← Eesti

1-23-5705/24

Obsah (5)§ 238§ 180§ 233§ 173§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-5705 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Signe Hint K

) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Toomas Kivistik KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Toomas Kivistikule mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista Toomas Kivistikule karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Toomas Kivistiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.-21.01.2023, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Toomas Kivistikul tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
  2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni eelmises punktis märgitud karistust 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust Tartu Maakohtu 25.03.
  3. a 1 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 19.09.
  4. a määrusega asendatud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 3 päeva vangistuse võrra ning mõista Toomas Kivistikule liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 1 päev vangistust.
  5. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda liitkaristuse kandmise alguseks Toomas Kivistiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.09.
  7. Toomas Kivistikule kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 7.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Toomas Kivistikult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu ja kulud 1306,60 eurot ja sundraha 1230 eurot, s.o menetluskulud kokku 2536,60 eurot. 8.

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tuleb Toomas Kivistikul tasuda menetluskulud kokku 2536,60 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 211,38 eurot ja viimasel

  1. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 211,42 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus
  3. Toomas Kivistikku süüdistatakse KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 25.08.
  4. a otsusega nr 1-20-5192 KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult mootorsõidukit Volvo S60 Cross Country registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust: -20.01.2023 kella 16:54 paiku Põlva maakonnas Põlva vallas Tartu-Räpina-Värska mnt
  5. km-l (suunaga Ahja poole), mil T. Kivistiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,17 mg alkoholi; -14.09.2023 ajavahemikul 18:17-18:35 Põlva maakonnast Räpina vallast Räpina linnast Võru mnt-lt kuni Võru maakonnas Setomaa vallas Kahkva-Mikitamäe
  6. km-l teelt välja sõitmiseni, eirates politsei peatumismärguannet, mil T. Kivistiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,10 mg alkoholi. Oma käitumisega rikkus T. Kivistik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või 2 rohkem. Seega pani T. Kivistik toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad
  7. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles T. Kivistiku süüditunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi 2-aastase vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, misjärel kujuneb T.

Kivistiku karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.01.202 ning määrata, et T. Kivistikul tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 65 lg-le 2, suurendada viimati nimetatud karistust Tartu Maakohtu 25.03.

  1. a otsusega mõistetud ja 19.09.
  2. a määrusega asendatud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 3 päeva vangistuse võrra ning mõista T. Kivistikule liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda T. Kivistiku kahtlustavana kinnipidamise aeg 14.09.
  3. Samuti mõista süüdistatavalt välja menetluskulud.
  4. T. Kivistik kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, tunnistas end süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ega taotlenud enda ülekuulamist. Ta avaldas, et kahetseb oma tegusid.
  5. Kaitsja möönis, et T. Kivistiku süü on tõendatud, kuid leidis, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid pole ja T. Kivistikul XXX. Teda on võimalik karistada vangistusega, mis jäetakse KarS § 74 alusel osaliselt täitmisele pööramata, keelates katseajaks ära alkoholi tarvitamise. Kohtu seisukoht 5.

§ 233

lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. T. Kivistik esitas enne eelistungit kohtule taotluse lühimenetluse kohaldamiseks (II kd, tl 16), eelistungil nõustusid kaitsja ja prokurör lühimenetlusega ning kohus arutas kriminaalasja süüdistatava, kaitsja ja prokuröri osavõtul lühimenetluse sätete järgi. Kohtu arvates on lühimenetluse kohaldamise alused endiselt täidetud, kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja lahendamiseks piisav ja T. Kivistik tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi

  1. Praeguses asjas ei vaidle pooled süü tõendatuse ega kuriteo kvalifikatsiooni üle ning ka kohtu arvates on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud kriminaaltoimikus sisalduvate tõenditega tõendatud ja T. Kivistiku tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi. Nimelt nähtub seoses 20.01.
  2. a joobes juhtimisega tunnistaja T. E. ütlustest, et ta oli 20.01.2023 tööl koos patrullpolitseiniku M. R., kui nad said kell 16:47 väljakutse Tartu-Räpina-Värska mnt-le, kus teataja sõnul vingerdas heledat värvi Volvo registreerimismärgiga XXX. Politseinikud reageerisid väljakutsele ja kella 16:45 paiku sõitiski nimetatud sõiduk sama maantee 40 km-l vastu. Kui politseinikud pöörasid ümber ja andsid vilkuritega peatumismärguande, vingerdas sõiduk ja jäi lõpuks teepeenral seisma. Juht oli T. Kivistik, kelle joove oli tõendusliku alkomeetri järgi 1,17 mg/l. Samuti selgus andmebaasist kontrollides, et tal pole juhtimisõigust. T. Kivistik selgitas politseinikele, et ta soovis, et XXX sõidaks, kuid kuna XXX polnud nõus, tahtis T. Kivistik ise koju Tartusse sõita. Autos oli kõrvalistujana vanem meesterahvas Ü. P., kes oli tugevas alkoholijoobes ja politsinike suhtes agressiivne, lisaks oli pagasiruumis T. Kivistiku koer. Kõrvalistuja toimetati kainenema, koerale kutsuti varjupaiga töötaja järgi ja 3 sõiduk teisaldati Võru linna Jaama 75 (I kd, tl 7 pöördel). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrollis patrullpolitseinik M. R. 20.01.2023 kell 16:54 Põlva maakonnas Tartu-Räpina-Värska mnt
  3. km-l indikaatorvahendiga T. Kivistiku joovet ja indikaatorvahendi näit oli positiivne. Samuti oli T. Kivistiku reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne oli segane ja aeglane, koordinatsioon oli väga häiritud ning oli tunda alkoholilõhna (I kd, tl 3-3 pöördel). Tulenevalt 20.01.
  4. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kõrvaldati T. Kivistik samal kuupäeval kell 16:54 Tartu-Räpina-Värska mnt
  5. km-l sõiduki Volvo registreerimismärgiga XXX juhtimiselt, sest oli alust arvata, et tema organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, samuti polnud tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (I kd, tl 6). Tõendusliku alkomeetri väljatrüki järgi oli 20.01.2023 kell 17:13 T. Kivistiku ühes liitris väljahingatavas õhus 1,17 mg alkoholi (I kd, tl 5). Ning 21.01.
  6. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas T. Kivistik end süüdi, selgitades, et tal pole kunagi juhtimisõigust olnud, sest kõik autokoolid on mingil põhjusel pooleli jäänud. Ta juhtis 20.01.2023 sõidukit, sest oli vaja minna Ahjale XXX juurde ja kedagi teist polnud rooli panna, sest T. Kivistiku XXX Ü. P. oli samuti purjus. T. Kivistik eeldas, et ta on kõvasti kainem, sest jõi 3 tundi enne juhtima asumist ainult õlut ja paar pitsi viina. Ta jõudis autot juhtida alla 5 km ning oli politseinikega viisakas ja tegi koostööd. T. Kivistik kahetses väga ja lubas, et rohkem nii ei tee (I kd, tl 12 pöördel).
  7. Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et T. Kivistik juhtis 20.01.2023 kella 17:00 paiku Põlva maakonnas Põlva vallas Tartu-Räpina-Värska mnt
  8. km-l (suunaga Ahja poole) mootorsõidukit Volvo S60 registreerimismärgiga XXX, kusjuures tal polnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,17 mg alkoholi. Samuti sõitis T. Kivistik teel niivõrd ebastabiilselt, et tema sõidust teatati politseile, kes märkas samuti T. Kivistiku vingerdavat sõidustiili, ning kohapeal politseinikega suheldes oli T. Kivistiku reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne oli segane ja aeglane, koordinatsioon oli väga häiritud ning oli tunda alkoholilõhna.
  9. 14.09.
  10. a joobes juhtimise osas tuleneb tunnistaja H. V. ütlustest, et ta oli 14.09.2023 graafikujärgselt tööl ja teostas Räpina linnas Võru mnt 5 lähedal liiklusjärelevalvet, kui kl 18:17 pöördus politseinike poole naisterahvas, kes teatas, et Veski poe juures istus just heledasse sõiduautosse Volvo kahtlane meesterahvas, ja naisterahvale tundus, et mees võib olla joobes. Vestluse ajal märkasid politseinikud, et nimetatud sõiduk hakkas liikuma ja möödus politseinikest. Politseinikud sõitsid järgi ja andsid vilkuritega peatumismärguande, kuid sõiduk ei peatunud. Seejärel andsid politseinikud märku ka helisignaaliga, kuid sõiduk pööras vasakule Kahkva suunas ja lisas kiirust. Oli aru saada, et sõiduk ei peatu, ning politseinikud teavitasid juhtimiskeskust ja järgnesid sõidukile mööda kruusateed sisselülitatud sinise-punase vilkuri ja helisignaaliga. Sõiduk ei vähendanud endiselt kiirust, vaid jõudnud asfaltteele, võttis hoopis suuna Mikitamäe poole, lisas kiirust ja üritas politsei eest ära sõita. Kurvilisel teel enne Mikitamäe küla Kahkva-Mikitamäe
  11. km paremkurvis kaotas juht sõiduki üle kontrolli ja sõitis vasakule teelt välja põllule. Juht oli T. Kivistik, kes toimetati pärast indikaatorvahendi postiivset näitu Räpinasse tõendusliku alkomeetri juurde (I kd, tl 38). 14.09.
  12. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati T. Kivistik samal kuupäeval kell 18:35 Mikitamäe-Kahkva
  13. km-l sõiduki Volvo registreerimismärgiga XXX juhtimiselt, sest oli alust arvata, et tema organismis on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (I kd, tl 35). Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri väljatrükist oli 14.09.2023 kell 18:46 T. Kivistiku ühes liitris väljahingatavas õhus 1,10 mg alkoholi (I kd, tl 34). Ning sõiduki hoiukohta teisaldamise akti järgi teisaldati L. L. kuuluv sõiduk Volvo registreerimismärgiga XXX Mikitamäe-Kahkva 4
  14. km-lt Võru linna Jaama 75, kusjuures sõidukil oli esiots kahjustunud, esiveljed olid katki ja turvapadi oli lahti (I kd, tl 36).
  15. Täiendavalt tuleneb tunnistaja L. L. ütlustest, et ta on (20.09.
  16. a ülekuulamise seisuga) T. Kivistiku XXX ja sõiduki Volvo registreerimismärgiga XXX vastutav kasutaja, samuti on sõiduki liisinguleping L. L. nimel, kuid autot on kasutanud ka T. Kivistik. Auto soetati siis, kui L. L. ja T. Kivistik hakkasid 4 aastat tagasi XXX, L. L. kasutas autot õhtuti ja nädalavahetustel ning T. Kivistik kasutas autot tööl käimiseks, kui tal oli vahepeal töökoht Tartus. L. L. teab, et T. Kivistikul pole juhtimisõigust. 14.09.2023 kulmineerunud sündmused algasid 13.09.2023, mil T. Kivistik sõlmis kaitsja ja prokuröriga 20.01.
  17. a joobes juhtimise osas karistuskokkuleppe. Kuna T. Kivistikul olid eelmised karistused peal, oli kokkulepe väga mõistlik ̶ halvemal juhul oleks võinud olla vanglakaristus, kuid T. Kivistikule määrati tingimisi. T. Kivistik näitas õhtul kodus kokkulepet L. L., kes ütles, et see on positiivne, kuid T. Kivistik ise polnud rahul, et ta peab käima igal kuul arsti juures, andma vereproove, ei tohi alkoholi juua jms. L. L. ja T. Kivistik läksid tülli ning ühel hetkel ütles T. Kivistik, et läheb värsket õhku hingama, ja läks uksest välja. L. L. ei teadnud, kuhu T. Kivistik läks, ega seda, kas ta võttis autovõtme kaasa. Samuti ei tulnud T. Kivistik ööseks koju ja L. L. märkas auto kadumist järgmisel hommikul, kui ta läks tööle. L. L. järeldas, et ju T. Kivistik võttis auto. 14.09.2023 pärast kl 17 helistas T. Kivistik L. L., et tal on vilkurid taga ja politsei sõidab järgi. L. L. palus T. Kivistikul seisma jääda, kuid ta ei kuulanud, vaid sõitis eest ära. Järgmine kontakt oligi, kui T. Kivistik oli koos politseinikega ja ütles, et ta viiakse ära (I kd, tl 40-41).
  18. 15.09.
  19. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas T. Kivistik end süüdi, selgitades, et ta oli 14.09.2023 Räpina linnas, käis umbes kl 18 Räpina Maximas toidupoes ja sõitis Räpina bussijaama, kus jõi autos üksi ära võib-olla 5 pooleliitrilist pudelit õlut, sest õlu maitseb talle (marki, kangust ja täpsemat alkoholikogust T. Kivistik ei mäletanud). T. Kivistik ei tundnud, et ta oleks väga purjus, sõitis autoga Räpinast välja ja edasi sõitis ta kraavi (T. Kivistik ei osanud öelda, kuhu ta sõita tahtis ja miks ta kraavi sõitis). T. Kivistik ei tea, millal politsei tuli mängu, ja ta oli sõitnud mõned kilomeetrid enne, kui ta vilkureid märkas. T. Kivistik oli alkoholi joonud ja ebaadekvaatne, ju ta sellepärast kraavi sõitiski ja niisama autot ei peatanud vilkureid nähes. T. Kivistikul pole kunagi juhtimisõigust olnud ja ta sai rooli minnes aru, et autoga sõitmine pole hea mõte. Samuti sai T. Kivistik aru, et pole mõtet alkoholi tarvitada, sest siis tulevad pahandused kogu aeg. Ta poleks pidanud alkoholi tarvitama ja kahetseb joobes juhtimist (I kd, tl 50-51).
  20. Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid lubatavad, kuid T. Kivistiku ütlused on 14.09.2023 alkoholi tarvitamise aja ja koha osas vastuolus H. V. ütlustega, samuti on T. Kivistiku ütlused talle järgnenud politseinike märkamise osas vastuolus nii H. V. kui ka L. L. ütlustega. Pidades silmas, et T. Kivistik ei mäletanud või ei osanud kahtlustatavana ülekuulamisel selgitada ka mitut muud detaili (nt joodud alkoholi täpne kogus, sõidu sihtkoht ja kraavi sõitmise põhjus), loeb kohus T. Kivistiku ütlused alkoholi tarvitamise aja ja koha ning politseinike märkamise osas ebausaldusväärseks tõendiks ja jätab kõnealuses osas T. Kivistiku ütlused otsuse tegemisel kõrvale. Kohus pole veendunud, et T. Kivistik kirjeldas 14.09.
  21. a sündmusi (mh alkoholijoobe tõttu) piisavalt tõepäraselt, et nendele tugineda kriminaalasja lahendamisel. Tunnistajate H. V. ja L. L. ütlused on aga veenvat üksikasjalikud ning langevad teadlikult politsei eest ärasõitmise osas omavahel kokku, samuti on H. V. ütlused kooskõlas ülal märgitud dokumentaalsete tõenditega. Arvestades eelnevat, on H. V. ja L. L. ütlused kohtu hinnangul täies ulatuses usaldusväärsed tõendid. 5
  22. Tuginedes ülal käsitletud usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et T. Kivistik juhtis 14.09.2023 ajavahemikul 18:17-18:35 Põlva maakonnast Räpina vallast Räpina linnast Võru mnt-lt kuni Võru maakonnas Setomaa vallas Kahkva-Mikitamäe
  23. km-l teelt välja sõitmiseni mootorsõidukit Volvo S60 registreerimismärgiga XXX, kusjuures tal polnud endiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,10 mg alkoholi. Lisaks eiras T. Kivistik politsei peatumismärguandeid ja järgnemist ning üritas kiirust suurendades politsei eest põgeneda kuni ta kaotas kurvilisel teelõigul auto üle kontrolli ja sõitis teelt välja.
  24. Asudes andma T. Kivistiku tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Kuna T. Kivistiku väljahingatavas õhus oli nii 20.01.2023 kui ka 14.09.2023 alkoholi üle nimetatud piirmäära (vastavalt 1,17 mg/l ja 1,10 mg/l), oli ta mõlemal korral mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis KarS § 424 mõttes.
  25. T. Kivistiku karistusregistri väljavõtte ning kriminaalasjas nr 1-20-5192 tehtud kohtuotsuse kohaselt on T. Kivistikul 2 kehtivat kriminaalkaristust (sh 1 karistus joobes juhtimiste eest). Täpsemalt tunnistati T. Kivistik Tartu Maakohtu 25.08.
  26. a otsusega nr 1-20-5192 süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 4-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel 1aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 25.08.2021 (I kd, tl 57 ja 61-62). Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat. Pidades silmas, et T. Kivistik juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit 20.
  27. ja 14.09.2023 (s.o 2 korda), kusjuures kummagi teo toimepanemise ajaks polnud eelmise süüdimõistva kohtuotsusega määratud katseaja lõpust (s.o 25.08.2021) 3 aastat möödunud, oli nimetatud karistus uute joobes juhtimiste ajal (ja on ka praegu) kehtiv. Seega pani T. Kivistik nii 20.
  28. kui ka 14.09.2023 toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastavad teod.
  29. Kohtu hinnangul on mõlema käesolevas asjas kõne all oleva teo puhul täidetud ka KarS § 424 lg 2 subjektiivsed tunnused. Arvestades, et T. Kivistiku ütluste järgi asus ta 20.01.2023 mootorsõidukit juhtima, sest ta oli kaassõitjast kõvasti kainem, sest oli 3 tundi enne juhtima asumist joonud õlut ja paar pitsi viina, teadis ta järelikult, et on alkoholijoobes. Nagu märgitud, sõitis T. Kivistik lisaks 20.01.2023 niivõrd ebastabiilselt, et tema sõidust teatati politseile, kes märkas samuti T. Kivistiku vingerdavat sõidustiili, ning politseinikega suheldes oli T. Kivistiku reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne oli segane ja aeglane, koordinatsioon oli väga häiritud ning oli tunda alkoholilõhna. Taoline teo väline pilt kinnitab täiendavalt, et T. Kivistik tundis ja teadis, et on alkoholijoobes. Mis puudutab 14.09.2023, siis T. Kivistiku sõnul jõi ta mitu pudelt õlut ega tundnud, et ta oleks väga purjus. Arvestades viimati märgitut, teadis T. Kivistik kohtu hinnangul ka 14.09.2023, et ta on alkoholijoobes. Kuna T. Kivistik asus vaatamata eelnevale nii 20.
  30. kui ka 14.09.2023 autot juhtima, möönis ta, et paneb toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Seega tegutses T. Kivistik mõlemal korral otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.
  31. Pidades silmas, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb T. Kivistik talle etteheidetavates joobes juhtimistes KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada. Karistus 6
  32. KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat vangistust. Kuigi KarS § 424 lg 4 p 2 järgi kohaldatakse sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, pole praeguses asjas võimalik lisakaristust mõista, sest T. Kivistikul polegi mootorsõiduki juhtimisõigust (I kd, tl 67).
  33. Asudes analüüsima T. Kivistiku süü suurust, märgib kohus, et T. Kivistiku ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi vastavalt 1,17 mg ja 1,10 mg, mis ületab mõlemal juhul märkimisväärselt seaduses sätestatud joobe piiri (0,75 mg/l). Samuti olid tunnistaja T. E. ütluste ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt T. Kivistikul 20.01.2023 väliselt tajutavad joobe tunnused (sh väga aeglane reaktsioonikiirus, segane ja aeglane kõne, väga häiritud koordinatsioon) ning ta vingerdas autoga sõiduteel. Järelikult polnud T. Kivistik 20.01.2023 võimeline mootorsõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Täiendavalt juhtis T. Kivistik mõlemal korral mootorsõidukit õhtupoolikul kl 17-18:30 paiku, mil liiklustihedus on keskmisest suurem, sest inimesed liiguvad pärast tööpäeva lõppu koju, ja mõlemal korral ärataski T. Kivistiku ohtlik käitumine kaasliiklejate tähelepanu, kes pöördusid politsei poole. Lisaks alkoholijoobele pole T. Kivistikul kunagi olnud mootorsõiduki juhtimise õigust ja lõpuks ei reageerinud ta teisel korral (s.o 14.09.2023) enam politsei peatumismäguannetele, vaid üritas järjest kiirust suurendades vilkurite ja helisignaaliga järgnenud politseinike eest põgeneda kuni kaotas auto üle kontrolli ja sõitis teelt välja. Pidades silmas ülal kirjeldatud käitumist, seadis T. Kivistik kahel korral vähem kui 8-kuulise vahega suurde reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise, mistõttu on tema süü märkimisväärselt suur. Arvestades vimati märgitut, pole võimalik T. Kivistikule mõista karistust alla sanktsiooni keskmise määra.
  34. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Kuigi T. Kivistik ütles kohtus, et ta kahetseb oma tegusid, nõustub kohus prokuröriga, et see kahetsus pole siiras. Nagu märgitud, väitis T. Kivistik ka kohtueelses menetluses 21.01.2023 kahtlustatavana ülekuulamisel 20.01.
  35. a joobes juhtimise kohta, et ta kahetseb väga ja lubas, et rohkem nii ei tee (I kd, tl 12 pöördel). Seejärel sõlmisid T. Kivistik, kaitsja ja prokurör 13.09.2023 karistuskokkuleppe, millega võimaldati T. Kivistikul jääda vabadusse, allutades ta KarS 74 alusel 1 aasta ja 6 kuulisele kriminaalhooldusele ning kohustades teda registreerima end vaimse terise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja andma alkoholi liigtarvitamise kontrollimiseks regulaarselt vereanalüüse (I kd, tl 26-27). Vaatamata viimati märgitule, pani T. Kivistik 14.09.2023 (s.o järgmisel päeval pärast kokkuleppe sõlmimist) toime uue ja eelmisest tunduvalt ohtlikuma joobes juhtimise ning avaldas 15.09.
  36. a kahtlustatavana ülekuulamisel jälle, et kahetseb joobes juhtimist (I kd, tl 51). Kuna T. Kivistik jätkas alkoholi kuritarvitamist ning juhtimisõiguseta ja joobes juhtimist vahetult pärast seda, kui ta oli kaitsja ja prokuröriga nendel samadel teemadel rääkinud ning võtnud kokkuleppe sõlmimisel taoliste probleemide kordumise vältimiseks vajalikke kohustusi, leiab kohus, et ka kohtuistungil järjekordselt avaldatud kahetsus pole siiras. T. Kivistik ei pinguta vähimalgi määral oma käitumise muutmise nimel ega kahetse tegelikult oma tegusid. Tal on välja kujunenud alkoholi tarvitamise harjumus ning suure tõenäosusega jätkab ta võimaluse korral nii alkoholi tarvitamist kui ka alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimist.
  37. Veel arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et praeguses asjas pole kõne all T. Kivistiku esimesed joobes juhtimised, vaid Tartu Maakohtu 25.08.
  38. a otsusega nr 1-20-5192 (s.o vähem kui 3 aastat ja 6 kuud tagasi) tunnistati ta esimest korda süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 4-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 alusel 1aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 25.08.
  39. Käesolevas 7 asjas selgus, et T. Kivistik pani 20.
  40. ja 14.09.2023 (s.o vähem kui 1 aasta ja 5 kuud pärast katseaja lõppu) toime uued samalaadsed kuriteod. Täiendavalt tuleneb tunnistaja L. L. ütlustest, et ta ei saanud XXX aru, et T. Kivistikul on alkoholiprobleem, kuid paari aasta pärast hakkas T. Kivistikul tööalaselt seis kehvemaks minema ja kui tal oli muresid, hakkas ta alkoholi tarvitama.
  41. a suvel oli T. Kivistik umbes 2 nädalat tsüklis. L. L. on T. Kivistikuga pahandanud ja tema peale karjunud ning nad on omavahel rääkinud, et T. Kivistik peab tööle minema, kuid T. Kivistik pole seoses alkoholiprobleemiga kunagi abi otsinud. Kuigi T. Kivistiku XXX on soovitanud igasugu teraapiaid ja tervendajaid, kust võiks abi saada, pole ta neid võimalusi kasutanud. Samuti polnud T. Kivistik rahul 13.04.2023 sõlmitud karistuskokkuleppega, et ta peab käima igal kuul arsti juures, andma vereproove, ei tohi alkoholi juua jms (I kd, tl 41). Arvestades ülal toodut, leiab kohus, et T. Kivistikul on aastate jooksul välja kujunenud märkimisväärne alkoholiprobleem, mille tõttu ta on alkoholijoobes olles korduvalt mootorsõidukit juhtinud. Kuna T. Kivistik pole püüdnudki abi otsida ja tema kuritegelikku käitumist ei pidurdanud vägimalgi määral ka kaitsja ja prokuröriga sõlmitud karistuskokkulepe, tuleb T. Kivistikku vältimatult karistada reaalse vangistusega. Ta ei tule vabaduses oma alkoholiprobleemiga toime ja jätkab vabaduses suure tõenäosusega samalaadsete kuritegude toimepanemist.
  42. Lähtudes ülaltoodust kogumis, mõistab kohus T. Kivistikule karistuseks 2 aastat vangistust (s.o KarS § 424 lg 2 keskmises määras), mida tuleb

§ 238lg 2 alusel vähendada 1/3 (s.o 8 kuu) võrra.

Nii kujuneb T. Kivistiku karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Seejärel arvab kohus KarS § 68 lg 1 alusel T. Kivistiku eelvangistuses viibitud 2 päeva (s.o 20.-21.01.2023) (I kd, tl 9-10), karistusaja hulka ning märgib, et T. Kivistikul tuleb ära kanda veel 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Edasi nähtub kriminaaltoimikust, et Tartu Maakohtu 19.09.

  1. a määrusega nr 1-15-2408 asendati Tartu Maakohu 25.03.
  2. a otsusega T. Kivistikule karistuseks mõistetud rahalise karistuse kandmata osa 1 kuu ja 3 päevase vangistusega, mis asendati omakorda 33 tunni üldkasuliku tööga. Töö tegemise tähtajaks määrati 3 kuud alates määruse jõustumisest (I kd, tl 99). Kuigi kõnealune määrus jõustus 12.01.2023 (I kd, tl 101), ei saadetud seda kriminaalhooldusosakonnale täitmiseks ja T. Kivistik pole üldkasulikku tööd teinud (I kd, tl 104). Kuna eelnevast tulenevalt on T. Kivistikul kriminaalasjas nr 1-15-2408 mõistetud karistus kandmata, tuleb moodustada liitkaristus. Lähtudes viimati märgitust, suurendab kohus KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust Tartu Maakohtu 25.03.
  3. a otsusega ja 19.09.
  4. a määrusega asendatud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 3 päevase vangistuse võrra ning mõista T. Kivistikule liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 1 päev vangistust.
  5. Juhindudes KarS § 68 lg-st 1, tuleb liitkaristuse kandmise alguseks lugeda T. Kivistiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.09.2023 (I kd, tl 44). Kohus tühistab T. Kivistikule kohaldatud tõkendi vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud 23.

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt

§ 173

lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). T. Kivistik tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 järgi, s.o teise astme kuriteos.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot (1,5x820=1230). Samuti on T. Kivistiku määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses ja varasemas kohtumenetluses (1-23-3539) kokku 879,60 (145,20+393,60+146,40+129,60+64,80=879,60) eurot (I kd, tl 22, 30, 55, 87, 94). 8 Kohtumenetluses esitasid T. Kivistiku kaitsjad taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult kogusummas 427 eurot (sh käibemaks 22%). Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kogu kriminaalmenetluses kokku 1306,60 eurot (879,60+427=1306,60). Ning kõik menetluskulud on kokku 2536,60 eurot (1230+1306,60=2536,60). 24. Praegusel juhul ei esitatud menetluskulude tasumise osas

§ 180lg-s 1 sätestatud üldreeglist erinevaid taotlusi.

Arvestades, et isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ning et T. Kivistiku varatus pole tõendatud, pole kohtul alust jätta menetluskulusid (osaliselt) riigi kanda. Pidades samas silmas, et käesoleva otsuse alusel peab T. Kivistik viibima vanglas veidi vähem kui 1 aasta ja 6 kuud, möönab kohus siiski, et üle 2500-euroste menetluskulude korraga tasumine käia talle üle jõu. Võimaldamaks süüdistataval oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus

§ 180lg 3 neljanda lause alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.