Obsah (7)

§ 3401§ 363§ 339§ 667§ 351§ 392§ 442

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-141536 Tsiviilas

§ 3401

lg 1 ja 2 järgi, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puuduste, mida saab kõrvaldada, mh kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus, või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Hageja ei ole kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul hagis esinenud puudusi, millele kohus on viidanud. Õige on hageja väide, et eelmenetluses ei tohi kohus tõendeid hinnata, küll aga tuleb

§ 363

lg 1 p 3 kohaselt hagis tõendid märkida ning

§ 339lg 2 kohaselt tuleb avaldusele tõendid ka lisada.

Hageja ei ole selgitanud, kuidas kavatseb hilisemalt oma nõuet vajadusel tõendada. Hageja ei ole ka piisavalt põhjendanud nõude esitamise vajalikkust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal kohustust tõendeid esitada enne hagi menetlusse võtmist. Hageja esitab tõendid siis, kui kostja vaidleb hageja esitatud asjaoludele vastu. On võimalik, et kostja võtab hagi õigeks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada

§ 667

lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saadab hagi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 6. Põhjendatud on määruskaebuses esitatud väide, et hageja ei pea esitama enne hagi menetlusse võtmist tõendeid. Hageja peab tõendama vaid neid asjaolusid, millele vaidleb kostja vastu. Enne hagi menetlusse võtmist ei ole teada, kas kostja võtab hagi õigeks või vaidleb sellele osaliselt või täielikult vastu.

§ 363

lg 1 punktil 3 on tähendus hagi menetlemise hilisemas staadiumis, kui kostja on mõnele hagi aluseks olevale asjaolule vastu vaielnud. Kui hageja ei ole

§ 363

lg 1 p-i 3 nõudeid hagis täitnud, peab kohus

§ 351

lg-st 1 tulenevalt arutama menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja laskma vajadusel täpsustada, milliste tõenditega hageja vaidlusaluseid väiteid tõendab. Kohus peab eelmenetluses (

§ 392

lg 1) selgitama välja, mis on vaidluse all ning millega pooled soovivad enda väiteid tõendada. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (

§ 392lg 3).

Kohus ei saa tõendeid hinnata 2 hagi menetlusse võtmisel. Seega ei saanud kohus keelduda hagi menetlemisest põhjusel, et hageja ei ole tõendeid loetlenud või neid esitanud. Ka

§ 339lg 2 ei kohusta hagejat tõendeid esitama enne hagi menetlusse võtmist.

7. Maakohus ei saanud hagi menetlusse võtmisest

§ 3401lg 2 alusel keelduda ka seepärast, et maakohtu 4.

detsembri 2023 määruse (puuduste kõrvaldamise määrus) resolutsioon ei vasta

§ 442

lg 5 nõuetele.

§ 442

lg 5 teine lause sätestab, et otsuse (sh määruse) resolutsioon peab oleme selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse või määruse tekstita. Määruse resolutsioonist ei nähtu, kuidas peab hageja nõude kujunemist ja asjaolusid selgitama või täpsustama. 8. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ 3