KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1120 Haldusasi Xi kaebus MTÜ Eesti Turvaettevõtet

ekomisjoni 05.05.2023 otsuse osaliseks tühistamiseks ning kohustamiseks kaebaja taotlust osaliselt uuesti läbi vaatama Menetlusosalised Kaebaja – X, esindaja advokaat Katrin Kose Vastustaja – MTÜ Eesti Turvaettevõtete Liit, esindaja vandeadvokaat Madis Päts Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. X (kaebaja) esitas 13.03.2023 MTÜ Eesti Turvaettevõtete Liidule (ETEL) taotluse turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 (TSVs5)

ekvalifikatsiooni 15.03.2023

eeksamil osalemiseks. Ta soovis valitavate kompetentside – tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine ning suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine – taastõendamist. 3-23-1120 2. ETEL turvasüsteemide paigaldamise, hooldamise ja projekteerimise (TSPHP)

ekomisjon otsustas 15.03.2023 toimunud turvasüsteemide

eala

ehindamise protokolli nr 242 ettepanekute osas 24.03.2023 otsusega nr 2071 kaebajale turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5

e mitte anda. Protokollis nr 242 põhjendati mõlema valitava kompetentsi mittetõendatud hindamistulemust järgmiselt: „Dokumentatsioon on puudulik. Seletuskiri on põhiprojekti staadiumis. Keskusele on näidatud 36Ah akud, kui keskus võimaldab maksimaalselt 18Ah akusid. Hooldusjuhendis ei ole välja toodud ATS juhtimisi“ (valitava kompetentsi tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine osas) ning „Dokumentatsioon on puudulik. Seletuskiri on põhiprojekti staadiumis. Korruse plaanid, tsooni tähistus ei vasta EVS 919:2020 nõuetele“ (suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine osas). 3. Kaebaja esitas 27.03.2023 ETEL-ile taotluse TSVs5

ekvalifikatsiooni 19.04.2023

eeksamil osalemiseks. TSVs5

e taotlemisel soovis kaebaja valitavate kompetentside – tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine ning suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine – taastõendamist. 4. Kaebaja esitas ETEL TSPHP

ekomisjoni 24.03.2023 otsuse peale 12.04.2023 vaide, mille ETEL jättis 21.04.2023 vaideotsusega nr 230402 rahuldamata. 5. ETEL TSPHP

ekomisjon otsustas 19.04.2023 toimunud turvasüsteemide

eala

ehindamise protokollide nr 02 ja 03 ettepanekute osas 05.05.2023 otsusega nr 03 anda kaebajale TSVs5

e tõendatud valitavate kompetentsidega. Protokollide nr 02 ja 03 kohaselt oli tõendatud valitav kompetents tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine. Valitava kompetentsi suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine osas põhjendati mittetõendatud hindamistulemust järgmiselt: „Ei oska arvutada SE ef avade pindala, ei tea SE lahendusviise. Portfoolio puudulik - SE -2.1M lahendus, TR SE tsooni nimetus, SEL toide indikatsioon, spets juhtmestik puudub.“ MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 6. Kaebaja esitas 22.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada ETEL TSPHP

ekomisjoni 05.05.2023 otsus nr 03 osas, millega kaebajale ei antud TSVs5

et suitsutõrjesüsteemi paigaldamise ja hooldamise kompetentsiga ning kohustada ETEL-i kaebaja 27.03.2023 taotlust rahuldamata jäänud osas uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Otsus on vastuolus TSVs5

e

estandardis tooduga osas, milles otsus heidab ette puuduliku teostusdokumentatsiooni esitamist. TSPHP

ete andmise korraga ei saa seada

estandardist erinevaid kompetentsusnõudeid. TSVs5

e eeldab suitsutõrjesüsteemi kompetentsi tegevusnäitajatest tulenevalt selle paigaldamise ja hooldamise oskust. TSPHP

ete andmise korra lisa kohaselt on TSVs5

e taotleja portfoolio hindamisgrupile esitatav köidetud või digitaalne dokumentide kogum, mis sisaldab valitava kompetentsi põhiselt tööalase tegevuse kirjelduses (lisas 2) märgitud objekti(de) kohta paigaldajalt tellijale üleantavat objekti teostusdokumentatsiooni. Tulenevalt TSVs5 kohustusliku kompetentsi tegevusnäitajatest peab vastav spetsialist oskama koostada paigaldiste ning seadmete paigalduse ja hoolduse kohta (vajadusel) teostusdokumentatsiooni, kuid vastav teostusdokumentatsioon ei ole sama, mis paigaldajalt tellijale üleantav objekti teostusdokumentatsioon. See, et eristatud on paigaldiste ja seadmete paigalduse ja hoolduse 1 Otsuses on otsuse numbrina ekslikult märgitud 206; vt vastustaja selgitus 07.06.2023 vastuses kohtunõudele (dtl 38). 2

e kompetentse turvasüsteemide projekteerija, tase 6

e kompetentsidega. Nimelt nähtub turvasüsteemide projekteerija, tase 6

e puhul suitsutõrjesüsteemi projekteerimise tegevusnäitajast nõue koostada suitsutõrjesüsteemi projekt vastavalt lähteülesandele, arvestades õigusakte, tehnilisi norme ja asjakohaseid regulatsioone. 2) Kui asuda seisukohale, et TSVs5

estandard nõuab paigaldajalt tellijale üleantavale standardile vastava objekti teostusdokumentatsiooni koostamise oskust, siis on

estandardis sätestatud pädevusnõuded vastuolus tuleohutuse seaduse (TuOS) § 34 lg 1 p 2 tooduga. TuOS § 34 lg 1 p 2 kohaselt on vastutav spetsialist pädev juhtima ja kontrollima süsteemide projekteerimist, ehitamist ning nende hooldamist, mitte aga ise neid projekteerima. TuOS § 34 lg 2 kohaselt peab vastutaval spetsialistil olema pädevus vastavalt

estandardile, kuid nii TuOS § 34 lg 2 kui ka

estandardit tuleb tõlgendada kooskõlas TuOS § 34 lg 1 p-ga 2. 3) Otsuses ei ole viidatud konkreetsetele sätetele, mille nõudeid kaebaja eiras ja on jäetud seostamata õigusnormidest tulenevad kohustused faktiliste asjaoludega. Otsusest ei selgu, milline kompetentsusnõue jäi täitmata ning kas või miks ei võetud arvesse

eeksami raames toimunud vestlusel kaebaja antud selgitusi puuduste kohta; SE ef avade pindala arvutamise ja SE lahendusviiside arvutamise kohta esitati eksamil küsimus ja sellele oskas kaebaja ka vastata. Jääb selgusetuks, kui suure osakaaluga on kompetentsid tõendatud ja kui suure kaaluga olid need tõendamata. Ühtlasi ei selgu otsusest, mis kaalutlustel peeti otsuses nimetatud puudusi nii olulisteks, et otsustati lugeda hindamise tulemus mittetõendatuks ja

et ei antud. Otsuses peavad sisalduma diskretsiooniotsuse põhikaalutlused. Vastuses kaebusele on vastustaja esitanud uusi põhjendusi, miks jäeti kaebaja taotlus TSVs5

e valitud kompetentsi suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamise osas rahuldamata, kuigi see on lubamatu. 4) ETEL on otsuste tegemisel rikkunud HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet. ETEL-il tulnuks küsida kaebajalt hindamiseks sobiva dokumentatsiooni väljastamist omal algatusel, et välja selgitada olulist tähendust omavad asjaolud. Nõuetekohase portfoolio esitamine on hindamise läbiviimise eeltingimuseks. Kui esitatud teabe pinnalt ei ole võimalik hinnata turvasüsteemi lõppteostust paigaldajalt tellijale üleandmise staadiumis, ei ole võimalik hindamismeetodina portofooliot hinnata ja seejuures hinnata seda mittevastavaks. 7. MTÜ Eesti Turvaettevõtete Liit palub 07.06.2023 vastuses kohtunõudele jätta kaebus läbi vaatamata ning 29.08.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised põhjendused. 1) Kaebaja esitas

eeksamile oma portfoolios oluliste puudustega dokumentatsiooni, mille alusel hindamiskomisjonil puudus objektiivselt võimalus hinnata kaebaja poolt hindamiseks esitatud objekti turvasüsteemi lõppteostust paigaldajalt tellijale üleandmise staadiumis ja seda ei oleks mainitud asjaoludel võimalik teha ka juhul, kui kohus peaks kaebuse rahuldama ja kohustama ETEL-i kaebaja vastavat taotlust uuesti läbi vaatama. Vaidlusaluses otsuses on esitatud põhjendused, miks hinnati kaebaja teadmisi puudulikeks suitsusüsteemide üldiste tööpõhimõtete osas, mis on valitud kompetentsi oluliseks osaks. Seetõttu tuleb 05.05.2023 otsust nr 03 tervikuna pidada õiguspäraseks nii materiaalsest kui ka menetluslikust aspektist. 2) TSVs5

estandardi p B.3.3 alapunkt 2 tegevusnäitajast tulenevalt eeldab suitsutõrje paigaldamise ja hooldamise kompetents suitsutõrje süsteemide paigaldustööde teostamise läbiviimise oskust vastavalt projektile ja muudele asjasse puutuvatele nõuetele. Seega eeldab vaatlusalune tegevusnäitaja seda, et

e taotleja omab teadmisi ja kogemusi ehitustööde (ehitamise) läbiviimiseks, mis hõlmab olemuslikult ka ehitamist kajastatavate dokumentide koostamise oskust. Kuna

e taotleja saab oma pädevust tõendada tehtud tööde kaudu, siis 3

e ja kompetentside omistamisel nõutakse taotlejatelt objektide teostusdokumentatsiooni esitamist seetõttu, et just sellest materjalist nähtub, millised on taotleja oskused või milliseid puudusi esineb taotleja enda poolt seni vahetult teostatud töödes. Eelkõige just mainitud materjalide (taotleja poolt teostatud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud teostatud tööd) analüüsile rajab hindamiskomisjon

eeksami käigus toimuva vestluse taotlejaga selleks, et vajadusel täpsustada vastavaid asjaolusid ja tuvastada taotleja vastavad kompetentsid või nende puudumise. Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 tegevusnäitajate kohaselt koostab vastav spetsialist suitsutõrjesüsteemi projekti vastavalt lähteülesandele, arvestades õigusakte, tehnilisi norme ja asjakohaseid regulatsioone (

estandardi p B.3.10 alapunkt 1), kuid temalt ei eeldata vastavate süsteemide ehitamise kvalifikatsiooni, millega on hõlmatud ka vahetu ehitustegevuse dokumenteerimise oskus ja kohustus. 3) TSVs5 koos suitsutõrjesüsteemi paigaldamise ja hooldamise kompetentsiga ei eelda seda, et taotlejal oleksid oskused ja kogemus vastavate süsteemide projekteerimiseks. Samas eeldab

estandardi p B.3.3 alapunkti 2 tegevusnäitaja, et taotlejal on oskus organiseerida ja vajadusel ka ise teostada suitsutõrjesüsteemide paigaldamist (ehitamist) vastavalt projektile ja muudele asjasse puutuvatele nõuetele. Pädevus juhtida ja kontrollida suitsueemaldussüsteemi ehitamist ja hooldamist eeldab isikult olemuslikult ka pädevust vastavaid töid ise teostada, sh vastavat tegevust ka nõuetekohaselt dokumenteerida. Vastupidise tõlgenduse korral, mis eristab vajalikke tehnilisi teadmisi ja üldist juhtimisoskust, kaotaks TuOS § 34 lg 1 p-ga 1 säte oma kohasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse seatud eesmärgi suhtes, kuivõrd kaoks võimalus tagada piisavat kvaliteeti ja seeläbi ka ohutust vastavas tegevusvaldkonnas. 4) Vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtuti

estandardis sätestatud eesmärkidest ja hindamisstandardis sätestatud nõuetest, mille kohaselt saab

e taotleja oma pädevust tõendada varasemalt tehtud töö kaudu. Otsuse tegemisel ei ole tuginetud asjassepuutumatutele kaalutlustele ega meelevaldsetele asjaoludele, mis kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole. Arvestamisele kuuluvad asjaolud ja aspektid on tuletatud asjasse puutuvast

estandardist. Otsus tugineb ETEL TSPHP

ete hindamiskomisjoni 19.04.2023

eeksami protokollile, mis sisaldab

eeksami tulemust ja põhjendusi.

eeksami kokkuvõtlikud tulemused on kajastatud ka TSVs5

ekvalifikatsiooni taotleja kompetentsuse hindamisvormil H1, mis on koostatud 19.04.2023. Portfoolios esitatud materjalide puudused olid hindamiskomisjoni hinnangul olulised. Kaebaja ei kõrvaldanud eelmainitud puudusi

eeksami käigus. ETEL TSPHP

ekomisjon on kaebajale

e andmise otsustamisel kontrollinud hindamiskomisjoni tegevust ja seisukohti, nõustunud hindamiskomisjoni seisukohtadega ja on vaidlusaluse otsuse tegemisel tuginenud hindamiskomisjoni poolt esile toodud asjaoludele ja põhjendustele. Portfoolios esitatud materjalide puudused tõendavad nii eraldi kui ka kogumis, et kaebajal puudub vastav piisav kompetents. Kaebaja ei konkretiseeri, milles seisnevad väidetavad uued vaidlustatud haldusakti põhjendused. Vastustaja ei ole vastuses kaebusele esitanud uusi vaidlustatava haldusakti põhjendusi, vaid on piirdunud täiendavate selgituste esitamisega, lähtudes haldusaktis ja kaebuses esitatust, hõlbustamaks haldusaktis sisalduvatest põhjendustest arusaamist. KOHTU PÕHJENDUSED 8. Esialgses seisukohas kaebusele leiab vastustaja, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Hilisemast vastusest kaebusele ei selgu, kas vastustaja peab kohtumenetlust endiselt perspektiivituks. Siiski lahendab kohus seni lahendamata vastustaja taotluse kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalust otsust tuleb otsuses toodud asjaoludest tulenevalt pidada tervikuna õiguspäraseks nii materiaalsest kui ka menetluslikust aspektist. Vastustaja 4

estandardi kohane pädevus, seega

et omamata ei ole sellel tegevusalal elukutse- ja ettevõtlusvabaduse kasutamine võimalik. Kuna vastustaja ei ole 07.06.2023 vastuses toonud asjaolusid, mis viitaksid kaebaja puhul nimetatud tegevusalal

e andmata jätmisega kaebaja elukutse- või ettevõtlusvabaduse vähesele riivele, puudub kohtul veendumus, et tegemist oleks kaebaja õiguste väheintensiivse riivega. Seetõttu tuleb kaebuse rahuldamise võimalust hinnata asja sisulisel lahendamisel. Vastustaja seisukoht, et kohustamisnõude rahuldamine ei ole mingil juhul võimalik, kuna vastustajal puuduks võimalus kaebaja portfoolios esitatud dokumentatsiooni pinnalt hinnata kaebaja poolt hindamiseks esitatud objekti turvasüsteemi lõppteostust paigaldajalt tellijale üleandmise staadiumis, viitab sisuliselt kaebuse läbi vaatamata jätmisele lisaks kaebuse n-ö ilmselge perspektiivituse tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kohus möönab, et ka kaebaja taotluse uuesti läbivaatamisel on võimalik, et vastustaja teeb uue samasuguse otsuse. Tegemist ei ole siiski kaebuse läbi vaatamata jätmise alusega põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebuse eesmärki peetakse saavutamatuks siis, kui esitatud on ebaõige nõue või kaebus on ennatlikult esitatud. Seega ei esine kaebuse läbi vaatamata jätmise alust ka HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 koostoimes, kuna kaebaja eesmärk ei oleks saavutamatu, kui kohus peaks kaebuse rahuldama ja kohustama vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama (s.o vastustaja ei ole väitnud, et esineksid kaebaja 27.03.2023 taotluse sisulist läbivaatamist välistavad asjaolud). 9. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja otsuse mitte omistada talle turvasüsteemide vastutava spetsialisti

e taset 5 suitsutõrjesüsteemi paigaldamise ja hooldamise kompetentsiga eelkõige põhjusel, et vastustaja on kaebaja arvates vastuolus TSVs5

e

estandardis tooduga nõudnud kaebajalt tööalase tegevuse kirjelduses märgitud objektide kohta paigaldajalt tellijale üleantava objekti teostusdokumentatsiooni esitamist. Kaebaja hinnangul puudus vastustajal õigus TSPHP

ete andmise korraga

estandardist erinevate kompetentsusnõuete seadmiseks. 10.

§ 10

lg 5 kohaselt toimub

e andmise otsustamine praegusel juhul vastavalt turvasüsteemide vastutava spetsialisti 5. taseme

estandardi 10. versioonile,2 turvasüsteemide paigaldamise, hooldamise ja projekteerimise

etele Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse

enõukogu 30.03.2023 otsusega nr 30 kinnitatud

e andmise korrale3 ja

-s sätestatule. Seega peab kohus kindlaks tegema, kas vastustaja poolt TSVs5

e omistamiseks kaebuse esitajale esitatud nõue isiklikult teostatud tööde kohta teostusdokumentatsiooni portfoolios esitamiseks on nimetatud aktidega kooskõlas. 11.

estandard sisaldab materiaalseid eeldusi ehk kompetentsusnõudeid (s.o edukaks

etegevuseks vajalikke teadmisi, oskusi, kogemusi), mille puhul on võimalik isikule vastava taseme

e omistada (

§ 3

p 2, § 5 lg 1, § 15 lg 1).

e andmise kord aga reguleerib

e andmise korraldust (

§ 16lg 1), s.o korraga ei määratleta kompetentsusnõudeid.

Küll määratakse

e andmise korras muu hulgas

ekompetentsuse hindamise viisid ja vormid (

§ 15

lg 3; § 16 lg 2 p 8), korras peavad sisalduma

e taotlemise eeltingimused (§ 16 lg 2 p 4) ja

et taotleva isiku poolt esitatavad dokumendid (§ 16 lg 2 p 5).

§ 12

lg 1 p 6 2 Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5

estandard. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.

eregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/11094469/?nocache=r82a9f1595. 3 ETEL

e andmise kord turvasüsteemide paigaldamise, hooldamise ja projekteerimise

etele. Arvutivõrgus kättesaadav: https://media.voog.com/0000/0040/1739/files/KA-kord-turvas%C3%BCsteemide-paigaldamisehooldamise-ja-projekteerimise-

etele-30.03.2023%20

e andja ülesandeks muu hulgas võtta vastu

et taotleva isiku avaldus ja dokumendid ning lähtuvalt

e andmise korras sätestatud

etunnistuse taotlemise eeltingimustest hinnata taotleja sobivust taotletavale

etasemele ning esitada nõuetekohased dokumendid otsustamiseks

ekomisjonile.

e andmise korra p 2 sätestab

e taotlemise ja taastõendamise eeltingimused ja esitatavad dokumendid, nähes ette TSVs5

e taastõendajale eeltingimused punktis 2.3.2 ning TSVs5

e taastõendamiseks esitatavad dokumendid punktis 2.4.2. Esitatavate dokumentide sätestamisel viidatakse

e andmise korras isiklikult teostatud tööde portfoolio vastavalt valitud kompetentsile koostamise juhendile.4 Juhendi kohaselt sobib TSVs5

e taotlejal portfoolioks esitada ainult teostusdokumentatsioon, kusjuures dokumentatsiooni esitaja peab olema olnud objekti valmimise ja dokumentatsiooni koostamisega seotud; portfoolio ei tohi sisaldada objekti teostusdokumentatsiooni mittepuutuvaid dokumente. 12.

e andmise korras nimetatud juhendile viitamisega on

enõukogu muutnud selles sisalduvad nõuded taotlejale kohustuslikuks – dokumendile viitamise tõttu on selles toodud nõuete mõju kaebajale samasugune, nagu see oleks siis, kui

e andmise korras oleks samad nõuded lahti kirjutatud. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht, et ETEL ei saanud lähtuda

e andmise korras viidatud juhendi nõuetest. TSPHP

ete andmise kord on pädeva haldusorgani poolt volitusnormi alusel vastu võetud õigusakt. Korras viidatud juhendis on esitatud kriteeriumid, millele peab vastama portfoolioks esitatav teostusdokumentatsioon. Nimetatud juhendi näol ei ole tegemist täiendavate kompetentsusnõuete seadmisega standardiga võrreldes, vaid juhendi puhul on tegemist

e taotleja

ealase kompetentsuse hindamise viisi – portfoolio hindamine vastavalt valitud kompetentsile – kirjeldusega.5 Kuna

e andmise korra järgimine on kaebajale kohustuslik, on seega talle kohustuslikud ka selles viidatud juhendist tulenevad nõuded portfoolioks esitatavale dokumentatsioonile. 13. Praegusel juhul on kaebaja vaidlustanud TSPHP

ete andmise korraga isiklikult teostatud tööde kohta teostusdokumentatsiooni portfoolioks esitamise nõude esmajoones põhjusel, et peab nimetatud nõuet

estandardi kompetentsusnõuetega vastuolus olevaks. Ühtlasi leiab kaebaja, et korraga paigaldajalt tellijale üleantava objekti teostusdokumentatsiooni portfoolioks esitamise nõue ei ole sisulistel põhjustel vajalik, s.o taolise teostusdokumentatsiooni koostamise pädevus on vastuolus TuOS § 34 lg 1 p 2 tooduga. 14. Kohtu hinnangul lähtus TSPHP

ete andmise korras toodud nõue standardis kirjeldatud

eks vajalikest teadmistest, oskustest ja kogemustest. 15.

§ 5

lg 3 alusel haridus- ja teadusministri 28.11.2008 määrusega nr 69 kehtestatud „

estandardite koostamise, muutmise ja vormistamise korra“ § 12 lg-st 2 tulenevalt on

ealase kompetentsuse hindamise aluseks

estandardi B-osa.

estandardi B-osas kirjeldatakse omakorda A-osas loetletud tööülesannete täitmisel tehtavaid tegevusi vaadeldavate ja mõõdetavate kompetentsidena (§ 12 lg 1).

§ 3

määratleb

e kui kvalifikatsiooni, mis saadakse

eeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases

estandardis (p 2) ning kompetentsuse kui edukaks

etegevuseks vajaliku teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumi (p 1). TSVs5

estandardi A-osas toodud

ekirjelduse kohaselt on TSVs5 tööks turvasüsteemide ja tuleohutuspaigaldiste paigaldamise ja hooldamise korraldamine, vajadusel paigaldamine ja hooldamine, tehtud tööde kontrollimine ja tööde eest vastutamine, seejuures omab TSVs5 ka turvasüsteemide tehnik tase 4 kompetentse, 4 Portfooliole esitatavad nõuded portfoolio koostamise juhendis: https://media.voog.com/0000/0040/1739/files/TSVs5_portfoolio_juhend_2022.pdf. 5 Vt ka ETEL turvasüsteemide

evaldkonna

ekomisjoni 6.04.2023 otsusega nr 215 kinnitatud TSVs5 hindamisstandard: Hindamisstandard TSVs5 2022-1.pdf (voog.com). 6

estandardist6 muu hulgas: teeb paigaldustöid oma valdkonnas vastavalt projektile; paigaldab kaableid, kasutades sobivaid installatsioonimaterjale ning rajab kaabliteid, arvestades tootja juhendeid, standardeid ja nõudeid, markeerib kaablid vastavalt projektile; paigaldab seadmeid, kasutades sobivaid materjale, arvestades tootja juhendeid, kehtivaid standardeid ja nõudeid; paigaldab ja seadistab suitsutõrjesüsteeme vastavalt projektile ja õigusaktidele ning dokumenteerib paigaldustööd vastavalt juhistele. TSVs5

ekirjelduse osa A.2 loetleb vastava

e tööosad, milleks on mh samuti paigaldiste ning seadmete paigaldus. TSVs5

e töö kirjelduse kohaselt on TSVs5 töövahenditeks mh tehniline dokumentatsioon, normdokumendid (sh standardid).

estandardi osa A.3 järgi on TSVs5

ealased oskused (kohus järeldab, et eeltoodust tulenevalt ka paigaldiste ning seadmete paigalduse oskused) omandanud mh töö käigus. A-osas loetletud tööülesannetest tulenevalt on

estandardi B-osas kirjeldatud TSVs5

e kompetentside tegevusnäitajatena mh: organiseerib, vajadusel teeb ise paigaldustöid oma valdkonnas; kontrollib kaablite paigaldamise (vajadusel paigaldab ise kaablid) ja kaabliteede rajamise (vajadusel rajab ise kaabliteed) vastavust tootja juhenditele, standarditele ja nõuetele; kontrollib seadmete paigaldamise vastavust tootja juhenditele, kehtivatele standarditele ja nõuetele, vajadusel paigaldab ise seadmed; korraldab ja kontrollib tööde dokumenteerimist vastavalt kehtestatud korrale; koostab (vajadusel) ja allkirjastab teostusdokumentatsiooni (B.3.3 osa kohustuslik kompetents paigaldiste ning seadmete paigaldus); teeb paigaldamise käigus järelevalvet ja konsulteerib osapooltega projektiga seotud küsimustes; kontrollib paigaldise vastavust normdokumentidele ja lähteülesandele; kontrollib teostusjooniste vastavust nõuetele ja tegelikkusele; osaleb vajadusel valminud paigaldise tellijale üleandmise toimingutes (B.3.7 osa kohustuslik kompetents paigaldamise järelevalve; korraldab (vajadusel teeb ise) suitsutõrjesüsteemide paigaldamise ja seadistamise, järgides süsteemide terviklahendust, tuginedes projektile, õigusaktidele, tehnilistele normidele ja asjakohastele regulatsioonidele (B.3.13 osa valitav kompetents suitsutõrjesüsteemi paigaldamine ja hooldamine). 16. Kohus nõustub vastustajaga, et sisulise tegevusõiguse tuleohutuse valdkonnas tagab isiku tegelik pädevus. Saab pidada põhjendatuks, kui

estandardi eespool nimetatud valitava ja kohustuslike kompetentside tegevusnäitajatest otseselt tulenev suitsutõrjesüsteemi ehitamise pädevus on sisustatud asjakohase vahetu töökogemuse, sh vastava tegevuse nõuetekohasel dokumenteerimisel, olemasoluga. Isiku enda poolt deklareeritavat, kuid sisuliselt mittekontrollitavat töökogemust ei saa pädevuse tõendamisel pidada piisavaks, mistõttu on kvalifikatsiooninõuete tuvastamisel ja nendele vastavuse hindamisel põhjendatud nõuda taotlejalt just objektide teostusdokumentatsiooni esitamist. Teostusdokumentatsioon võimaldab

e andmist otsustada objektiivsete kriteeriumide alusel. Kui taotleja ei ole varasemalt oma töid korrektselt teinud, ei ole kinnitatud ka taotleja edaspidine pädevus paigaldustööde teostusdokumentatsiooni koostamisel. 17. Kompetentse kirjeldatakse

estandardites tegevusnäitajate abil. Kuna kõik

estandardis kirjeldatud tegevusnäitajad peavad olema tõendatavad ja hinnatavad, ei sõnastata

estandardis tegevusnäitajaid, mida ei hinnata, teisalt ei hinnata taotleja kompetentse, mida ei ole

estandardis tegevusnäitajatena kirjeldatud.

e taotleja kompetentsust hinnatakse baastasemel, s.o

estandardi tegevusnäitajad kirjeldavad tööalast käitumist baastasemel. See on tase, mis määrab, kas eeldatav kompetentsus on saavutatud või mitte. TSVs5

e esindajalt eeldatakse suitsutõrjesüsteemi paigaldamise ja hooldamise tegevusalal eespool toodud B-osa tegevusnäitajatest nähtuvalt ka vastavate süsteemide paigaldamise kvalifikatsiooni. Kohus nõustub vastustajaga, et tehnosüsteemide paigaldamise pädevusega on olemuslikult hõlmatud ka tehnosüsteemi vahetu paigaldamise (ehitustegevuse) 6 Vt turvasüsteemide tehnik, tase 4

estandard.

eregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/11094440/?nocache=necc9cdc8c. Arvutivõrgus kättesaadav: 7

ete andmise korrast tulenevalt kvalitatiivselt ehk sisuliselt, seega rõhk on mitte niivõrd suitsutõrjesüsteemide paigaldamise teadmiste ja oskuste, kuivõrd nende töösituatsioonis konkreetsete tööülesannete sooritamisele ülekandmise hindamisel. 18. Kaebaja viidatud turvasüsteemide projekteerija, tase 6

estandardist7 nähtuvalt on turvasüsteemide projekteerija tööks tuleohutus- ja turvasüsteemide projekteerimine ning vastava

ealase ettevalmistuse osas on

estandardis märgitud, et

eala esindajal on tavapäraselt bakalaureusekraad või rakenduslik kõrgharidus tehnilisel (soovitavalt elektri) alal ning projekteerimiskogemus turvasüsteemide alal.

estandardist ei nähtu projekteerijale vastavate süsteemide ehitamise kvalifikatsiooninõuet, millega on hõlmatud ka vahetu ehitustegevuse dokumenteerimise oskus ja kohustus, mistõttu ei ole kahe

eala tegevusnäitajate võrdlus ning nende pinnalt teostusdokumentatsioonide eristamine kohtu hinnangul asjakohane. 19. Seadusandja on pidanud oluliseks, et sellise keerukusastmega tegevusvaldkonnas nagu seda on tuleohutuse valdkond, toetuks kvaliteetne lõpptulemus eelkõige oskuste ja teadmistega vastutavale spetsialistile. TuOS § 34 sätestab nõuded vastutavale spetsialistile. Lõike 1 kohaselt on vastutav spetsialist füüsiline isik, kes on pädev juhtima ja kontrollima mh suitsueemaldussüsteemi ehitamist (lg 1 p 1) ning on TuOS §-s 33 nimetatud isikuga lepingulises suhtes, et oleks tagatud TuOS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine (lg 1 p 2). TuOS § 34 lg 2 kohaselt peab vastutaval spetsialistil olema mh suitsueemaldussüsteemi ehitamiseks pädevus vastavalt

estandardile, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest. Vastutaval spetsialistil peab seega olema mh suitsueemaldussüsteemi paigaldamise tegevusalal iseseisvaks tegutsemiseks töökogemus, oskused ja teadmised, mida tõendab talle tema kompetentsuse

estandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamise tulemusel antud

e. TuOS § 34 lgst 2 tulenevalt on asjasse puutuvaks TSVs5

estandard. 20. Vastavatest sätetest nähtuvalt on vastutavale isikule selleks, et tagada sätestatud nõuetest kinnipidamine, antud õigus korraldada ressursside jagamist ja teiste tööd (ta omab vastavat

et, mis tõendab tema pädevust eriteadmisi nõudval alal), kuid samas on talle pandud ka kohustus vastutada tehtud töö eest, kuna tänu oma pädevusele saab ta vastutada tehtud tööde kvaliteedi eest. Kohus leiab, et pädev on isik, kellel on oskused ja teadmised teatud töö tegemiseks ja kes teeb seda tööd ise või juhendab ja kontrollib teiste isikute tööd, s.o lisaks pädevusele juhtida ja kontrollida suitsueemaldussüsteemi ehitamist peab vastustaval isikul olema pädevus ka vastavaid töid ise teostada, seejuures on kohus eespool leidnud, et see pädevus hõlmab ka vastava teostusdokumentatsiooni koostamise oskust. Seega peab vastutaval spetsialistil olema asjakohane erialane ettevalmistus

estandardis nimetatud tehnosüsteemide paigaldamise pädevuse kogu ulatuses, et tagada suitsueemaldussüsteemi õige 7 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6

estandard. Arvutivõrgus https://www.

eregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/11094499/?nocache=pc624c2655. kättesaadav: 8

estandardist tulenevalt seondub suitsueemaldussüsteemi paigaldamise kvalifikatsiooninõue kogemusega ning sellest järelduvalt ei ole mõeldav, et kogemusteta isik saaks juhtida või kontrollida keerukate ehitustööde tegemist. 21. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune otsus on põhjendamata ning õigusvastane. Kohus selgitab, et saab hinnangulisi otsustusi kontrollida vaid piiratud ulatuses ning kohtulik kontroll seisneb eelkõige menetlusreeglite järgimise ning kaalumise õiguspärasuse kontrollimises (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.2013 otsus nr 3‑3‑1‑68‑12, p 24). Kohus ei saa hinnanguliste otsuste piiratud kontrolli võimalust arvestades kontrollida otsuses ja protokollides esitatud põhjenduste sisulist õigsust, kohus saab kontrollida vaid ilmselgeid sisulisi vigu. Asjaolu, et hindamisel on tehtud sisuline viga, peab HKMS § 59 lg 1 ls-st 1 tulenevalt tõendama eksamitulemuse vaidlustaja. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks kaebuses või hilisemates menetlusdokumentides väitnud, et hindamisel oleks tehtud sisulisi vigu. Seega kontrollib kohus järgnevalt

eeksami läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge.

1. Vaidlusalune otsustus on oma iseloomult ulatusliku otsustusruumiga hindamisotsus, mis peab vastama kaalutlusotsuse põhjendamise nõuetele, kuid teisalt arvestama ka hindamisotsustuste ning nende kohtuliku kontrolli eripäraga. Hindamisotsustuse olemusliku eripära tõttu ei pea sellistele otsustustele laiendama eelkõige põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses, kuid kohtupraktika on tunnustanud põhimõtet, et hindamistulemuste õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ka pädeva hindaja enda poolt kehtestatud normidest (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.2013 otsus nr 3‑3‑1‑68‑12, p 22).
2. Hindamiskomisjon hindab

e taotleja kompetentsust ehk teadmisi, oskusi, kogemusi ja hoiakuid (

§ 3p 1 ja § 19 lg 1).

Hindamiskomisjon esitab oma protokolli

ekomisjonile, kes seejärel otsustab, kas

e anda või jätta andmata (

§ 18lg 2 p 6 ja § 19 lg 6 p 2).

Kaebajale portfoolio hindamise ja vestluse põhjal antud hinnangu kujunemist on antud juhul kajastatud 19.04.2023 toimunud turvasüsteemide

eala

ehindamise protokollis nr 02, personaalsel hindamisvormil H1 ja sellel lisal ning TSPHP

ekomisjoni 05.05.2023 otsuses nr 03.

ekomisjon ei ole 05.05.2023 otsuses küll täiendavalt põhjendanud, miks jäi kaebajale

e andmata, ent

ekomisjonil pole iseenesest keelatud otsuse tegemisel tugineda hindamiskomisjoni protokollile (kuigi see pole

ekomisjonile siduv). Vastustaja on vaidlustatud otsuses mittesooritamise põhjendusena märkinud: „Ei oska arvutada SE ef avade pindala, ei tea SE lahendusviise. Portfoolio puudulik - SE -2.1M lahendus, TR SE tsooni nimetus, SEL toide indikatsioon, spets juhtmestik puudub.“ Vastustaja on 29.08.2023 vastuses kaebusele täiendavalt selgitanud 05.05.2023 otsuses kajastatud põhjendusi. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.03.2013 otsuse nr 3-3-1-68-12 punktist 22 tulenevalt on hindamisprotseduuri ja -otsustuste eripära tõttu lubatav nt kirjalikul eksamitööl vigade äranäitamine ning selgituste andmine tagantjärele. 24. Kaebaja leiab, et otsusest ei selgu, milline kompetentsusnõue jäi täitmata ning kas või miks ei võetud arvesse

eeksami raames toimunud vestlusel antud kaebaja selgitusi puuduste kohta. Kaebajale on jäänud selgusetuks, kui suure osakaaluga on kompetentsid tõendatud ja kui suure kaaluga olid need tõendamata. Ühtlasi ei selgu otsusest, mis kaalutlustel peeti otsuses nimetatud puudusi nii olulisteks, et otsustati lugeda hindamise tulemus mittetõendatuks ja

et ei antud. 25. TSPHP

ete andmise korra p 3.5 kohaselt hinnatakse taotleja kompetentsust vastavalt TSVs5 hindamisstandardile. Hindamisstandard sisaldab üldjuhul hindamiskriteeriumeid, sh kriteeriumite osakaale või olulisust, mis on määratletud lähtuvalt ekspertide hinnangutest, hindamismeetodeid ja nende kirjeldust. Eksamitööde hindamise kriteeriumid peavad tagama 9

ekomisjonile seadusega jäetud lai otsustusruum. Kuna kaebaja ei ole käesolevas kohtumenetluses hindamisstandardit vaidlustanud, lähtub kohus menetlusnõuete järgimise kontrollimisel asjaomasest kehtivast hindamisstandardist. 26. ETEL turvasüsteemide

evaldkonna

ekomisjon 6.04.2023 otsusega nr 215 kinnitatud hindamisstandard näeb hindamise ajaks hindajale ette järgmised juhised: täitke iga taotleja kohta personaalne hindamisvorm (vorm H1); esitage vajadusel lisaküsimusi kompetentsusnõuete täitmise osas; vormistage hindamistulemus hindamiskriteeriumite kohta. Käesoleval juhul on

ekomisjoni kinnitatud hindamisstandardis n-ö hindamiskriteeriumid samastatud TSVs5

estandardi tegevusnäitajatega, s.o hindamisstandard ei sisalda tegevusnäitajate alusel sõnastatud tööalase tegevuse detailsemaid kirjeldusi, mille abil saab

e taotleja hinnata enda ja hindaja hinnata taotleja kompetentsust. Ühtlasi ei sisalda hindamisstandard tegevusnäitajatega samastatud hindamiskriteeriumite osakaale või olulisust, mistõttu järeldab kohus, et hindamiskriteeriumid on konkreetse kompetentsuse seisukohalt võrdse osakaaluga (olulisusega). Hindamistulemused kajastuvad juhul 19.04.2023 toimunud turvasüsteemide

eala

ehindamise protokollis nr 02 ja sellele lisatud hindamisvormil 1H ja hindamisvormi lisal 1. Kaebaja kompetentse hindas seega hindamiskomisjon. Protokolli ja taotleja kompetentsuse hindamisvormi H1 kohaselt oli suitsutõrjesüsteemi paigaldamise ja hooldamise kompetentsi hindamise tulemuseks „mittetõendatud“ ning mittesooritamise põhjendusena on protokollis toodud hindamisvormi H1 lisas 1 suitsutõrjesüsteemi paigaldamise ja hooldamise kompetentsi mittetõendatud hindamistulemuse selgitusena märgitu. Samad põhjendused on välja toodud vaidlustatud 05.05.2023 otsuses (vt eespool). 27.

ekomisjon on hindamisstandardi lisana kinnitanud taotleja kompetentsuse hindamisvorm H1 ning selle lisa mittetõendatud hindamistulemuste selgitus vormil H1b, mille kohaselt tuleb hindamise mitte tõendamise põhjendus märkida üldoskuste, kohustuslike ning valitavate kompetentside kohta kitsas lahtris. Hindamisstandardist ei tulene hindajale kohustust vormistada hindamistulemus konkreetse kompetentsi iga hindamiskriteeriumi kohta. Kohus möönab, et

ekomisjoni 05.05.2023 otsuses esitatud põhjendused – milleks on väljavõte hindamiskomisjoni protokollist – on lakoonilised. Samuti ei ole

ekomisjoni otsuses viidatud õiguslikule alusele. Siiski on kohtu hinnangul tegu vormiliste vigadega, mis HMS § 58 lg 1 järgi ei too kaasa haldusakti tühistamist. Vaidlustatud otsusest nähtuvad selle tegemise peamised motiivid ning selle põhjal on mõistetav, miks

ekomisjon otsustas jätta kaebajale

e andmata. Vastuses kaebusele on vastustaja põhjalikumalt selgitanud kaebajale

e andmata jätmise põhjusi. Samuti vastavad vaidlustatud otsuses esitatud põhjendused kohtu hinnangul ka vähemalt formaalses mõttes ulatusliku kaalumisruumiga hinnangulise otsuse põhjendamisele esitatavatele nõuetele (HMS § 56 lg 3). 28. Riigikohus on pidanud võimalikuks põhjendamispuudustega kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti tühistamata jätmist, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-12, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Praeguses asjas tuleb arvestada, et

e andmise otsustamisel lähtutakse isiku taotluses märgitud andmetest ja sellele lisatud dokumentidest ning

estandardis esitatud nõuetest, TSPHP

ete andmise korras ja selles viidatud hindamisstandardis toodud juhistest.

e andja peab hindama

e taotleja vastavust esitatud tingimustele ning selles osas ei ole

e andja kaalutlusruum reeglina väga suur. Seega ei tähenda põhjenduste lakoonilisus automaatselt, et

e mitteandmise otsus poleks tagantjärele tõhusalt kontrollitav, seda enam, et kaebaja ei ole 05.05.2023 otsust vaidlustanud sisuliselt, s.o kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja oleks otsuse tegemisel ilmselgelt eksinud. 10

estandardi osale B.1 TSVs5

e taotlemisel nõutav üldoskuste, kohustuslike kompetentside ning valitavatest kompetentsidest vähemalt ühe tõendamine. Seega lõpptulemuse mõttes pole oluline, kui suures ulatuses vastavad alakompetentsid tõendamata jäid või milline oli tõendamata osa osakaal tervikust. Vastuses kaebusele on vastustaja täpsustanud, et kaebaja ei kõrvaldanud esitatud portfoolios esinevaid puudusi

eeksami käigus. Kaebaja ei ole väitnud ärakuulamisõiguse rikkumist. Alakompetentside tõendamata jätmise, ka osalise tõendamata jätmise korral ei ole eelnevast tulenevalt

e andmise eeldused täidetud. 30. Asjas on vaidlus ka selle üle, kas vastustaja oleks pidanud andma kaebajale võimaluse hindamisprotsessis täiendavate dokumentide esitamiseks. Kohtu arvates ei ole õige arvamus, et nõuetekohase portfoolio esitamine on hindamise läbiviimise eeltingimuseks. TSPHP

ete andmise korra p 2.3.2 kohaselt on TSVs5

e taastõendamise eeltingimuseks valitud kompetentsi(de)le vastava TSVs5

ekvalifikatsiooni olemasolu või selle kehtivusaja ületamine mitte rohkem kui kuus kuud. Portfoolio on TSPHP

ete andmise korra p-st 2.4.2 tulenevalt

e taastõendamisel kompetentsuse hindamise meetodiks. TSVs5 hindamisstandardi p 1 kohaselt koosneb TSVs5 taastõendaja

eeksam kahest osast: vestlusest kohustuslike ja valitud kompetentside osas ning portfoolio hindamisest vastavat valitud kompetentsi(de)le, seejuures tutvub hindamiskomisjon

e taotlemiseks esitatud portfoolioga hiljemalt kolm tööpäeva enne eksami toimumist, seejärel korraldab selle põhjal vestluse läbiviimise. Hindamisstandardist ei tulene hindamiskomisjonile pärast dokumentide tehnilise vastavus analüüsimist ning nõuetele mittevastavate dokumentide kindlaks tegemist kohustust fikseerida nõuetekohaste dokumentide esitamiseks uus tähtaeg. 31. Haldusorganil on selgitamiskohustus, arvestades menetluses osaleja (eri)teadmisi, kogemusi ja oskuseid. Kaebaja taotleb kõrge tasemega spetsialisti

et. Seega võib eeldada, et kaebaja on keskmisest teadlikum

ele esitatavatest nõuetest ning võimeline erialaselt sisustama esitatud nõudeid ja neid ilma olulise täiendava nõustamiseta täitma. Kohus arvestab, et isiklikult teostatud tööde portfoolio esitamise nõue on toodud TSPHP

ete andmise korras

e taastõendamiseks esitatavate dokumendite nimekirjas (p 2.4.2) ning vastava portfoolio koostamise juhend on vastustaja kodulehelt hõlpsasti leitav. Lisaks võib selgitamiskohustus väheneda olukorras, kus vaidluse all ei ole isiku õiguste haldusaktiga piiramine, vaid soodustava haldusakti andmine, sh antav soodustus ei ole inimese toimetulekuks või inimväärikuse tagamiseks vältimatult vajalik (vrdl sotsiaaltoetused). Haldusorgani abistamiskohustus võib sõltuda ka sellest, kas tegemist on üksiku, sh näpuveaga, nt viidatud dokument on jäänud esitamata, või on taotluses läbivalt puuduseid. Haldusorgani selgitamiskohustus ei ulatu sinnani, et isikule igal juhul teda soodustav haldusakt antaks. 32. Arvestades mitmeid puudujääke portfoolios, oleks selgitamistaotlusega sisuliselt suunatud kaebajat dokumentatsiooni (läbivalt) täiendama. Kaebajalt tuleb küllaltki kõrge

etaseme taotlemisel eeldada omaalgatuslikku põhjalikkust ja kõikehõlmavust. Käesoleval juhul tähendaks toodud puuduste vastustaja poolt aktiivne kõrvaldamine ja nõustamine seda, et vastustaja asub ise kaebaja dokumentatsiooni täiendama. 11

ekomisjoni 05.05.2023 otsus nr

1. Kuna kohus ei rahulda tühistamisnõuet, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kandnud kohtumenetluses õigusteenuse kulusid 3146,40 euro ulatuses. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
3. Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine ning kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg-d 1 ja 6). ETEL on kandnud menetluskulusid (õigusabikulud) kokku 1920 euro ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks mõista kaebajalt välja ETEL-i kantud õigusabikulusid, sest

e andmine on ETEL-ile kui

e andmise pädevusega MTÜ-le seadusest tulenev ülesanne. Võtnud endale vabatahtlikult avaliku ülesande täitmise, allutas vastustaja ennast haldusorgani kohta käivatele sätetele nii õiguste kui ka kohustuste ja vastutuse osas (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2019. a otsus asjas nr 3-17-1994, p 27). Seega ei olnud kulud vajalikud (vt nt Riigikohtu 21.02.2017 otsus nr 3-3-1-26-16, p 50). (allkirjastatud digitaalselt) 12