Obsah (4)

§ 110§ 112§ 2§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming 7. märts 2024, Tallinn 3-24-654

) § 110 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

§ 110

lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. 4. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1).

§ 112

lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Võttes aluseks kaebaja majandusliku seisundi teatise ja kohtule esitatud kaebaja pangakonto väljavõtte andmed (dtl 15, 18, 53 ja 56) leiab kohus, et antud juhul puuduvad

§ 112lg 1 sätestatud piirangud kaebajale menetlusabi andmiseks.

Kohtu hinnangul ei võimalda kaebaja sissetulekud tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, panemata kaebajat majanduslikult raskesse olukorda. Seega on majandusliku seisundi aspektist kaebajale menetlusabi andmine lubatav.

1. Sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist jätab kohus RÕA taotluse rahuldamata esiteks RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel. Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
2. Olenemata asjaolust, et taotleja ei valda juriidilisi eriteadmisi, ei tähenda see, et taotleja ei ole võimeline iseseisvalt oma õigusi kaitsma. Kohus hindab RÕA taotluse lahendamisel ning RÕA määramise vajaduse hindamisel vaidluse keerukust ning taotleja käitumist haldusorgani tegevuse vaidlustamisel. Taotleja soovib vaidlustada Eesti Töötukassa otsust, millega määrati kindlaks taotleja järgmine töötukassasse pöördumine 11.01.2024 töötukassa esinduses, samuti otsust, millega 2 lõpetati taotleja töötuna arvelolek seisuga 14.01.2024 (kuivõrd ta jättis kohustuse pöörduda isiklikult töötukassa esindusse täitmata) ja vaideotsust, millega jäeti taotluse esitaja vaided eeltoodud otsustele rahuldamata. Taotleja on läbinud vaidemenetluse ning kohtule on esitatud dokumentidest on selge, et taotleja hinnangul ei olnud tema kohustamine ilmuda töötukassasse kohapeale õiguspärane. Samal põhjusel leiab taotleja, et ei olnud õiguspärane ka tema töötuna arveloleku lõpetamine. Seega on juba esitatud dokumentide alusel selge vaidluse põhiprobleem.
3. Kohtu hinnangul ei ole vaidlus õiguslikult keeruline. Vaidlus puudutab seda, kas taotleja pidi töötukassasse isiklikult kohapeale ilmuma või mitte. Vaidluse lahendamisel omavad tähendust eelkõige faktilised asjaolud. Kohus selgitab, et kaebuses ei tule kaebajal viidata õigusnormidele, vaid tema ülesanne on kohtu ette tuua faktilised asjaolud, miks tema hinnangul on Eesti Töötukassa teinud õigusvastased otsused. Faktiliste asjaolude kirjeldamine on eelduslikult taotleja võimetes ning taotleja ise on neist asjaoludest kõige teadlikum.
4. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (

§ 2lg 4).

Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (

§ 2lg 5).

Kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (

§ 2lg 6).

Eeltoodud kohtu selgitamis- ja uurimispõhimõtetest tulenevalt on halduskohtul omalt poolt kohustus tagada poolte menetluslik võrdsus ning oluliste asjaolude väljaselgitamine. Kohus abistab oma selgitustega taotlejat ning annab juhiseid, mille abil ei jää taotlejal olulised taotlused või avaldused esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning jätab RÕA taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

1. Lisaks tuleb kohtu arvates jätta taotlus rahuldamata ka lähtudes RÕS § 7 lg 1 p 5, kuivõrd asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Nimelt TöMS-i § 12 lg 1 p 1 (kuni 31.12.2023 kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lg 1 p 1) kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu. Vaidlust ei ole selles, et tegevuskava kohaselt pidi X osalema nõustamisel 11.01.2024, kuid X 11.01.2024 nõustamisel ei osalenud ega esitanud seal mitte osalemise kohta ka mõjuvat põhjust. Nõustamise toimumise ajal oli tegevuskava kehtiv ning vaatamata selle vaidlustamisele vaide korras tuli taotluse esitajal tegevuskava täita, kuivõrd selle kehtivust ei olnud peatatud. Töötukassas toimunud vaidemenetluses on taotleja väja toonud, et ta ei soovi kohapeal osaleda ning tema aeg on temale tähtsam ning ta soovib nõustamist kasutades elektroonilisi sidevahendeid. Kohus selgitab, et vastavad asjaolud ei ole mõjuvad põhjused nõustamiselt puudumiseks. Samuti selgitab kohus, et töötul on lisaks õigustele ka seaduses toodud kohustused. Üheks selliseks kohustuseks on nõustamistel osalemine seaduses sätestatud korras. Taotleja on asjakohaselt viidanud TöMS § 9 lg 2, mis sätestab, et nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa 3 infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta. Taotleja jätab tähelepanuta, et töötukassal on nõustamise viisi osas lõplik otsustusõigus. Vaidemenetluse materjalidest nähtub, et taotleja ei ole pikema perioodi jooksul kohapealsel nõustamisel käinud. Sellest tulenevalt oli töötukassal ka kaalutlusõiguse rakendamisel kaheldamatult seadusest tulenev õigus näha ette, et taotleja peab tulema kohapeale. Kohus leiab, et töötukassa on oma vastavat otsust piisavalt põhjendanud ning vastavad kaalutlused esitanud. Taotleja seevastu on põhimõtteliselt vastu töötukassasse kohapeale minemisele. Taotleja vastav seisukoht ja käitumine ei ole käesoleva juhtumiga seotud ja kohtule teadaolevaid asjaolusid arvestades ilmselgelt õiguspärane. Kuivõrd taotleja omapoolset kohustust ei täitnud, siis oli töötukassal seadusest tulenev õigus lõpetada ka taotleja töötuna arvel olek. Eeltoodust tulenevalt ei saa vähemalt hetkel kohtule teada olevate asjaolude pinnalt pidada kaebuse eduväljavaateid vastavate töötukassa otsuste peale kuigi headeks ning ka sel põhjusel ei ole riigi õigusabi andmine põhjendatud.
2. Taotluse esitaja on märkinud oma riigi õigusabi taotluses, et ta on võimeline esindajaga suhtlema vene keeles. Arvestades, et taotluse esitaja ei valda ilmselt piisavalt eesti keelt, et täpselt aru saada juriidilisest tekstist ja kaitsta oma õigusi, leiab kohus, et antud juhul tuleb taotluse esitaja vabastada menetlusdokumentide tõlkekulude kandmisest ning käesolev määrus tuleb tõlkida vene keelde. Võttes aluseks kaebaja majandusliku seisundi teatise ja kaebaja konto väljavõtte andmed (dtl 15, 18, 53 ja 56) leiab kohus, et antud juhul puuduvad

§ 112

lg 1 sätestatud piirangud kaebaja menetlusdokumentide tõlkekulude kandmisest vabastamiseks. 11. Täiendavalt selgitab kohus taotluse esitajale, et kui ta jätkuvalt ei nõustu Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskavaga, 23.01.2024 otsusega nr TA24-0013810 ja 19.02.2024 vaideotsusega nr 20, siis tuleb tal vormistada eraldi kaebus halduskohtule ning taotleda nende otsuste tühistamist (vastav kaebus tuleb juhul, kui taotleja soovib selle pärast käesoleva määrusega tutvumist siiski esitada, esitada hiljemalt 20.03.2024 – vt

§ 47lg 2).

Ühes kaebusega võib taotluse esitaja esitada kohtule menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmiseks, mille rahuldamisel saab taotluse esitaja suhelda kohtuga vene keeles. Samas kordab kohus juba ülal märgitut, et vastava kaebuse eduväljavaateid ei saa hinnata väga headeks. Kuivõrd taotluse esitaja peamiseks eesmärgiks on see, et ta saaks uuesti töötuna arvele ning saaks kasutada vastavaid teenuseid, siis kõige kiirem viis (arvestades mh kohtumenetluse pikkust, mis on keskmiselt esimeses astmes ca 9 kuud) on selleks esitada Eesti Töötukassale uus taotlus töötuna arvele võtmiseks nii nagu on seda ka selgitatud taotluse esitajale vaideotsuses (vaideotsuses on selgitatud, et taotlejal on TöMS § 8 kohaselt võimalus ennast uuesti töötuna arvele võtta, kui ta järgib töötule kehtestatud nõudeid). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 4