb verd ning ta arvab, et sõber on surnud. Tunnistaja J V helistas koheselt häirekeskusesse. Häirekeskuse andmebaasi väljavõte (I kd, tl 45) ja kõnefailide vaatlus (I kd, tl 46‒48, ümbris 49) näitavad, et Häirekeskus sai 09.07.2022 kell 12.00 kõne, mille sisu kattub tunnistaja J Vi eelnevate ütlustega. 4 1-22-7911
6. 09.07.2022 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos elektroonilise fototabeliga (I kd, tl 57‒ 74, ümbris nr 75) tõendab, et vaatluse ajal lebas Tallinnas Xxx‒2 korteris välisukse juures riieteta verine surnukeha. Surnukehal oli palju noahaavu. Nii sündmuskoha vaatlusprotokoll kui täiendav vaatlusprotokoll koos elektroonilise fototabeliga (I kd, tl 76‒82, ümbris nr 83) kirjeldavad Xxx‒2 korteri olustikku. Enim verejälgi oli korteris esikus välisukse lähedal ‒ põrandal, seintel, laes, välisukse korterisisesel küljel. Verd oli ka mööda esikut köögi poole minnes. Trepikojas suundusid korteri 2 välisukse juurest kuni maja välisukseni verised jalajäljed. Trepikojas oli üks amputeeritud sõrmeots, teine oli esikus. Esikus olid põrandal kaks mobiiltelefoni, rätik, purunenud juukseklamber, kaks purunenud nuga, kõrvarõngas, ümberlükatud tool. Teine kõrvarõngas oli ohvri kõrvas. Juukseklambrit ja nuge vaadeldi (vastavalt I kd, tl 145‒165 ja I kd, tl 188‒204). Seda, et tegemist oli ohvri mobiiltelefonidega saab järeldada vaatlusprotokollist (I kd, tl 186‒187), millest nähtuvalt oli ühe telefoni abonentnumber
7. Selle abonendiga on tunnistaja L WhatsApp rakenduse sõnumites 09.07.2022 ka suhelnud. Tunnistaja L ütlustest nähtub, et Dl oligi kasutuses mitu telefoni.
8. Seda, et Tallinnas Xxx korterist leiti Y surnukeha, kinnitavad järgmised tõendid. Laiba vaatlusprotokollist (I kd, tl 84‒86) nähtuvalt võeti 11.07.2022 surnukehalt sõrmejäljed. Saksamaale tehtud päringule saadi vastuseks sõrmejäljekaart (I kd, tl 87‒93), mis viitas võimalusele, et ohver on Y. Sõrmejäljeekspertiisi (I kd, tl 96‒100) järgi olid Xxx korterist leitud surnukehalt 11.07.2022 võetud sõrmjäljed samased Saksamaalt saadetud Y sõrmejälgedega.
9. Süüdistuses märgitud tervisekahjustused, millesse Y suri (surmapõhjus) on tõendatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga (I kd, tl 101‒144). Nimetatud akti arvamuse punktis 1 on surmapõhjusena märgitud torke-lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal II roidevahemiku kõrgusel rinnaku kõrvaljoonel koos südamepauna, südame, vahelihase ja maksa vigastusega; torke-lõikehaav kaela eespinnal alaosas koos hingetoru läbistava vigastusega; rindkere- ja kõhuõõnde ulatuvad torke-lõikehaavad paremal pool kõhul, paremal pool seljal ja vasakul pool seljal koos parempoolse X roide ja XII roide, maksa ja põrna vigastusega ning kõhuõõnde ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool ülakõhul ja keskkõhul, paremal pool keskkõhul, paremal küljel ja vasakul küljel koos mao ning soolte ja soolekinnisti vigastusega. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), parempoolne väikesemahuline õhkrind ja vasakpoolne mõõdukas õhkrind, õhkemboolia ning õhkemfüseem pea, kaela ja rindkere piirkonnas. Arvamuse punktist 1 on näha, et surma põhjustanud torke-lõikehaavu on kokku
11. Sama ekspertiisiakti arvamuse punkti 2 järgi tuvastati Y surnukehal lisaks eelnevalt loetletud eluohtlikele vigastustele suur hulk mitteeluohtlikke vigastusi. Neist terava vägivalla toimel tekitatud mitteeluohtlikud vigastused olid: nahaaluskude läbistav torke-lõikehaav lauba keskosas ja paremal pool laubal; hulgalised lõikehaavad näol (sh lapikujuline lõikehaav ninaotsal ja vasaku ninatiival; kokku 12 haava) koos otsmikuluu välimise lestme vigastusega (kokku 3 haava), pindmised torke-lõikehaavad laubal, parema silma välisnurgas, vasaku silma alalaul ja paremal pool rindkere eespinnal, lõikehaavad (kokku 3 haava) ja torke-lõikehaav paremal pool õlavöötme piirkonnas; lõikehaavad paremal õlavarrel (kokku 3 haava), lõikehaav ja nahakriimustus seljal lülisamba piirkonnas; parema käe IV ja V sõrme osaline amputatsioon (äralõikamine) ja lõikehaav parema käe III sõrmel ning nahakriimustused näol (kokku 6), kaelal, paremal pool õlavöötme piirkonnas, rindkere eespinnal, paremal õlavarrel ja mõlemal reiel. Kokku on ekspertiisiakti põhjal surnukehal vähemalt 30 torke-lõikehaava (vt skeemid I kd, tl 130‒131). Tömbi vägivalla toimel tekitatud mitteeluohtlikud vigastused olid: vasaku silmakoopa, vasaku ülalõuaurke ja vasaku sarnakaare murrud koos verevalandusega vasakusse ülalõuaurkesse ja otsmikuurkesse, värsked nahaalused verevalumid ja nahamarrastused vasakul pool näol, verevalum kõõlustanul vasakul pool oimu piirkonnas ja vasakus oimulihases, nahamarrastus lõuatsi piirkonnas, parempoolne VI roide kõhrelise osa murd rinnaku kõrvaljoonel koos verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes, parema õlaliigese nihestus, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused parema õlavarre sisepinnal ja parema küünarliigese 5 1-22-7911 sirutuspinnal, nahaalune verevalum paremal labakäel ning joonetaoline nahaalune verevalum parema õlavarre eesmis-välimisel pinnal. Arvamuse punkti 13 kohaselt leiti D verest ja uriinist etanooli (vastavalt 0,68 mg/g ja 0,74 mg/g) ning kokaiini metaboliiti ning MDMA-d.
12. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti järgi on kõik surnukehal sedastatud vigastused elupuhused (arvamuse p 7) ja tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel (arvamuse p 5). Peale kõigi vigastuste tekitamist võis D elada ja aktiivselt tegutseda väga lühikest aega; selle ajavahemiku pikkus on mõõdetav minutites, maksimaalselt 10 minutit, sest selliste vigastuste korral tekib kiiresti teadvusekaotus ja saabub surm (arvamuse p 6). Arvamuse punktis 4 on määratletud ajavahemik, mil Y surm võis saabuda. Selleks oli orienteeruvalt 8‒12 tundi enne esmaste koolnumuutuste iseloomu sedastamist sündmuskohal. Esmaste koolnumuutuste iseloom sedastati nii ekspertiisiakti kui sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi 09.07.2022 kell 17.
13. Järelikult surnu kohtuarstliku ekspertiisi järgi jääb Y surm 09.07.2022 ajavahemikku kell 05.00‒09.
15. Edasi näitavad tõendid, et 09.07.2022 ajavahemikus kell 05.00‒09.00 veetis Y esmalt aega baaris, suundus sealt Kirill Lukini ja A L edasi enda üüripinnale Tallinnas Xxx ning seejärel jäi kell 08.26‒09.23 korterisse kahekesi Kirill Lukiniga.
16. Nii A L kui Kirill Lukini kohtuistungil süüdistatavatena antud ütlustest nähtub sarnaselt, et 09.07.2022 öösel suunduti kahekesi baari, kus tutvuti tumedanahalise naisterahvaga. Alkoholi tarvitati enne baari minekut ja baaris. Baarist liiguti edasi vanalinnas asuvasse korterisse, sest uus tuttav ja Kirill oli huvitatud intiimvahekorrast.
17. A L ütlustest nähtub, et naine tutvustas end S´na. A L suhtles S´ga inglise keeles. Kirilli puudutava vestluse tõlkis A L vene keelde, sest Kirill inglise keelt ei räägi. A L tõlkis Kirillile vene keelde S küsimuse, kas Kirill tahab, et S võtaks temalt suhu. A L järgi oli Kirilli vastus nõustuv. A L kinnitas, et tõlkis S palvel Kirillile ka selle, et S on transsooline. A L aga ei mäletanud, kuidas Kirill sellele uudisele reageeris. A L ütlustest selgub, et baaris oli S käitumine adekvaatne. S juures korteris viibiti köögis ja ka seal tõlkis A L Kirillile S küsimuse, kas Kirill on ikka nõus S´ga vahekorda astuma. Kirilli vastus oli jaatav. Seejärel jättis A L S ja Kirilli kahekesi, lahkus korterist tänavale. A L lahkudes Sl vigastusi ei olnud. S oli samas riietuses nagu sisenedeski. A L sõnul ei olnud korteris nende kolme vahel vaidlust ega riidu, suheldi ilusasti ja hästi. A L ütles, et kandis sel ajal tumedaid teksaseid, valgeid tosse ja halli kampsunit. Teksaseid ja tosse on vaadeldud (III kd, tl 1‒15).
18. Süüdistatav Kirill Lukin mäletab, et baarimineku eelsel õhtul oli ta joonud mõned 0,5liitrised õlled ja kolme peale 1,5-liitrise Capten Morgani. Baari läks ta koos A , jõi seal paar klaasi õlut ja kokteile. Nende juurde tuli afroameeriklanna, kes rääkis inglise keeles. Naisega suhtles A. Kirill Lukini ütlustest on aru saada, et ta ei suhelnud naisega, sest ei oska inglise keelt. Kirill Lukini sõnul tõlkis A talle ainult seda, et Kirill meeldib naisele ja naine tahab Kirilliga seksida. Kirill suhtus sellesse positiivselt. Kirill ei kuulnud, et A oleks tõlkinud, et tegemist on transvestiidi või meesterahvaga. Kohus leiab, et nende kahe isiku ütluste erinevus on seletatav tarbitud alkoholi mõjuga Kirill Lukinile. Enne baari minekut oli Kirill Lukin tarbinud ca 500 ml kanget alkoholi, jõi alkoholi ka baaris. Kohtuistungil üle kuulatud eksperdi T Ke ütlustest ilmneb, et alkohol häirib ajutegevust, mõjutades meelde jätmist. Alkoholi toimel ei jää kõik asjaolud meelde - tekivad lõiguti mälestused, millest aju koostab terviku. Samas alkoholijoobes säilib lühimälu ning inimene tegutseb reaalsete stiimulite väljas. Kohus leiab, et Kirill Lukini poolt tarvitatud alkoholikoguseid arvestades on reaalne, et A L küll tõlkis temale S transsoolisusest, kuid see info raskes alkoholijoobes Kirill Lukini mällu ei talletunud. Baarist lahkumise, Xxx korterisse jõudmise, seal toimunu ning sealt lahkumise ning edasise tegevuse osas on Kirill Lukini mälupilt väga lünklik. Süüdistatav Kirill Lukin mäletas, et baarist lahkuti hommikul kolmekesi Bolt-taksoga. Korter asus Tallinnas vanalinnas. Kirill Lukini mälupildis viibis ta korteris afroameeriklannaga kahekesi.
19. A L ja Kirill Lukini ütlused 09.07.2022 öisest baarikülastusest ja hommikusest liikumisest vanalinnas asuvasse korterisse haakuvad videosalvestistest (eeskätt „Kronoloogiline 6 1-22-7911 koondvideofail 09.07.2022_xxx“) ja nende kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokollidest (III kd, tl 111‒140, ümbrised 141‒143; tl 144‒149) nähtuvaga. Ühtlasi nähtub neist, et Kirill Lukin viibis 09.07.2022 alates kella 08.26‒09.23 Xxx korteris Y kahekesi.
20. Koondvideofailist, kõrvutatuna ka A L ja Kirill Lukini mobiiltelefonide vaatluste andmetega (vastavalt III kd, tl 18‒24, ümbris 25 ning III kd, tl 66‒78, ümbris 79) nähtub järgmine tegevustik. 09.07.2022 kell 03.19 sisenevad xxx asuvasse „L H “ baari kaks meest. Video teravus on piisav tõdemaks, et tegemist on kohtuistungitel osalenud A L ja Kirill Lukiniga. Kirill Lukin kannab seljas laigulist dressipluusi, millel ees kirje „Vintage“, jalas tumedaid pikki pükse. Jalas on Kirill Lukinil musta värvi spordijalanõud, millel valge tald. Samasuguse mustri ja kirjega dressipluus ning jalanõud leiti 09.07.2022 sündmuskoha vaatlusel Xxx esikust. Neid ka vaadeldi (II kd, tl 9‒25). Kell 04.35 siseneb baari tumedanahaline isik, välimuse põhjal naisterahvas. Samal ajal seisavad A L ja Kirill Lukin baarileti juures rahva seas. Kell 06.20 paiku istuvad A L, Kirill Lukin ja tumedanahaline naisterahvas lauda. A L ütlusi arvestades oli tegemist Sga. Arvestades tunnistaja L ja kannatanu X ütlusi oli S tegelik nimi Y, kuid ta määratles end transsoolise naisena. Seda, et videost nähtuv tumedanahaline isik oli Y, saab järeldada tema riietusest. Videos kannab ta täpselt samasuguse tegumoe ja värvidega Adidase dressipluusi, mis leiti 09.07.2022 sündmuskoha vaatlusel Xxx korterist ning mida vaadeldi (I kd, tl 166‒185). Ka videost nähtav kõhukott on kujult ja värvilt kokkulangev kõhukotiga (foto IV kd, tl 177‒178), mis tunnistaja J V sõnul leiti hiljem Xxx korterist. Akti (IV kd, tl 70) ja vaatlusprotokolli (II kd, tl 26‒38) järgi oli kõhukotis Y pass ja muud isiklikud esemed. Kolmik istub lauas kuni kella 07.18, seejärel lahkutakse koos baarist. Kell 07.24 väljub kolmik vanalinnas Bolt taksost. Pikal tänaval liikudes on Kirill Lukin silmnähtavalt rõõmsas meeleolus, naaldub D poole, hoiab oma paremat kätt mõned hetked viimase selja taga (vt vaatlusprotokolli foto 22 ja koondvideo alates 06.10‒06.12). Tänaval kõndides ripub laiguline dressipluus kapuutsipidi Kirill Lukinil peas, tal on seljas tume T-särk, mille rinnaesisel hele muster ning kirje.
21. Koondvideofailist ja videote vaatlusprotokollist on näha, et kell 07.25 sisenetakse kolmekesi Xxx hoonesse. Mobiiltelefonide vaatluste andmed näitavad, et kell 07.55 helistab A L telefonile kontakt „E“, kõne kestab 4 minutit ja 40 sekundit. „E“ helistab uuesti kell 08.08, kõne kestab 3 minutit ja 22 sekundit. Tunnistaja E T ütluste järgi helistas ta Ale kella 08.00 paiku. Kõnele vastas imeliku häälega naisterahvas. Hääl oleks nagu arvutist tulnud, ütles kogu aeg halloo. Tunnistaja arvas, et A teeb nalja, sest on seda ennegi teinud. Siis võttis A toru ja rääkis, et tegemist on transsoolise naisterahvaga. Kell 08.26 väljub Xxx hoonest A L. Nii A L, E T kui ka tunnistaja L ütluste põhjal saab teha järelduse, et enne kella 08.26 oli D veel elu ja tervise juures. Arvestades A L, Kirill Lukini ütlusi ja videosalvestisest nähtuvat Kirill Lukini kehakeelt ning meeleolu vanalinna tänaval Xxx korteri suunas liikudes, ei kahtle kohus selles, et korterisse suundus Kirill Lukin sooviga asuda seal intiimvahekorda Dga. Seejuures on eelnevalt esiletoodud põhjustel usutav, et Kirill Lukin ei teadnud D transsoolisusest ning sisenes Xxx korterisse teadmises, et vahekorra pakkuja on naisterahvas. D oli aga teadmises, et Kirill Lukin on transsoolisusest teadlik ja soovib intiimvahekorda.
22. Järgnev tõendikäsitlus näitab, et 09.07.2022 kell 08.26‒09.23, s.o ajal, mil Kirill Lukini oli Yga kahekesi Xxx korteris, avastas Kirill Lukin intiimsel hetkel võõrustaja transsoolisuse. Avastus oli ootamatu, tekitas Kirill Lukinis tugevaid negatiivseid tundeid ning ta ründas raevukalt rusika- ja käelöökidega Y, tekitades talle vigastusi. Ründe käigus võttis Kirill Lukin noa ning lõi korteri välisukse juurde põgenevat ohvrit esikus korduvalt noaga. Pärast ründe käigus noa purunemist jätkas Kirill Lukin ohvri pussitamist teise köögist toodud noaga, tekitades talle vigastusi, mille tagajärjel ohver suri sündmuskohal.
23. Kirill Lukini mobiiltelefoni vaatluste andmed aitavad kitsendada ajavahemikku, mil Kirill Lukin ründas D. Seejuures tuleb silmaspidada, et vaatlusprotokolli p 4.1 kellaajad on UTC+0 ehk 3 tundi tegelikust taga. Kohus lähtub otsuses reaalajast, mis Eestis on UTC+
24. Nii on näha, et kell 08.39 ja 08.40, teeb Kirill Lukin vastavalt 11- ja 1-sekundilise kõne A Lle. 7 1-22-7911 Videosalvestise järgi kõnnib A L siis vanalinna tänavatel ja järelikult on Kirill Lukin Dga kahekesi Xxx korteris. Kell 08.44 teeb Kirill Lukin vastamata kõne kontaktile „R “. Seejärel jääb kõnede tegemisse 20-minutiline paus. Alates kella 09.04st kuni Xxx hoonest väljumiseni on Kirill Lukin hõivatud telefonis kõnede tegemisega. Kell 09.04‒09.07 teeb Kirill Lukin kaks vastamata kõnet kontaktile „R “, ühe vastamata kõne kontaktile „Q“ ja ühe vastamata kõne A Lle. Kell 09.07 teeb Kirill Lukin vastamata kõne kontaktile, mille numbri lõpp on „_5348“. Tunnistaja V M ütluseid arvestades oli see number sama tunnistaja kasutuses. Kell 09.07 teeb Kirill Lukin kõne kontaktile, mille numbri lõpp on „_7440“. See number oli tunnistaja D K ütluseid arvestades sama tunnistaja kasutuses. Kõne kestis 32 sekundit. Elukaaslastest tunnistajate M ja K ütlustest nähtub, et laupäeva hommikul (09.07.2022 oli laupäev) helistas Kirill, paludes D Kil endale Tallinnasse järgi tulla ja Kirill koju viia. Tunnistajad pakkisid asjad ja hakkasid Kohtla-Järvelt Tallinna sõitma. Tunnistaja D K järgi ei olnud Kirilli kõne taustal midagi kuulda, kuid helistamise ajal kostus Kirill paaniline. Mobiiltelefoni vaatluse järgi vestles Kirill Lukin edasiselt telefonitsi A L kuni hoonest väljumiseni. Kirill Lukini ütluste järgi käis naisterahvas esialgu dušši all ja oli suudlemise ajal rätikus. D dušši all käimine on usutav, sest sündmuskoha vaatlusel leiti dušširuumist mõned naisterahva rõivad, sh rinnahoidja. Surnukeha oli leidmise ajal alasti, selle läheduses verine rätik. Kirill Lukini sõnul tegi ta ajal, mil naine oli pesemas, naisterahva palvel kanepipläru. Seega saab eelnevast järeldada, et D rusikaga ja nugadega löömine toimus mõni aeg pärast A L lahkumist, sest dušši all käimine võtab aega. Suure tõenäosusega toimus see ajavahemikus kell 08.44‒09.04, mil L lahkumisest oli möödas 18 minutit, sest sellel 20-minutilisel ajavahemikul ei olnud Kirill Lukin hõivatud telefoni kasutamisega. Pärast seda aga asus tegema kõnesid, soovis Tallinnast lahkuda, oli kõnes paaniline.
25. Koondvideofailist ja vaatlusprotokollist on näha, et pärast Xxx hoonest kell 08.26 väljumist A L enam hoonesse ei sisene, vaid askeldab vanalinna tänavatel. Kella 09.09 ajal liigub A L taas Xxx hoone juures ja istub maja välisukse kõrval pingil, käsi pea lähedal (vt vaatlusprotokolli fotod 44‒49, koondvideo alates 15.19‒19.07). Nähtav käeasend on iseloomulik mobiiltelefoniga rääkimisele. Kell 09.15 ja 09.16, samuti kell 09.21 on näha läbi Xxx välisukse klaasi kellegi liikumist trepikojas. Kell 09.22 väljub Xxx hoonest Kirill Lukin, langetades käe pea juurest. Samal ajal langetab ka A L käe pea juurest. Kõrvutades nähtut A L ja Kirill Lukini mobiiltelefonide vaatlusest ilmnevaga, saab tõdeda, et alates 09.08‒09.22 oldi omavahel telefonivestluses. Nimelt kell 09.08 helistas A L Kirill Lukinile, kõne kestis 5 minutit ja 48 sekundit (järelikult kõige kauem 09.14ni). Kell 09.15 helistas A L uuesti Kirill Lukinile, kõne kestis 6 minutit ja 15 sekundit (järelikult kõige kauem 09.22ni).
26. Koondvideofailist ja videote vaatlusprotokollist on näha, et Kirill Lukin väljub Xxx hoonest sokkides, tema T-särk on eest katki, sest näha on paljas vasak ülakeha. Kell 09.23 on Kirill Lukini vasemal käsivarrel näha punast määrdumist (vt vaatlusprotokolli foto 53, koondvideo alates 19.33‒19.35). Sellist punast määrdumist päev hiljem, 10.07.2022 kella 16.10 seisuga kahtlustatavana kinnipidamisel (III kd, tl 43‒60; vt fotod 1‒2) enam Kirill Lukini vasakul käel ei olnud.
27. Koondvideofailist ja videote vaatlusprotokollist on näha, et kell 09.28 on Kirill Lukinil seljas sviiter. Koos T-särgis A Lga suundutakse Balti Jaama Turu ostukeskusesse jalanõude osakonda. Kell 10.10 lahkuvad mõlemad jalanõude osakonnast, Kirill Lukinil on jalas jalanõud. Kell 10.14 kohtuvad Kirill Lukin ja A L ostukeskuse juures mehe ja naisega, kellega liigutakse Balti jaama lähedale pargitud auto juurde. Kell 10.20 sõidavad kõik neli sõiduautoga minema. Arvestades tunnistajate K M ja R Š ütlusi, mille kohaselt mindi A Lle ja Kirill Lukinile Balti jaama autoga järgi, aga ka kummagi isiku läbivaatuse protokollidele lisatud fototabeleid (II kd, tl 64‒81, 107‒120), on videost nähtuvad mees ja naine vastavalt R Š ja K M.
28. Süüdistatavana meenutas Kirill Lukin vanalinna korteris toimunut järgnevalt. Korteris oli pikk koridor ja selle lõpus köök. Köögis kraanikausi juures olid alusel noad. Kirill Lukini kirjeldus koridorist, köögi paiknemisest ja köögi sisustusest langeb kokku sündmuskoha 8 1-22-7911 vaatlusprotokollis kirjeldatuga. Korterisse läks Kirill Lukin selleks, et seal seksida. See jäi ära. Kaitsja küsimusele, mis seda takistas, vastas Kirill Lukin: „Protsessis, kui lähenesime teineteisele, sain aru, et see on mees.“ Kirill Lukini kohaselt, kui naisterahvas tuli duši alt, seisti köögis ja suudeldi. Naisterahvas oli ainult rätikus. Kirill Lukin pani oma parema käe naisterahva rätiku alla ja avastas peenise. Kirill Lukin lükkas mehe endast eemale koridori suunas. Mees tegi sammu tagasi, ei kukkunud. Prokurörile vastates Kirill Lukin täpsustas, et tõukas meest rinda. Mees hakkas inglise keeles karjuma. Mehe näoilmest ja hääletoonist oli aru saada, et ta oli agressiivselt häälestatud. Mälu värskendamise järgselt Kirill Lukinile meenus, et mees ka imestas Kirill Lukini reaktsiooni üle. Kirill Lukini versiooni kohaselt otsis ta korteris enda Tsärki. Mingi hetk oli T-särk seljas ja Kirill Lukin tahtis lahkuda. Ta seisis koos mehega esikus lähestikku, aga mees ei lasknud teda läbi. Siis hakkas mees Kirill Lukinile külge tikkuma, üritas võtta vasaku käega õlast ja parema käega liikuda suguelundite juurde. Kirill Lukin peatas mehe käe ning taganes. Mees jätkas külge tikkumist. Kirill Lukinil oli oma sõnul väga suur hirm, ta ei saanud aru, mida mees tahab. Kui mees üritas teistkordselt käega katsuda, lõi Kirill Lukin teda vasaku rusikas käega lõuga. Kirill Lukin ei mäleta, kas mees löögile vastas. Kirill Lukini sõnul olid kahtlustatavana kinnipidamisel tal sõrmenukid paistes ja parema jala hüppeliiges valus. Sellest oletas ta kakluse toimumist mehega. Samas ta ei mäletanud, et tema pihta oleks olnud füüsilist lööki või tõukamist. Edasi järgnevad tema mälupildis fragmendid ohvri noaga löömisest.
29. Siinkohal kohus leiab, et Kirill Lukini ütlused ei ole usaldusväärsed osas, milles ta väidab, et mees takistas teda korterist lahkumast, püüdes teda jalgevahelt katsuda. Selles osas kohus süüdistatava Kirill Lukini ütlustele ei tugine. Nimelt nähtub nii kannatanu X kui tunnistaja L ütlustest sarnaselt, et Y pidas oluliseks seksuaalpartnereid alati oma kehalistest iseärasustest teavitada. Samuti olid tal võtted, et ebameeldivaid kliente ning ohuolukordi vältida. Ohutus oli Dle väga oluline. See kehtis ka isiklikul initsiatiivil algatatud suhetele. A L ütlustest ilmneb, et ka seekord D rääkis baaris oma transsoolisusest ja küsis lausa kahel korral, kas Kirill Lukin on ikka nõus vahekorda astuma. Sellisest D iseloomustusest ja ka reaalsest käitumisest 09.07.2022 öösel, saab välja lugeda ainult üht – D soovis turvalist vahekorda vastastikusel nõusolekul. Tõsi, praegusel juhul tõendid näitavad, et alkoholijoobe tõttu ei jäänud Kirill Lukinile A L vahendatud teave D transsoolisusest meelde ja ta pidas partnerit päris naiseks. D tegelik sugu oli ilmselgelt Kirill Lukinile intiimsel hetkel (suudlemisel) väga ebameeldivaks üllatuseks, sest vastasel korral poleks ta intiimset tegevust katkestanud. Vastu rinda tõuke saamine on ebameeldiv tunne, sest rinnad on tundlikud kehaosad. Vastu rinda tõukamisest saab iga inimene aru, et lähedust ei soovita. Ei ole eluliselt ka kuigi usutav, et vastu rinda tõuke saamise järgselt püsiks seksuaalne erutus (vahekorra soov). See räägib vastu Kirill Lukini versioonile, et D takistas teda korterist lahkumisel, üritas teda jalgevahelt käperdada ehk teisisõnu seksuaalset tegevust jätkata.
30. Lisaks ka sündmuskohal fikseeritu ei toeta Kirill Lukini väidetud sündmuste arengut. Nimelt Kirill Lukini sõnul lükkas ta meest rinda köögis (köögi ja esiku lävel) ja läks siis oma T-särki otsima. Köögi põrandal on aga maas kaks kõrvaklappi, mida vaadeldi (II kd, tl 1‒8). Kõrvaklapid ei kuku kõrvast, taskust või laualt maha niisama. Nende maha sattumine viitab palju aktiivsemale kehalisele liikumisele kui lihtsalt üks kord rinda tõukamine. Seda, et maas olnud kõrvaklapid olid Kirill Lukini omad, saab järeldada sellest, et tema 09.07.2022 kantud rõivaste vaatlusel (II kd, tl 144‒170) tuli lagedale sama tooni kõrvaklappide tühi karp. Lisaks tunnistaja V M rääkis, et samal päeval hiljem Kirill Lukin küsis, kuskohast saab osta kõrvaklappe telefonis muusika kuulamiseks.
31. Veel räägib Lukini väidetud lahkumise takistamise ja käperdamise versiooni kahjuks see, et sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti D surnukeha lähedusest välisukse juurest kaks ohvri mobiiltelefoni. Juhul, kui Kirill Lukini versioon vastaks tõele, jääb selgusetuks, miks ja kuidas ohver kahte mobiiltelefoni käes hoides Kirill Lukinit esikus takistas ja käperdas.
32. Eluliselt palju usutavam ja muu tõendikogumiga haakuv on käsitlus, et Kirill Lukini jaoks oli intiimsel hetkel tehtud ootamatu avastus väga ebameeldiv, sest ta lootis vahekorda naisega. 9 1-22-7911 Seda, et Kirill Lukin eelistab seksuaalpartneritena neiusid, selgus tema endise tüdruksõbra D K ütlustest. Partneri tegeliku soo avastamine ja naise asemel mehega suudlemine tekitas Kirill Lukinis tugevaid negatiivseid tundmusi. Päris kindlasti viitab objektiivne pilt sündmuskohal, et Kirill Lukin oli avastusest raevus. Raevumisele viitavad olustik köögis ja esikus, samuti ohvril tuvastatud erinevate haavade ja vigastuste rohkus ning iseloom. Haavad ja vigastused olid tekitatud lühikese ajavahemiku sees jõuliste ja intensiivsete rusikalöökide ning seejärel noalöökidega.
33. Kohtu veendumust sellest, et alkoholijoobes Kirill Lukin sattus pärast D tegeliku soo avastamist marru ja ründas ohvrit agressiivselt, toetab tunnistaja psühhiaater A Si iseloomustus Kirill Lukinist. Tunnistaja A Si järgi oli tema patsient madala stressitaluvusega, emotsionaalselt häiritud, meeleolumuutustega, kergesti ärrituv ning alkoholi kuritarvitaja. Veel märkis raviarst, et Kirill Lukini põhiprobleem oli ärrituvus ning agressiivne käitumine. Raviarsti sõnul oli Kirill Lukini probleemi arvestades alkoholi tarbimine eriti ohtlik. Tunnistaja A Si sõnul sai Kirill sellest aru ja rääkis arstile, et tal oli juba probleeme alkoholi tarvitamisega. Oli probleem sõiduki juhtimisega alkoholi tarbinuna. Raviarst määras Kirill Lukinile medikamentoosse ravi ning selgitas patsiendile nii tema tervise iseärasusi kui alkoholist hoidumise vajalikkust. Seda, et Kirill Lukinile olid psühhiaatri poolt ordineeritud ravimid, kinnitas ka perearstist tunnistaja N K. Eksperdi K E ütlustest nähtub, et Kirill Lukinile välja kirjutatud ravimid olid pisikestes annustes. Sellised annused on mõeldud meeleolu stabiliseerimiseks ja rahustamiseks, mitte psühhoosi raviks. Ekspert kinnitas, et psühhoosi sümptomeid üheski Kirill Lukini meditsiinidokumendis ka mitte kunagi kirjeldatud ei ole.
34. Ka tunnistaja E T ütlused tõendavad, et Kirill Lukin muutus alkoholijoobes agressiivseks. Tunnistaja E T ütlustest nähtub, et enne arutatavat juhtumit esines juhus, kus tunnistajal ühiselt Kirill Lukiniga kanget alkoholi tarvitanuna tekkis konfliktolukord ning kähmlus. Tunnistaja sõnul võttis Kirill selle konflikti käigus puusalt noa ja pani selle tunnistajale kõri alla. Tunnistaja tajus ohtu elule, üritas nuga ära võtta ja eemale põigelda ning sai käele noalõikehaavu. Tunnistaja hakkas kartma, oli rahulikum ja Kirill Lukin võttis noa ära. D (D K) tiris seejärel elukaaslase Kirill Lukini minema. Kohtus üle kuulatud tunnistaja D K ütlusi sellest, et Kirill Lukin ei olnud E T juhtunu ajal agressiivne, vaid püüdis hoopis E T rahustada, oli viimasest noaga ühe kuni kahe meetri kaugusel ega hoidnud nuga Ei kõri juures, ei saa pidada usaldusväärseks. Nimelt tunnistaja D K kinnitas, et päev enne Kirill Lukini kinnipidamist ta suhtles telefonis Telegramm sõnumite kaudu Kirill Lukiniga. Kirill Lukin kirjutas talle 09.07.2022 toimunust. Kirill Lukini mobiiltelefoni vaatlusest ongi näha, et Kirill Lukini endine tüdruksõber saadab talle 09.07.2022 kell 22.24‒22.45 vastussõnumeid (vt tõlge III kd, tl 76‒ 77). Neist on üheselt aru saada, et tegemist on eheda reaktsiooniga, kohkumisega loetust. Ühes sõnumis tüdruksõber meenutab sarnast juhtumit: „Sa praegu räägid mulle seda kõike, aga ma mäletan olukorda E. Kui sina ka seal oleks ta peaaegu tapnud. /…/ Ma kodus üleni värisen. /…/ Kirill, ma tõesti kardan sind väga.“ On ilmne, et neis sõnumites tõmbab D K paralleele sarnasele juhtumile E. Järelikult tunnistaja D K ütlused kohtuistungil, milles ta kirjeldab endise poisssõbra Kirill Lukini käitumist konfliktis E T palju leebemates toonides, on otseses vastuolus tunnistaja enda varasemalt kirjutatuga. Kohus jätab selles osas tunnistaja D K ütlused tõendikogumist välja, sest need ei ole usaldusväärsed.
35. Süüdistatav Kirill Lukin mäletas korteris viibides noalöökide tegemisest üksnes fragmente. Esimene katkend, mida Kirill Lukin mäletas oli, et viibib koridoris seljaga köögi poole, hoiab paremas käes nuga. Tema ees on kummargil mees (D) ja nuga siseneb mehele vasakule poole selga, südame piirkonda. Järgmiseks mäletas Kirill Lukin koridoripõrandal vedelevat katkist sakilist noatera, noa käepide oli murdunud. Kirill Lukin mäletas, et verine mees liikus välisukse poole ning Kirill Lukin jooksis köögist tema suunas. Põrandal ja seintel oli veri. Mees ei karjunud, vastupanu osutamist Kirill Lukin ei mäletanud. Edasi mäletab Kirill Lukin köögis seismist ja koridori lõppu vaatamist, kus lebas kõhuli tumedanahalise mehe keha, jalad ukse ja pea köögi poole. Mehe ümber oli palju verd. Kirill Lukin sai aru, et mees on surnud. Ta mäletas, et tal olid käed verised, pärast aga pestud. Mäletas enda katkist T-särki ja veriseid pükse. Tal oli 10 1-22-7911 hirm. Mäletas helistamist A Lle, kellele ütles, et asi on kööga. Mäletas, et lahkudes jäid temast trepikotta verised jalajäljed. Mäletas, et välisukse avamisega oli probleeme. Mäletas, et väljudes istus A L majauksest paremal. Mäletas koos A Lga ostukeskusesse suundumist, uute jalanõude ostmist. Mäletas, et pärast rääkis ta R ja K kuuldes, et tappis vist inimese. Pärast pani Kirill Lukin selga lühikesed püksid ja oranži sportsärgi ning läks kuskil kella 11.00 paiku kõnealust korterit otsima, kuid ei leidnud. Kella 17.00 paiku kohtus ta R ja rääkis talle taas, et on tõenäoliselt tapnud inimese, mäletab, kuidas seda tegi. Järgmisel hommikul saatis keegi lingi ja A saatis sõnumi, et inimese tapmine vastab tõele. Kirill Lukin palus endisel tüdruksõbral D Kl juhul, kui ei võta temaga 2 tunni pärast ühendust, helistada Kirill Lukini emale ja rääkida juhtunust. Need süüdistatava Kirill Lukini ütlused on kooskõlas muu tõendikogumiga.
36. Nii haakub süüdistatava tajutuga sündmuskoha vaatlusel fikseeritud olustik: verejäljed esikus, murdunud noad, ohvri surnukeha asukoht ja verised jalajäljed nii korteris kui trepikojas. DNA-ekspertiisides (III kd, tl 80‒96) tuvastati esikus maas olnud purunenud sakilise teraga noateral ja esikupõrandal olnud mõlemal katkisel noakäepidemel veremäärdumises kokkulangevus D DNA-profiiliga; sileda servaga noatera paiknes otse ohvri surnukeha all. Lisaks leiti D DNA-profiiliga kokkulangevus korteri välisukselt, esikuseintelt, laest, köögis olnud noahoidjalt ning Kirill Lukinil korteris viibimise ajal seljas olnud T-särgi ja pükste esiküljelt veremäärdumistest võetud proovides. Esikus olnud nugade vaatlusprotokolli (I kd, tl 188‒204) järgi oli esikust leitud sileda servaga noatera pikkus ca 20,6 cm ja laius ca 3 cm. Sakilise noatera mõõdud olid vastavalt ca 20,5 cm ja ca 2,7 cm. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti järgi (arvamuse p 8) võis torke-lõikehaavade mõõtmeid ja morfoloogilisi iseärasusi arvestades olla haava tekitanud vahendi tera laius orienteeruvalt 2,8‒3,5 cm ja pikkus vähemalt 18‒20 cm. Seega sündmuskohalt D surnukeha alt ja lähedusest leitud murdunud ja D verega määrdunud noaterade parameetrid vastavad eksperdi arvamuses toodutele ja need noad on kohtu hinnangul vahenditeks, mida Kirill Lukin ohvri pussitamisel kasutas.
37. Süüdistatav ise rääkis, et kinnipidamise ajal olid tal parema käe sõrmenukid paistes ja hüppeliiges valutas. Ka tunnistaja D K nägi pärast juhtunut, et Kirill Lukini käsi oli paistes, põsel kriimustused ja silma all sinikas. Tunnistaja V M mäletas Kirill Lukini kaelal marrastust. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis (III kd, tl 43‒60) on 10.07.2022 kella 16.10 seisuga tuvastatud Kirill Lukini parema silma ümbruses ja põsel punetus, punetus vasaku silma kohal. Paistes sõrmenukid viitavad, et Kirill Lukin lõi ohvrit rusikaga. Seejuures pidid löögid olema jõulised, sest surnu kohtuarstliku ekspertiisi järgi olid Dl luumurrud peapiirkonnas, murdunud oli VI roide kõhreline osa ning parem õlaliiges nihestunud.
38. Kirill Lukini mälestuskillud (ohvrile noa selga löömine, ohvrile järgi jooksmine, esikus olnud veri) viitavad otseselt D noaga ründamisele. Sellele, et Kirill Lukin oli ründav pool, D aga põgenes ründe eest piki esikut välisukse suunas, üritas end seal löökide eest kaitsta, viitavad sündmuskoha vaatlusel avanenud verejälgede asukoht (osa köögipoolses esikus, enamus esikus välisukse lähedal), esemete asukoht (esikus ümber lükatud tool, selle lähedal D kõrvarõngas, esikus ja välisukse lähedal D juukseklambri tükid ning mobiiltelefonid), surnu kohtuarstlikul ekspertiisil sedastatud D vigastuste asukoht (mitmed torke-lõikehaavad seljal, enesekaitsele viitavad vigastused kätel, kahe sõrme osaline amputatsioon). Kohtu hinnangul on mõningane punetus Kirill Lukini silmapiirkonnas, ka katkirebitud T-särk, seletatav sellega, et ohver üritas end Kirill Lukini ründe vastu kaitsta, kuid ebaõnnestunult.
39. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et korteri välisukse juurest esikust suurest veremäärdumisest kulgevad suunaga kööki ja tagasi, ka vannituppa, väga spetsiifilise kujuga verised jalajäljed (vt nt fotod 129, 177, 184, 186, 220, 222, 260). Seda saab järeldada sellest, et jälgedel on suure varba ja järgmise varba vahe ebatavaliselt suur. Seega on veriseid jalajälgi jätnud ainult üks isik. Osadel spetsiifilise varbakujuga jalajälgedel on nii korteris kui trepikojas eristatav triibumuster, millest saab järeldada et jälgede tegija liikus sokkides. Kirill Lukini kahtlustatavana kinnipidamisel tehtud fotod nr 9‒12 (vt III kd, tl 54‒55) näitavad selgelt samasugust varvaste asetust nagu korteris ja trepikojas fikseeritud veristel jalajälgedel. Ohvri 11 1-22-7911 suure ja järgmise varba vahe on väga väike (vt sündmuskoha vaatluse protokolli foto 172) ning sellise kujuga jalajälgi sündmuskohal ei olnud. Lisaks oli ohver sündmuskohal alasti (sokkideta), kuid Kirill Lukin lahkus videosalvestiselt nähtuvalt Xxx hoonest sokkides. Kuna ohver lebas vereloigus välisukse juures, kööki ja tagasi esikusse suunduvad ainult Kirill Lukini jalajäljed, esikus murdunud nugadel ja köögis noahoidjal, samuti Kirill Lukini rõivastel, oli ohvri veri, siis siit saab teha järelduse, et Kirill Lukin lõi ründe käigus esikus ohvrit noaga ning käis noa murdudes köögist uut nuga toomas, et korteri välisukse juures pussitamist jätkata. Kuna sündmuskoha vaatlusprotokolli (vt nt fototabeli foto nr 91) esikufotodel on näha välisukse lähedal maas D kahte mobiiltelefoni ning põrandast veidi kõrgemal seintel veremäärdumisi, mis osundavad verise keha nihkumisele vastu seina, siis saab sellest järeldada, et D kukkus ründe käigus. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti järgi (arvamuse p 10) oligi vigastuste tekitamise lõppfaasis ohvri kehaasend suure tõenäosusega lamav.
40. Kaudselt tõendavad D tapmist ka Kirill Lukini vastavasisulised ütlused samal päeval pärast toimunut enda sõpradele. Nii nähtub A L ja tunnistaja R Š ütlustest, et Balti jaama ostukeskuse juurest lahkudes ütles Kirill Lukin autos, et ta nagu tappis inimese. Samasugust juttu kuulsid tunnistajad R Š ja K M ka siis, kui Balti jaamast jõuti A L ja K M koju M. Tunnistaja R Š ütlustest ilmneb, et Kirill rääkis tunnistajale kesklinna sõitmise plaanist, et korter sõrmejälgede peitmiseks maha põletada. Tunnistaja R Š sõnul tahtis Kirill enda kokkupandud asjad (riided) ära põletada. Korteri ja riiete põletamise juttu selleks, et neist vabaneda, kuulis ka tunnistaja K M. Tunnistaja R Š sai Kirillilt teada, et trepikotta jäid maha sokkidest verised jalajäljed. Kirill proovis jälgi laiali hõõruda, aga need jäid ikka alles. Tunnistaja R Š sõnul ütles Kirill, et selles korteris olid samasugused noad nagu K (K M) kodus ning ta lõhkus neid, kui tappis. Noad läksid katki siis, kui Kirill nendega inimest torkas. Tunnistaja R Š ütlustest ilmneb, et samal päeval kella 16.00‒17.00 ajal olid nad Kirilliga tunnistaja kodus, kus Kirill rääkis sama, mida eelnevalt. Tunnistaja sõnul rääkis Kirill, et sai aru miks filmides näidatakse, et inimest lüüakse noaga mitu korda, kuna inimene ei sure kohe ära. Kohus leiab, et eelnimetatud A L, K M ja R Š ütlused on tõendiks, sest nende puhul on täidetud nii

§ 66lg 21 p 2 ja 3 nõuded.

Mis puudutab R Š ütlusi sellest, mis põhjusel konflikt algas, siis kohtuistungil antud selgitus (oli riid, kuna neiu osutus meheks; oli haaramine ja siis kaklus) oli teistsugune usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud 10.07.2022 antud varasematest ütlustest (sai aru, et on mees ja kohe lõi). Vastuolu selgitamiseks ütles R Š: „Kuna on möödunud palju aega, kui kohus oleks olnud kohe kuu pärast sündmust, siis tunnistused oleks täpsemad.“ Sellisest selgitusest ilmneb, et tunnistaja R Š sisuliselt möönis, et ei mäleta enam konflikti tekke põhjuse selgitust, mistõttu kohus ei saa kohtuistungil antud ütlusi selles osas tõsikindlaks pidada ja jätab need konflikti tekke põhjuste osas tõendikogumist välja. 35. Tunnistaja D K ütlustest nähtuvalt saatis Kirill Lukinilt tunnistajale päev enne kahtlustatavana kinnipidamist Telegrammi kaudu pika sõnumi, milles kirjutas tehtust. Tunnistaja sai Kirill Lukinilt teada, et viimane kohtus baaris transvestiidiga. Edasi korterisse minnes hakkas transvestiit seksuaalselt Kirillile külge lööma, teda katsuma ja seepeale hakkas Kirill ennast kaitsma. Tunnistaja teada Kirill tõukas ja lõi transvestiiti nugadega. Kohus leiab, et tunnistaja D K eelmärgitud ütlused on tõendiks, sest nende puhul on täidetud

§ 66lg 21 p 3 nõuded.

36. Lisaks näitavad tunnistajate D Ki ja V M ütlused, kes Kirill Lukini varahommikuse kõne peale Ida-Virumaalt Tallinna sõitsid ja keskpäeval alkoholijoobes Kirilliga suhtlesid, et Kirill rääkis inimese pussitamisest. Tunnistaja D Ki sõnul Kirill küll kahtles, kas see oli päriselt või mitte, aga rääkis, et see juhtus vanalinna korteris ning tegemist oli transvestiidiga. Klubis olevat Kirill arvanud, et tutvus neiuga. D K kuulis Kirillilt, et korteris oli seksuaalne lähenemine, külge löömine. Külgelööjast rääkis Kirill naissoo tegusõna vormi kasutades. Kirill rääkis, et see oli neiu, kes osutus transvestiidiks. Pärast Kirill lahkus sellest korterist. Mis enne korterist lahkumist toimus, seda Kirill ei öelnud. Sarnaselt rääkis ka tunnistaja V M, et Kirilli sõnul tutvus ta tutvus baaris neiuga. Mindi neiu juurde. Mäluvärskendamise järgselt meenus tunnistajale, et pärast seda, kui naisterahvas hakkas Kirillile ligi tikkuma, selgus, et see on hoopis mees. Kuidas 12 1-22-7911 see selgus Kirill ei rääkinud. Edasi rääkis Kirill, et ta sai kurjaks ja hakkas kätega lööma, peale seda võttis noa. Kirill rääkis, et peksis kätega ja lõhkus noa, lõikas inimest. Kirilli sõnul olid kõik noad verega koos. Kirilli sõnul ta just nagu tappis selle inimese. Kohus leiab, et eelnimetatud D Ki ja V M ütlused on tõendiks, sest nende puhul on täidetud

§ 66lg 21 p 3 nõuded.

Veel ilmneb tunnistajate D Ki ja V M ütlustest, et Kirill jäi Tallinna, kuid kott Kirilli riietega jäi tunnistaja D Ki autosse. Tunnistajad võtsid selle endaga kaasa ja vaatasid hiljem kotis olnud asju. Kotis olid Kirilli määrdunud riided: püksid ja rebitud T-särk. Koti andsid tunnistajad politseile üle, mida lisaks tunnistajate ütlustele tõendab vastav akt fotoga (II kd, tl 142‒143).

1. Eelnevate tõenditega on tõendatud süüdistatavale Kirill Lukinile etteheidetava KarS § 113 lg 1 järgse kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. On tõendatud tapmistegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel. Eelnev tõendikäsitlus näitas, et Kirill Lukin lõi Y rusikatega näkku, kehasse ja jäsemete piirkonda. Järgnesid korduvad löögid nugadega pea, keha ja selja piirkonda. Löökidest tekitatud haavad ulatusid siseorganitesse, tõid enesega kaasa tüsistused, millesse ohver kohapeal suri.
2. On tõendatud ka Kirill Lukini tahtlus Y noalöökidega tappa. Sellele viitab noalöökide jõulisus, arvukus ja piirkond. Noalöögid olid jõulised, sest ulatusid siseorganitesse, osadest noalöökidest oli purunenud parempoolsed X ja XII roie, eemaldunud kahe sõrme otsad. Löökidest purunesid ka noad. Lööke oli arvukalt, sest nendega põhjustati ohvrile vähemalt 30 torke-lõikehaava, neist 9 olid elutähtsates piirkondades. Noad, millega süüdistatav Kirill Lukin ohvrit lõi olid mõlemad pika teraga. Objektiivsele kõrvaltvaatajale on arusaadav, et selliste terariistadega korduvad ja jõuliselt löögid elutähtsatesse piirkondadesse lõppevad letaalsete vigastustega. Kohtule ei jää uuritud tõenditest kahtlust, et Kirill Lukin koges tugevaid negatiivseid tundeid, kui avastas suudlemise ajal partneri olevat enesega samast soost. Tekkis suur viha, mille tõttu Kirill Lukin ohvrit rusikatega peksis ning nugadega lõi. Kohtule ei jää uuritud tõendite pinnal kahtlust ka selles, et Kirill Lukin nägi ja teadis, millega, millisesse kehapiirkonda ja kui jõuliselt ta ohvrit lööb ega ka selles, et ta neid lööke teha tahtis. Kirill Lukin mäletas lõiguti nii rusikaga ohvrile lõuga kui noaga selga löömist. Uue pika teraga noa toomine köögist ohvri pussitamise jätkamiseks näitab, et Kirill Lukin suutis alkoholijoobes ning negatiivseid tundeid tundes teha läbimõeldud otsuseid. Vahetult pärast tegu ta mäletas seda, kuidas paiknes esikus surnukeha. Mäletas, et ta enda käed olid küünarnukkideni verised ja pärast puhtad. Mäletas enda veriseid jalajälgi trepikojas ning seda, et maja välisukse avanemisega oli probleem. Lisaks toetab seda, et Kirill Lukin sai aru oma teost ja selle tagajärjest 09.07.2022 kell 09.07 sündmuskohal viibides tehtud telefonikõne D Kile. Kõnes soovis süüdistatav saada Tallinnast koju (orienteerus kohas), lubas tunnistajale kinni maksta bensiinikulud (mõtlemine oli loogiline). Kõne tegemise ajal kostus Kirill Lukin tunnistajale paaniline. Arvestades toimepandut, ei ole selline tundeilming midagi erilist. Samuti enne Xxx hoonest väljumist ütles Kirill Lukin kõnes A L, et asi on kööga. Seega eelnev Kirill Lukini käitumine ja kõnede sisu näitab, et Kirill Lukin adus, mida oli just teinud. Kohtu hinnangul on tapmistegu, tagajärg ja põhjuslik seos kaetud vähemalt otsese tahtlusega.
3. Hädakaitse seisundile viitavaid asjaolusid ei esine, sest kohus eespool tuvastas, et ründavaks pooleks oli Kirill Lukin ning ohver põgenes tema eest.
4. Süüd välistavaid asjaolusid samuti ei esine. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisis nr 10/16 (III kd, tl 150, 151‒171) on leitud, et Kirill Lukinil ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad KarS § 34 p 1‒5 määratlustega. Neid ei esinenud ka temal 09.07.
5. Kirill Lukinil püsivalt esinev alkoholi kuritarvitamine (F10.1) ei takista ega piira tal ümbrusest, oma käitumise iseloomust ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist. 09.07.2022 ei esinenud Kirill Lukinil sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, nende sotsiaalsest tähendusest ja võimalikest tagajärgedest aru saada ning sihipäraselt arutleda ja käituda. Ta oli alkohoolse 13 1-22-7911 intoksikatsiooni seisundis (F10.0). Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude võimalike kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Kohtuistungil ekspert K E selgitas, et eksperdid said tutvuda Kirill Lukini meditsiinilise dokumentatsiooniga, kõik psüühilist tervist puudutavad asjaolud täpsustati Kirill Lukiniga vestluses üle. Ekspertiisis Kirill Lukinil kognitiivset defitsiiti ei tuvastatud, sest nii enne, kui järgnevalt oli ta täiesti adekvaatses kontaktis, sai kohe aru mis oli juhtunud, suutis ennast arusaadaval moel väljendada telefoni teel oma sõpradele, kirjeldada asjaolusid, liikuda ringi. Niisamuti ekspert T K selgitas, et Kirill Lukinil oli meeles vahetult toimunu. Kirill Lukini mälestuste kvaliteet oli kooskõlas objektiivselt esinenuga. Kirill Lukini mälestuste kvaliteedis ei olnud ühtegi sellist muutust, mis võimaldaks järeldada, et sellel ajal tal oleks olnud teadvuse kvaliteedi halvenemine. Ei esinenud teadvuse ahenemisele, kitsenemisele või häirele iseloomulikke tunnused. Kirill Lukini käitumise ja psüühika muutumise kattis ära joobeseisundi iseloomulik muutuste spekter. Mälestuste lünklikus on alkoholijoobele iseloomulik tunnus. Eelnev näitab kohtu hinnangul, et Kirill Lukinil ei esinenud süüdimatuse meditsiinilisi tunnuseid KarS §-s 34 mõttes. Siinkohal kohus märgib, et ei näe probleemi selles, et tunnistaja A S kui Kirill Lukini raviarst on enda ütluste kohaselt diagnoosinud patsiendil segatüüpi isiksusehäired (F61.0), mis kajastatud ka kaitsja esitatud ravidokumentides (V kd, tl 65‒76), samuti SA Ahtme haigla tõendis (III kd, tl 175), kuid kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti järgi on selle diagnoosi panemine olnud põhjendamatu. Nimelt raviarsti eesmärk on inimest ravida lähtuvalt patsiendi subjektiivsetest kaebustest, pidades silmas patsiendi kasu (huve). Eksperdi funktsioon on teine – ta peab tagama eksperdiarvamuse igakülgsuse, täielikkuse, objektiivsuse ja selle teadusliku põhjendatuse. Lisaks uuritava jutule võtab ekspert arvesse kõiki muid kogutud objektiivseid andmeid. Seetõttu võibki juhtuda, et raviarsti järeldused lahknevad eksperdi järeldustest.
6. Kohus leiab, et KarS § 115 koosseis on välistatud põhjusel, et Y ei provotseerinud Kirill Lukinit. Y ei olnud Kirill Lukini suhtes vägivaldne ega solvanud Kirill Lukinit või viimase lähedasi. Kohus tuvastas, et Kirill Lukin avastas intiimsel hetkel ootamatult partneri tegeliku soo. See tekitas temas tugevaid negatiivseid tundeid. Seega põhjus, miks Kirill Lukin sattus marru ning hakkas ohvrit rusikate ning nugadega lööma, oli tingitud Kirill Lukini enda tunnetest. Järelikult ei olnud Kirill Lukinil tekkinud raev põhjustatud Y käitumisest, ammugi mitte õigusvastasest käitumisest. Sellest tulenevalt ei pea paika kaitsja seisukoht, et tegemist võis olla KarS § 115 kuriteoga.
7. Kohus leiab, et Kirill Lukini tegevus on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ning lähtudes

§ 306lg 1 p 1-4 ning § 309 lg 3 mõistab kohus Kirill Lukini süüdi Kar

S § 113 lg 1 järgi. KARISTUSE MÕISTMINE

1. KarS § 113 lg 1 sanktsioon näeb ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine on 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Kirill Lukini süü suuruse määratlemisel arvestab kohus, seda, et süüdistatav lõi Y rusikate ja nugadega intensiivselt ning jõuliselt. Lööke jagas Kirill Lukin ohvrile pähe, keresse ja jäsemetesse. Ohver eelnevalt võõrustas süüdistatavat (köögilaual olid joogipokaalid), ei teinud midagi sellist, mis andnuks põhjust teda rünnata. Rünne oli kannatanule ootamatu. Rünnaku põhjuseks oli intiimsel hetkel avastatud partneri transsoolisus, mis põhjustas Kirill Lukinis negatiivseid tundeid ja raevu. Ohvril olid rusikalöökidest luumurrud ja tervisekahjustused. Kirill Lukin võttis löömiseks pikateralised noad, mis tekitavad kehasse löömisel sügavamale ulatuvaid haavu. Kirill Lukin lõi Y nugadega mitmeid kordi, sest torke-lõikehaavu oli ohvri kehal vähemalt 30 tükki, neist 9 eluohtlikud. Ründe lõppfaasis oli ohver pikali asendis, seega üsna kaitsetu. Ilmselgelt tekitas Kirill Lukini rünne ohvrile enne surma õudu, hirmu ja valu. Pärast Y liikumatult maha lamama jäämist süüdistatav lihtsalt pesi käed ja lahkus. Kirill Lukin ei üritanud osutada või kutsuda abi, mis näitab tema ülimat ükskõiksust teise inimese elu suhtes. Pärastine käitumine näitab, et Kirill Lukinil oli mõte leida korter ja see jälgede peitmiseks põletada. Hävitada plaanis ta ka endal 14 1-22-7911 seljas olnud riided. Kohus leiab, et kohtuistungil väljendatud kahetsus toimepandu osas ei ole siiras, vaid kantud soovist saada väiksem karistus. Karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid ei esine. Kirill Lukin on karistusregistri ja 28.06.2021 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsuse (III kd, tl 176‒179) järgi karistatud liiklusalase kuriteo eest. Praegusel juhul on tegemist isikuvastase kuriteoga, mistõttu kohus ei näe vajadust kohaldatava karistuse määra eripreventiivsest aspektist suurendada. Üldpreventiivsest aspektist arvestab kohus, et inimelu on tähtsaim individuaalne hüve, mille võtmist ei korva miski. Ühiskond ootab taoliste kuritegude toimepanijatele rangeid karistusi ning põhjendamatult madala karistusemääraga vangistuse mõistmine riivaks inimeste õiglustunnet. Kõiki süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Kirill Lukini teosüü ületab sanktsiooni keskmist karistusmäära.
2. Karistuse mõistmisel võtab kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvesse, et Kirill Lukin peeti 10.07.2022 kahtlustatavana kinni ja viibib alates 12.07.2022 vahi all. Mõistetud karistuse kandmise aja alguseks on 10.07.2022 TÕKEND
3. Kohtu alla andmisel jättis kohus Kirill Lukini suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (I kd, tl 1‒3, 25‒27, III kd, tl 180‒193), kuna esines edasiste kuritegude toimepanemise oht. Nimetatud vahistamisalus ei ole kohtuotsuse tegemiseks ära langenud, mistõttu jääb kohaldatud tõkend muutmata. Kirill Lukin tuleb jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni. TSIVIILHAGI
4. Süüdistusaktiga saadeti kohtule kannatanu X 24.12.2022 tsiviilhagi. Tsiviilhagis nõutakse Kirill Lukinilt 4057,83 euro suuruse varalise kahju hüvitamist Xle. Kannatanu korraldas Y matused ning sellega kaasnesid kannatanule kulud. Kahju suuruse tõendamiseks esitati kohtule erinevad arved ja kviitungid.
5. Kohtuistungil jäi kannatanu X hagis esitatud kahjunõude juurde. Kannatanu ütlustest ilmneb kokkuvõtvalt, et Y oli tema nõbu. Kannatanu tegeles Y matustega, pidi selleks Eestisse sõitma. Nimetatud kulud kandis kannatanu GoFundMe annetuskampaaniast saadud raha, sõpradelt laenatud rahaga ja ka enda vahenditest. Laenuks saadud raha peab kannatanu tagasi maksma. Y kremeeriti Eestis ja tema säilmed viidi Amsterdami. Matusetalitused toimusid Amsterdamis ja Saksamaal.
6. X ütluste järgi on GoFundMe annetusfondi rahaga kaetud järgmised kulud. Tallinna Matusebüroo arve (IV kd, tl 1‒3), maksumus 967 eurot. Arve järgi osutati teenuseid seoses Y surmaga. X arve, Y AS arve ja M AS arve (IV kd, tl 11‒19), maksumus kokku 92,11 eurot (33,39+9,72+49). Arvete järgi oli tegemist 15.08.‒17.08.2022 kahe inimese söögikuludega. Swedbank maksekviitung (IV kd, tl 20‒22), maksumus 40 eurot. Kannatanu selgitas, et tal läks Eestis king katki ja vaja oli tasuda kingaparanduse eest. Sadama turu kviitung (IV kd, tl 23), maksumus 35,91 eurot. Kviitungi järgi soetati 16.08.2022 erinevaid tarbeesemeid (nt hambapasta, suuvesi, hambahari jm). Kannatanu selgitas, et tegemist oli Eestis viibimiseks vajalike tarbeesemetega. B OÜ kviitung ja SEB Pank maksekviitung (IV kd, tl 24‒25), maksumus kokku 56,50 eurot (26,50+30). Kannatanu ei mäletanud, mida ta täpselt nende dokumentidega soetas, kuid kinnitas, et kõik kulud olid seotud matuste korraldamisega. SEB Pank maksekviitung (IV kd, tl 26), maksumus 12,90 eurot. Kannatanu selgitas, et tegemist oli sõidukuludega morgi, politseisse või matusebüroosse. SEB Pank maksekviitung (IV kd, tl 27), maksumus 20 eurot. Kannatanu selgitas, et soetas Y mälestuspildile raami. Supermarketi A arve (IV kd, tl 40‒42), maksumus 16,14 eurot. Arve järgi osteti 13.10.2022 söögi- ja joogipoolist. Kannatanu ei mäletanud arve sisu, kuid pidas võimalikuks, et tegemist oli kuludega, mis tekkisid Saksamaale sõidu ajal. T kviitung (IV kd, tl 46‒48), maksumus 22,85 15 1-22-7911 eurot. Kviitungi järgi oli tegemist 21.10.2022 taksokuludega. Kannatanu selgitas, et need olid matuste korraldamiseks vajalikud sõidukulud Amsterdamis.
7. X ütluste järgi on tema enda raha või laenatud rahaga kaetud järgmised kulud. C Tallinn kviitung (IV kd, tl 4‒7), maksumus 351 eurot. Kviitungi järgi osutati kahele täiskasvanule 15.08.‒18.08.2022 majutust kahes ruumis. U makse väljavõte (IV kd, tl 8‒10), maksumus 1327,89 eurot. Väljavõtte järgi soetati kahele täiskasvanule (Xle ja Panagiotis Panagiotakopoulosele) lennupiletid 15.08.2022 Amsterdamist Tallinna ja 18.08.2022 Tallinnast Amsterdami. Kannatanu selgitas, et kulud on kaetud rahaga, mille ta peab tagastama. Matuste korraldamisel tuli talle Eestisse toeks kaaslane Panagiotis. Kannatanu soovis saada hüvitist ka kaaslase reisi, majutus- ja toitlustuskulude eest. P arved (IV kd, tl 28‒33), maksumus kokku 100 eurot (50+50). Arvete järgi soetati 22.10.2022 lilled ja lillekimp. Kannatanu selgitas, et ostis lilled enda rahaga Amsterdami matusetalituseks. S Z ja supermarketi A arved (IV kd, tl 34‒ 39), maksumus kokku 241,61 eurot (125,80+115,81). Arvete järgi osteti toidukaupu ning muid tooteid. Kannatanu selgitas, et ostis J laenatud rahaga Amsterdamis peielaua jaoks tooteid. Keizersgrachti kiriku arve (IV kd, tl 43‒45), maksumus 693 eurot. Arve järgi oli teenuseks S H mälestusteenistus. Kannatanu ütlustest nähtub, et Y eelistas nime S H. Seega oli tegemist Y mälestusteenistusega. Ka selle arve eest makstud raha peab kannatanu tagasi maksma. Printerette arved (IV kd, tl 49‒54), maksumus 80,95 eurot (42,85+38,10). Arvetest nähtub, et tegemist on fotodega, failide töötlemisega ja 25 „nupuga“. Kannatanu selgitas, et mälestusteenistuse tarbeks oli vaja Y fotosid ja rinnamärke. Ka nende arvete eest makstud raha peab kannatanu tagasi maksma.
8. 10.04.2023 ja 02.06.2023 kohtuistungitel tunnistas süüdistatav tsiviilhagi osaliselt, suutmata täpsustada õigeks võetava hagi ulatust.
9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 järgi tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud /…/. VÕS § 129 lg 2 järgi tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. /…/.
10. Kohtuotsuses eespool leidis tuvastamist, et Y suri, kuna süüdistatav teda korduvalt noaga lõi. Hagi esitanud X on Y sugulane (nõbu). X tuli seoses Y surmaga Eestisse ning tegeles matuste korraldamisega. Arved ja kviitungid, mille eest X tasus annetustest saadud rahaga ei ole käsitatavad kannatanu varalise kahjuna. Seda põhjusel, et annetused olidki mõeldud annetajate poolt Y matusekulude katmiseks ning X ei pea annetajatele annetust tagastama. Annetuste toel tasus kannatanu kulusid 1263,41 eurot. Nimetatud summa ulatuses ei ole kannatanu hagi põhjendatud.
11. Arved ja kviitungid, mille eest X tasus ise või laenurahaga, on käsitatavad kannatanu varalise kahjuna järgmises ulatuses. Lillede, fotode ja rinnamärkide soetamine, peielaua katmine ning mälestusteenistus Amsterdamis on matustega seonduvad kulud. Kuna osa neist kuludes kandis kannatanu oma vahenditest, tekkis kannatanule varaline kahju. Ka laenuks saadud rahaga matusekulude kandmine on käsitatav kannatanu varalise kahjuna, sest laen tuleb tagastada. Samuti on VÕS § 129 lg 1 mõttes surma põhjustamisest tekkinud kuludeks kannatanu sõidukulud Eestisse ja ööbimise kulud, sest osa matusetoiminguid (kremeerimine jms) oli vaja teha Eestis. Samas X kaaslase Eestisse reisimise ja siin viibimise kulusid (pool C Tallinn kviitungil toodud summast, s.o 175,50 eurot ja pool U makse väljavõttel toodud summast, s.o 663,94 eurot) ei loe kohus surma põhjustamisest tekkinud kulude hulka. Kaaslasega seotud kulud tekkisid seetõttu, et kannatanu ei tahtnud üksi Eestisse tulla. Järelikult on kaaslasega seotud kulud tingitud kannatanu vajadustest, mitte otseselt Y surma põhjustamisest. Seega kaaslase kulude osas (kokku 839,44 eurot) ei ole kannatanu hagi põhjendatud. Kirill Lukin peab hüvitama Xle pool C Tallinn kviitungil toodud summast, s.o 175,50 eurot, pool U makse 16 1-22-7911 väljavõttel toodud summast, s.o 663,94 eurot, P arvetel toodud 100 eurot, S Z ja supermarketi A H arvetel toodud 241,61 eurot, K kiriku arvel toodud 693 eurot ja Printerette arvetel toodud 80,95 eurot, sest nendel arvetel toodud kulusid ei oleks kannatanul tekkinud, kui süüdistatav ei oleks kuriteo toimepanemisega Y surma põhjustanud. Kuna kohus tegi Kirill Lukini suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab kohus VÕS § 1043 ja

§ 310lg 1 alusel kannatanu tsiviilhagi osaliselt.

Kohus mõistab Kirill Lukinilt X kasuks välja kahjuhüvitise 1955 eurot. ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED 54.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Nimetatud objektid on loetletud süüdistusakti punktis 6 ja märgitud asitõendite üleandmise-vastuvõtmise aktides nr xxx, xxx ja xxx (IV kd, tl 80‒90). Objektid asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6/1 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. 55. Mobiiltelefon Nokia (pakend nr 21), mobiiltelefon iPhone (pakend nr 23), kõrvarõngas (pakend nr 55), riideesemed vannitoast (pakendid nr 60‒62), riideesemed vannitoast ja köögist (pakendid nr 60‒62, nr 86 ja nr 92), samuti rihm köögilaualt (pakend nr 96) ning 5-eurone rahatäht köögikapist (pakend nr 99) kuulusid Yle, mistõttu antakse need esemed pärast kohtuotsuse jõustumist tema sugulasele Xle

§ 126lg 3 p 2 alusel.

56. Tool (pakend nr 39), noad (pakendid nr 77, 78 ja 85), noahoidja (pakend nr 79) ja pokaalid (pakendid nr 87‒89) on Tallinnas Xxx üürikorteri inventar. Nimetatud korterit üürib äriruumide üürilepingu alusel (IV kd, tl 99‒108) H C OÜ. Seetõttu antakse need esemed pärast kohtuotsuse jõustumist H C OÜ esindajale

§ 126lg 3 p 2 alusel.

57. Suitsupakend, salvrätikud (pakend nr 1.1), kõrvaklappide vutlar (pakend nr 1.2); T-särk, teksapüksid, sviiter, seljakott selles olnud esemetega (vaadeldud III kd, tl 38‒42), mobiiltelefon Xiaomi, jalatsid (pakendid nr 1.3‒1.5, 1, 1520509, KP1‒KP2, nr 74 ja 74A), dressipluus koridori varnast (pakend nr 73) ja kõrvaklapid köögi põrandalt (pakendid nr 75‒76) kuuluvad Kirill Lukinile, mistõttu saadetakse need esemed pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 126

lg 3 p 2 alusel Tallinna Vanglasse Kirill Lukini isiklike asjade juures hoiustamiseks. 58. Proovid, sündmuskohajäljekaart, noaterad, nugade käepidemed, veremäärdunud rätik, juukseklamber, plastikdetailid, lukukatted, kaks kruvi, tulemasinad, kalmuküünal, kalmuküünla kaaned, plekkpurgid, tualettpaberirullid, vannilina, suitsukonid, paber elutoa vaibalt, plastikpudel, kilekott prügiga, paberinutsak kondoomiga, klaaspudelid, pudelikorgid, karv, kätepaberirull ning Y pangakaart Wise ‒ neil esemetel puudub majanduslik väärtus, mistõttu need hävitatakse pärast otsuse jõustumist

§ 126lg 3 p 4 alusel.

Samal põhjusel ja alusel kuuluvad kustutamisele Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoitavad R Š, K M, A L ja Kirill Lukini mobiiltelefonide vaatlustel tehtud koopiad (raportfailid). 59. Elektroonilised andmekandjad on

§ 1601

lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (vt RKKK 11.06.2021 otsuse nr 1-18-5732 p 125). MENETLUSKULUD 60.

§ 306lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.

61. Menetluskuludeks on selles kriminaalasjas valitud ja määratud kaitsjale makstud tasud (

§ 175

lg 1 p 1, 4), kannatanule makstud summad (

§ 175

lg 1 p 2), ekspertiisidega seotud kulud (

§ 175

lg 1 p 2, 3), lukuabi kulud (

§ 175

lg 1 p 10) ja esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (

§ 175lg 1 p 9).

1. Valitud kaitsja tasud olid kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 10 995 eurot, lisaks tasu 16.06.2023 kohtuistungil osalemise eest (V kd, tl 84).
2. Määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses 313,20 eurot (IV kd, tl 58‒60) ja 114 eurot (IV kd, tl 61‒62), kokku 427,20 eurot. Kuna Kirill Lukinile osutatud õigusabi oli vajalik, 17 1-22-7911 tasude osas on lähtutud riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 ja justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 nõuetest, on määratud kaitsja tasud põhjendatud.
3. Harju Maakohtu 19.05.2023 määrusega (V kd, tl 35‒37) rahuldati osaliselt kannatanu X menetluskulude hüvitamise taotlus. Kannatanule väljamakstavad menetluskulud on saamata jäänud töötasu 150 eurot, sõidukulu hüvitis 570,40 eurot, majutuskulude hüvitis 117,57 eurot ja päevaraha 44,74 eurot, kokku 882,71 eurot.
4. Kohtueelses menetluses tehti sõrmejäljeekspertiis nr xxx, mille kuluõiendil (I kd, tl 99) on märgitud ekspertiisi maksumuseks 663 eurot. See vastab kohtuekspertiisi seaduse (KES) § 277 p 21 sätestatud hinnale. Ekspertiis oli tõendamiseks vajalik.
5. Kohtueelses menetluses tehti surnu kohtuarstlik ekspertiis nr xxx, mille kuluõiendil (I kd, tl 143) on märgitud surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi tegemise maksumuseks 222 eurot, alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramise kogumaksumuseks 28 eurot, fentanüülide määramise kogumaksumuseks 70 eurot, teiste ainete määramise kogumaksumuseks 70 eurot ning surnu kogu keha kompuutertomograafiauuringu maksumuseks 284 eurot, kokku 674 eurot. Eelnimetatud ekspertiisi ja uuringute maksumused vastavad KES § 279 p 2, § 2710 lg 1 p 11, § 2711 lg 1 p 5 ja lg 21 p 1 ja lg 3 p 3 sätestatud hindadele. Ekspertiis oli tõendamiseks vajalik.
6. Kohtueelses menetluses tehti DNA-ekspertiis nr xxx. Selle kuluõiendil (III kd, tl 88p) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 119 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 6783 eurot. Ekspertiisiaktist ilmneb, et ekspertiisiks esitati 52 proovi. KES § 273 järgi on DNAekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta 57 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikast peetakse ekspertiisikulu kindlaksmääramisel ekspertiisiobjekti all silmas objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud, mitte reaktsioonide arvu (RKKK otsuse nr 3-1-1-120-12 p 6.2). Seega on kriminaalmenetluse kulude mõistes ekspertiisi kulu 52x57=2964 eurot. Seda ületav summa 6783-2964=3819 eurot jääb riigi kanda. 7 proovi maksumuse 399 eurot hüvitab 25.04.2023 määruse kohaselt A L. Ülejäänud 45 proovi maksumus on 2565 eurot (45x57). Ekspertiis oli tõendamiseks vajalik.
7. Kohtueelses menetluses tehti DNA-ekspertiis nr xxx. Selle kuluõiendil (III kd, tl 95) on märgitud analüüsiobjektide arvuks 5 ja ühe ühiku analüüsimise hinnaks 57 eurot, kokku 285 eurot. Ekspertiisiaktist ilmneb, et tehtigi 5 tõepärasuhte arvutust. Ekspertiis oli tõenduslikult vajalik.
8. Kohtueelses menetluses tehti kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis nr 10/
9. Ka see ekspertiis oli kriminaalasjas tõenduslikult vajalik.

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks eksperdile

§ 178kohaselt makstavad summad.

Kummalgi eksperdil kulus ekspertiisile 71,6 tundi, kokku 143,2 tundi (III kd, tl 168, 170).

§ 178

lg 2 järgi makstakse eksperdile kohustuste täitmise eest tasu ja tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda enam kui 50-kordselt. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 51 lg 2 järgi ekspertiisi käigus eksperdi elu- või tegevuskohast rohkem kui 50 kilomeetri kaugusel asuva ekspertiisialuse isiku viibimiskohta ja sealt tagasi sõidu kulud hüvitatakse vastavalt läbitavale vahemaale, arvestades 0,25 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, kuid kuni 63,90 eurot ühe ekspertiisi kohta. Praegusel juhul on ekspertiisi kuludeks ka ekspertide sõidukulud Tallinna ja Tartu vahel (372 km) 63,90 eurot.

1. aastal kehtis tunnitasu alammäär 3,86 eurot. Järelikult ekspertiisi tegemise kulud (III kd, tl 167 ja 169) 2x570 eurot ja ekspertiisiga seotud sõidukulud 63,90 eurot, kõik ekspertiisikulud kokku 1203,90 eurot, vastavad eeltoodud regulatsioonile.
2. L OÜ müügiarve (IV kd, tl 55) järgi tehti 10.07.2022 Tallinnas Xxx lukuabi töid, mille maksumus oli 140 eurot. Kuna 09.07.‒10.07.2022 toimus samal aadressil sündmuskoha vaatlus, 13.07.2022 aktiga (IV kd, tl 109) anti korteri nr 2 võtmed korterivaldajale, siis ilmselgelt oli tegemist korteri nr 2 välisukse luku vahetusega. Lukuvahetus oli põhjendatud, sest vaja oli 18 1-22-7911 tagada sündmuskoha puutumatus täiendavateks menetlustoiminguteks. 13.07.2022 toimuski täiendav sündmuskohavaatlus.
3. Esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt sundraha, mille suurus on 2,5-kordne palga alammäär, s.o sundraha on 1812,50 eurot. 72.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus mõistis Kirill Lukini süüdi, tuleb tal eeltoodud menetluskulud, so määratud kaitsjale makstud tasu 427,20 eurot, kannatanu menetluskulud 882,71 eurot, sõrmejäljeekspertiisi eest 663 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 674 eurot, DNAekspertiiside eest 2565 eurot ja 285 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi eest 1203,90 eurot, lukuabi kulud 140 eurot ning sundraha 1812,50 eurot riigieelarve tuludesse hüvitada. Valitud kaitsja tasud jäävad Kirill Lukini enda kanda (

§ 180lg 1).

73. Kuna süüdistatavalt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud on suured, kokku 8653,31 eurot ning Kirill Lukin ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud, võimaldab kohus

§ 180

lg 3 alusel süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul ositi järgmiselt. Esimesel 11-nel kuul tuleb tasuda 721,11 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 721,10 eurot. SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE TAOTLUS

1. Kaitsja esitas taotluse (V kd, tl 85‒86) hüvitada Kirill Lukinile süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju 19 778,23 eurot, mis tekkis seoses vabaduse võtmisega 10.07.2022 kuni taotluse koostamiseni. Kahju hüvitamise aluseks on märgitud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5, § 7 ja § 11 lg
3. SKHS § 5 p 1 ja 2 sätestab, kui isik mõistetakse õigeks /…/, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega (p 1), kahtlustatavana kinnipidamisega (p 2). Kohus mõistis Kirill Lukini süüdi KarS § 113 lg 1 järgi. Samas kuriteos kahtlustati Kirill Lukinit ka kahtlustatavana kinnipidamisel (III kd, tl 43‒60) ja vahistamisel (III kd, 180‒193). Seega oli kohtueelses menetluses ning on ka kohtumenetluses vabadust piiravate meetmete kohaldamine õigustatud. Puuduvad andmed, et esineks SKHS § 7 lg 1 märgitud olukord, s.o menetleja poolt süüliselt menetlusõiguse rikkumine. Seega ei ole Kirill Lukinile tekitatud kriminaalmenetluses kahju. Kohus jätab SKHS § 18 lg 2,

§ 306

lg 1 p 16 ja § 312 p 81 alusel Kirill Lukini osas esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 76. Kohus juhindus

§-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311‒313. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Annett Armulik rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Kurgpõld rahvakohtunik 19