Tsiviilasi nr 2-23-7094 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2024, Haapsalu Tsiviilasja number 2-23-7094 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad I Pi hagiavaldus alaealise lapse E Pi ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatise muutmiseks Hageja I P, isikukood XXX, elukoht XXX; lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere, e-post advokaat.rajavere@gmail.com; Kostja E P, isikukood XXX, elukoht XXX; seaduslik esindaja A P, isikukood XXX, elukoht XXX. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
- Kinnitada hageja poolt 15.02.2024 ja kostja poolt 14.02.2024 allkirjastatud ning 15.02.2024 kohtule esitatud kompromiss järgnevas: 1.
- Lõpetada alates 15.novembrist 2023.a. Pärnu Maakohtu 06.01.2015.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-14-61941 tuvastatud I P (XXX) kohustus maksta E P’i (XXX) ülalpidamiseks elatist kuni tema täisealiseks saamiseni xxx.a., igakuiselt 117,15 (ükssada seitseteist eurot ja 15 senti) eurot kuus, aga mitte vähem kui 33% maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Määrata, et I P annab E Pile ülalpidamist tema vahetu ülalpidamisega. 1.
- A P kinnitab, et I P täitis kuni 15.11.2023.a. kohaselt E Pile ülalpidamise andmise kohustust ja kohtuotsus on E Pile elatise maksmise kohustuse osas täielikult täidetud. 1.
- Hageja I P ning kostja seaduslik esindaja A P on PkS § 100 lg.3 alusel alates 15.11.2023.a. kokku leppinud ülalpidamise andmise viisis, et kuna neist põlvneb kaks alaealist last: E P (XXX) ja K P (XXX) ning kummagi vanema juures elab üks laps: E P I P juures ning K P A P juures, siis alates 15.11.2023.a. kuni E Pi täisealiseks saamiseni
- märtsil 2026.a. kumbki vanem lahuselavale lapsele elatist ei maksa, vaid kannab üksinda kõik enda juures elava lapse ülalpidamiskulud. Seda kokkulepet arvestades kohustub A P mitte nõudma I Pilt Pärnu Maakohtu 06.01.2015.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-14-61941 K P ülalpidamiseks välja mõistetud elatise tasumist ning I P omakorda kohustub mitte esitama E Pi esindajana 1
(3)Tsiviilasi nr 2-23-7094 A P vastu elatishagi. Hageja ja kostja seaduslik esindaja on teadlikud, et käesolevas punktis sisalduvad kokkulepped ei ole sundtäidetavad ning kumbki vanem võib hoolimata käesolevas punktis võetud kohustusest teha lapse huvides teo, mille tegemisest ta on kohustunud hoiduma. Sellisel juhul saab I P K P kasuks välja mõistetud elatise sundtäitmise alustamise korral esitada käesolevale punktile tuginedes hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks elatise osas kuni elatisenõude sundtäitmiseks esitamiseni aja eest, ning A P saab võimalikule esitatavale tagasiulatuva elatise nõudele vastu vaielda käesoleva kokkuleppe punktile 3 viidates, et tal ei olnud PKS § 100 lg.3 vastava kokkuleppe tõttu kuni elatishagi esitamiseni kohustust anda Rle ülalpidamist elatise maksmise teel.
- Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-23-
- Tühistada 12.03.2024 algusega kell 10.00 määratud kohtuistung tsiviilasjas 2-23-
- Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
- Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
- Asjaolud 12.05.2023 esitas I P Pärnu Maakohtule Haapsalus alaealise lapse E Pi ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatise muutmiseks. Hageja palub hagiavalduse esitamisest alates lõpetada Pärnu Maakohtu 06.01.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-61941 tuvastatud I Pi kohustus maksta E Pile ülalpidamiseks elatist kuni tema täisealiseks saamiseni, so. xxx. Ülalpidamiskohustuse muutmise aluseks on asjaolude oluline muutumine, kuna E P on asunud elama hageja juurde ning hageja annab lapsele ülalpidamist vahetult. 15.02.2024 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi, millega paluvad käesoleva menetluse lõpetada.
- Kohtu seisukoht 2.1 Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 2.2 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Pooled esitasid 15.02.2024 kompromissi kohtule allkirjastatuna. 2.3 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga ei kinnita. 2.4 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi poolte kokku lepitu osas ja menetlus asjas tuleb lõpetada. Menetluse lõpetamisest tulenevalt tühistab kohus 12.03.2024 kuupäevale käesolevas asjas määratud kohtuistungi. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-23-7094 2.5 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.6 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.7 TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled TsMS § 661 lg 4 alusel edasikaebeõiguse tähtaja lühendada kolmele päevale. 3. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3
(3)