) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 2 Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
lg 1 kohaselt.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Lahendis käsitlemata väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vaidlust ei saa olla alljärgnevate tuvastatud faktiliste asjaolude kohta: • Hagejal on laenulepingust nr xxxx ja laenulepingust nr xxxx tulenevad hüpoteegiga tagatud nõuded. Nõuete tagamiseks on kinnisasjale Xxxx asuvale korteriomandile registriosa numbriga xxxx seatud hüpoteegid ning vastavas osas on sõlmitud X-ga (pankrotis) hüpoteegi seadmise lepingud ning tagatiskokkulepped. • Tartu Maakohtu 27.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 kuulutati välja X pankrot. 27.02.2014 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus X, Corporate Investors OÜ, V. P. esitasid Swedbank AS-i nõudele vastuväite täies ulatuses ja V. K. esitas vastuväite summas 89 000 eurot. • Swedbank AS esitas nõude tunnustamise hagi (tsiviilasi 2-14-11743) ning palus tunnustada nõuet X (pankrotis) pankrotimenetluses summas 143 420,27 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel. Kostjate põhiväide oli, et 23.12.2004 sõlmitud hüpoteegi seadmise on leping tühine, kuna hüpoteegiga koormatud korteriomand kuulub Y ja X ühisvarasse. •
lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus leiab, et menetluse peatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna antud asjas tehtav otsus ei sõltu täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on tsiviilasja nr 2-22-6347 ese.
Kohtu diskretsiooniotsust saab vaidlustada üksnes siis, kui selline võimalus on seaduses konkreetselt ette nähtud. Määruskaebust ei saa esitada kohtu poolt menetluse peatamise taotluse mitte rahuldamisele. Tehingu tagasivõitmine Kuivõrd kohus leiab, et ei esine aluseid menetluse peatamiseks, käsitleb kohus järgnevalt ülejäänud vaidluspunkte tehingu tagasivõitmise osas. Esmalt on kostjad esitanud mitmeid vastuväiteid täitemenetlusele. Kostja I leiab, et seadusest tulenevat võlgniku pankroti korral kuulub võlausaldaja nõue rahuldamisele pankrotimenetluses, võlausaldajal puudub õigus nõuda oma nõude rahuldamist paralleelselt nii pankroti-kui täitemenetluses. Hageja ei ole loobunud nõudest kostja I pankrotimenetluses. Veel enam on arusaamatum, kuidas on võimalik jätkata täitemenetlusega ühisvara jagamise järgselt, mille kohaselt saab kehtiva seaduse järgi võõrandada vara üksnes pankrotihaldur pankrotimenetluses. PankrS § 17 lg 3 sätted ei ole antud juhul kohaldatavad, kuna Kostja I X (pankrotis) pankrotimenetlus algas enne hageja poolt viidatud seaduse muudatuse (PankrS § 17 lg 3) jõustumist. PankrS § 17 lg 3 ei kohaldatav ka põhjusel, et kõnesolev regulatsioon nähti ette eesmärgiga luua alus enne pankrotimenetlust alanud täitemenetluse jätkumiseks, vara müügi lõpule viimiseks tuginedes menetlusökonoomilistele kaalutlustele. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et hageja taotles täitemenetluse alustamist pankrotivõlgniku ja tema abikaasa suhtes aastaid pärast pankroti väljakuulutamist. 5 Kostja II leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019.a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6630 ei ole kostjalt II midagi välja mõistetud, vaid kohus on lahendanud küsimuse, kas kostjal II on kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hageja kasuks seatud hüpoteegi realiseerimiseks. Selleks, et realiseerida hüpoteegi sisuks olevat materiaalõiguslikku nõuet hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmiseks, tuli hagejal oma õiguse realiseerimiseks saavutada ka kostja II kui kinnisasja ühisomaniku suhtes kohtulahend, mis omakorda on samuti täitedokumendiks, nagu hüpoteegi seadmisele leping koos kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja ongi saavutanud tsiviilasjas nr 2-18-6630 sellise täitedokumendi. Hageja nõude puhul ei ole täidetud täitemenetluse läbiviimise eeldus. Nimelt saab täitemenetlust viia läbi isikute suhtes, kelle konkreetne kinnisasi kuulub. Kostjale II ei kuulu vara, mille suhtes kohtutäitur on täitemenetluse alustanud. Sissenõudja nõude täitmiseks võib kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Kostja II ei ole kinnistusraamatusse kantud, ta ei ole õigusjärglane ning talle ei kuulu korteriomand ka seaduse alusel. Korteriomandi ainuomanik on kostja I, kelle suhtes toimub pankrotimenetlus ja ühisvara jagamise tulemusena pankrotivõlgnikule jäetud vara kuulub nüüd tema pankrotivara hulka, mida pankrotihaldur valitseb ja käsutab. Hageja leiab, et põhjusel, et Riigikohus lubab teatud juhtudel pankrotimenetlusega paralleelselt nõuet rahuldada ka täitemenetluses, tuleb Swedbank AS-i iseseisvat nõuet käesolevas situatsioonis ka menetleda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-38-14, kaasomandi kohta vt Riigikohtu lahend 3-2-1-38-17). Seejuures võimaldab kehtiv õigus täitemenetlust pankrotimenetluse kestel läbi viia ka TMS § 511 lg 1 alusel. Riigikohtu lahendi 3-2-1-38-14 järgi tuleb ühisvara jagades perekonnaseaduse mõtte kohaselt üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist PKS § 38 esimese lause esimese alternatiivi järgi, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad solidaarkohustusest. Solidaarse vastutuse jätkumine pärast abikaasade ühisvara jagamist ei teeni täielikult ühisvara jagamise eesmärki. PankrS § 17 lg 3 (redaktsioon alates 01.02.2021) kohaselt ajutise halduri nimetamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Põhjendatud juhul võib kohus otsustada täitemenetluse või täitetoimingu jätkamise. TMS § 511 lg 1 sätestab, et kohus võib põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Menetlusökonoomiast tulenevalt on käesoleval juhul põhjendatud täitemenetluse jätkamine. Kohus leiab, et vaidluse lahendamine täitemenetluse seaduslikkuse üle ei puutu antud asja menetlusse. Antud menetluses ei ole esitatud nõudeid millega vaidlustataks täitemenetlust. Selliseks nõudeks oleks näiteks sundtäitmise lubamatuks tunnistamine, kuid sellist nõuet antud menetluses ei ole, samuti ei ole seda kohtule teadaolevalt tuvastatud jõustunud lahendiga mõnes muus menetluses (kohus märgib informatiivselt, et kohtule teadaolevalt ja ilmselgelt ka hagejale ja kostjatele teadaolevalt on selline menetlus poolte vahel eraldi käimas). Kohus lähtub hagimenetluses üksnes esitatud nõudest ja ei või ega saagi lahendada mingeid muid pooltevahelisi vaidlusi mille osas nõuet menetluses ei ole või mida juba lahendatakse teises menetluses. Antud asjas menetleb kohus küsimust, kas pankrotimenetluses sõlmitud kompromiss kui tehing kahjustab hageja huve toimuvas täitemenetluses või mitte.
lg 9 kohaselt saab kompromissi täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. 6 TMS § 187 lg 2 järgi võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 190 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist. Kostja I leiab, et puuduvad tagasivõitmise hagi rahuldamise seaduses sätestatud eeldused – võlausaldajate, mh hageja huve ja õigusi ei ole kahjustatud vaidlustatud ühisvara jagamise kokkuleppega. Kostja II Y ei loobunud varast kompromissilepinguga, mis on tõendatav tagasivõidetava kompromissilepinguga. Jääb arusaamatuks kuidas järeldas hageja, et kostja II loobus varast ja kompromissilepingu tulemusel toimus kostja II vara vähenemine. Kompromissilepinguga on tagatud, et hageja kui hüpoteegipidaja nõue kostja I vastu saab rahuldatud eesõigusnõudena kostja I pankrotimenetluses. Kostja II leiab, et täidetud ei ole kompromissi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise eeldused. Kompromissi sõlmimine ei saa kahjustada hageja huve, kuna kostja II ei loobunud oma varast või osast ühisvaras. Hageja vastav väide on täielikult arusaamatu ja vastuolus Kompromissi resolutsiooni punktis 1.
lg 9 sätestab, et kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Hageja on vastava nõude esitanud, kuid on täiendalt lisanud, et soovib ka kompromissi kinnitava määruse tühistamist. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema õigustatud huvi Kompromissi punktide 1.3 jj tühistamiseks.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui 8 täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kuna hageja ei olnud selle kompromissi pooleks, siis tal puudub õiguslik alus tugineda kompromissi tühisusele. Kohus toob selguse huvides välja, et hageja nõue (resolutsiooni punkt 1) on: tunnistada kehtetuks tsiviilasjas nr 2-16-9435 sõlmitud kohtulik kompromiss täies ulatuses ning tühistada tsiviilasjas 2-16-9434 05.05.2021 kinnitatud kohtumäärus. Kohus märgib, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne ütleb § 430 lg 9 kohaldamise osas, et menetluslike tagajärgede osas tuleks analoogia korras lähtuda
lg 8 kolmandast lausest ja lugeda, et kompromissil ei ole tagasivõitmise järel üldse mingeid õiguslikke tagajärgi. Menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja II eeltoodud vastuväited ei ole asjakohased ja hageja on oma vastava nõude õigesti sõnastanud ning kohtul on võimalik see esitatud kujul ka rahuldada. Seega lähtudes eeltoodust leiab kohus, et rahuldamisele kuulub hageja nõue tunnistada kehtetuks tsiviilasjas nr 2-16-9435 sõlmitud kohtulik kompromiss täies ulatuses ning tühistada tsiviilasjas 2-16-9434 05.05.2021 kinnitatud kohtumäärus. Kuivõrd kompromissil ei ole tagasivõitmise järel üldse mingeid õiguslikke tagajärgi, siis tuleb rahuldada ka hageja nõue kustutada kinnisasja registriosa numbriga xxxx kinnistusraamatu II jakku kantud omaniku kanne X (isikukood xxxx) osas, mis on sissekantud 13.08.2021 pankrotihalduri avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue asendada kostjate tahteavaldused ja teha kinnisasja registriosa numbriga xxxx, asukohaga Xxxx, kinnistusraamatu II jakku kanne, millega kanda ühisomanikena sisse X (isikukood xxxx) ja Y (isikukood xxxx), kuivõrd sellise nõude rahuldamiseks puudub igasugune alus. Nimelt on eelmärgitud kustutatavast omanikukandest varasem omanikukanne X üksi, mitte ühisomanikena X ja Y ja seega ei ole tegemist enam eelneva olukorra taastamisega vaid uue muudatuse tegemisena, milleks ei nähtu antud menetluse kontekstis ei õiguslikku ega muud põhjendatud alust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tagasivõitmise korras tuleb kehtetuks tunnistada tsiviilasjas nr 2-16-9435 sõlmitud kohtulik kompromiss täies ulatuses ning tühistada tsiviilasjas 2-16-9434 05.05.2021 kinnitatud kohtumäärus ja kustutada tuleb kinnisasja registriosa numbriga xxxx kinnistusraamatu II jakku kantud omaniku kanne X (isikukood xxxx) osas, mis on sissekantud 13.08.2021 pankrotihalduri avalduse ja 05.05.2021 kohtumääruse alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, 9 kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele ainult osaliselt, jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd antud juhul jäävad menetluskulud poolte endi kanda, ei ole kohtu hinnangul alust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /Digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.