1-23-4237/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-4237 Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Mario Truu Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. veebruari 2024 määrus Jaan Pihu (isikukood: 37906236535) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaan Pihu ning tema vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebused Menetluse vorm kirjalik kaitsja RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Osaühingule Valga Advokaadibüroo vandeadvokaat Otto Preemi poolt Jaan Pihule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 117,12 eurot, sealhulgas käibemaks 21,12 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jaan Pihult Eesti Vabariigi kasuks välja 117,12 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
7. Tartu Maakohtu
8. septembri 2023 otsusega tunnistati Jaan Pihu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu
9. juuli 2022 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Selle tulemusena mõisteti J. Pihule liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
10. juuni
13. jaanuaril 2024 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid J. Pihu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla toetavad tema vabastamist. Maakohtu määrus
14. Tartu Maakohtu
15. veebruari 2024 määrusega jäeti J. Pihu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid kokkuvõetult sellised.
16. Täidetud on formaalsed eeldused J. Pihu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ehkki tema käitumine vanglas on korrektne ning ta viibib avavanglas, välistab tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos võimaluse ta ennetähtaegselt vabastada. J. Pihu on kriminaalkorras karistatud kaheksateistkümnel korral, vanglakaristust kannab ta seitsmendat korda. Seejuures on süüdimõistetu varasemadki kriminaalhooldused ebaõnnestunud: teda on ka varem vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid see on päädinud karistuse kandmata osa täitmisele pööramisega. Vangla materjalidest nähtub, et risk uue kuriteo – joobes mootorsõiduki juhtimise – toimepanemiseks on jätkuvalt olemas. J. Pihu küll tunnistab enda sõltuvusprobleemi ning on läbinud vastavasisulisi sotsiaalprogramme, kuid pole seni alkoholi tarvitamisest suutnud hoiduda.
17. Kuna süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ei erine vangistusele eelnenust, ei maanda need tema retsidiivsusriski. Loota ei saa ka J. Pihu soovile hoolitseda oma laste eest, kuna varasemateski menetlustes on ta sama argumendi välja käinud, jätkates siiski uute kuritegude sooritamist. Oluline on seegi, et J. Pihu pole varasemalt suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid – seetõttu puudub alus arvata, et ta suudaks seda nüüdki. Määruskaebused
19. veebruaril 2024 esitas J. Pihu kaitsja Tartu Maakohtu
20. veebruari 2024 määruse peale kaebuse, taotledes selle tühistamist ning uue otsustuse tegemist, millega vabastataks J. Pihu vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Samuti esineb mitmeid sisulisi vabastamist toetavaid asjaolusid. J. Pihule on garanteeritud töökoht OÜ-s Kagu elekter. Tal on toetavad lähedased. Süüdimõistetu tunnistab alkoholiprobleemi ning on valmis sellesse puutuvalt psühhiaatrilt abi otsima. Tema käitumine vanglas on olnud hea, mistõttu on ta paigutatud avavanglasse – see annab aluse uskuda, et J. Pihu ei pane enam toime uusi kuritegusid.
21. Maakohtu määruse vaidlustas
22. veebruaril 2024 ka J. Pihu, märkides, et ta saab aru vajadusest end muuta. Ta kavatseb edaspidi kaine olla. Tal on vabaduses olemas korralik töökoht. Samuti peab ta vabaduses osalema laste kasvatamises. Ringkonnakohtu seisukoht
23. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma reeglina vaid juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 2 vabastamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-1217, p 16.) Kirjeldatud viisil kaalutlusviga maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole.
25. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et J. Pihu vabastamata jätmise tingib ennekõike tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. Hoolimata korduvatest kriminaalkaristustest ning vanglakaristuste kandmisest, on J. Pihu jätkanud kuritegude sooritamist. Seejuures on J. Pihu kuritarvitanud mitmel korral kohtu usaldust: alles hiljaaegu (Tartu Maakohtu
26. juuli 2022 otsusega) asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid mitmete kriminaalhoolduse nõuete rikkumiste tulemusena pöörati see juba
27. aasta maikuus reaalse vangistusena täitmisele. Esimese astme kohus tõi asjakohaselt välja, et
28. aastal sai J. Pihu küll kohtult võimaluse vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuid juba tollal ei tulnud ta kriminaalhoolduse nõuete täitmisega toime. Seega tuleb nentida, et kohtu usaldus J. Pihu vastu on kadunud: tema varasem käitumine ei võimalda karta muud, kui seda, et järjekordne käitumiskontrollile allutamine jääb tema puhul taas edutuks.
29. Ringkonnakohus möönab, et J. Pihust lähtuv uue kuriteo toimepanemise oht aktualiseerub ennekõike siis, kui süüdimõistetu asub taas alkoholi tarvitama. Valdava osa tema (hiljutistest) kuritegudest moodustavad mootorsõiduki joobes juhtimised. Ehkki kaitsja toob välja, et J. Pihu on oma käitumist parandanud ning märgib, et tal pole avavanglas karistuse kandmisel probleeme esinenud, tuleb sellesse puutuvalt silmas pidada seda, et vanglakaristust kandes puudubki kinnipeetaval võimalus alkoholi tarvitada. See on väga keeruline ka avavanglas, kuna valdava osa ajast on süüdimõistetu hõivatud töötamise või olmetegevustega. Vanglast vabanedes väheneb aga kontroll J. Pihu käekäigu üle, andes talle võimaluse alkoholi tarvitamisega jätkata. Kuigi J. Pihu lubab end muuta ning plaanib sõltuvusprobleemile psühhiaatri vastuvõtult abi otsida, jäävad taolised lubadused suuresti paljasõnaliseks ega tundu kohtukolleegiumile J. Pihu varasemat elukäiku arvesse võttes realistlikud. Vangla iseloomustuses märgitu kinnitab, et J. Pihu poolt varasemalt tarvitusele võetud abinõud pole osutunud kuigivõrd edukaks – isegi mitmel korral alkoholivastase n-ö ampulli paigaldamise abil pole ta suutnud karskust säilitada. Seepärast ei saa ületähtsustada ka tema lubadust enam alkoholi mitte tarvitada. Märkida tuleb sedagi, et alkoholist hoidumine ei pruugi olla lihtne: erinevalt kontrollitud keskkonnast, kus alkoholi ei leidu, on see vabaduses kergesti kättesaadav. Kuna J. Pihu alkoholi tarbimisega seotud riskid pole ringkonnakohtu hinnangul tänini piisavalt maandatud, võib ta libastuda ning jätkata alkoholi tarvitamist. See aga suurendab uute kuritegude toimepanemise riski: J. Pihu võib jälle istuda alkoholi tarvitanuna autorooli.
30. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ka J. Pihu vabanemisjärgsed elutingimused midagi sellist, mis temast lähtuvat retsidiivsusriski märkimisväärselt maandaksid. Kuna lapsed ja töökoht olid J. Pihul olemas ka enne kuritegude toimepanemist, pole niisugune sotsiaalne keskkond teguriks, mis teda kuritegudest hoiduma paneks.
31. Seetõttu ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
32. veebruari 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud kaebused rahuldamata.
33. J. Pihu kaitsja vandeadvokaat Otto Preem taotleb kohtumäärusega tutvumise, kliendiga nõupidamise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 96 eurot, millele lisandub käibemaks 21,12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu J. Pihult Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 3