Obsah (8)

§ 29§ 31§ 1§ 22§ 30§ 150§ 23§ 65

2-23-11914 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-11914 Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2023, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi J. P.i maksejõuetusavaldus. Me

§ 29lg 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjusteks töökaotus, töövõimetus, eriala ja elukutse puudumine (hilisemas täpsustuse võlgnik teatas, et töövõimekaotus puudub). Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Samas ei ole võlgnik olnud seaduskuulekas (nähtub MTA ja KPK poolt edastatud andmetest) ning valdav enamusi võlgnevustest on tekkinud selle tulemina. Olemasoleva informatsiooni põhjal on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi. Kinnipidamisasutuses viibimisel on ka selliste sissetulekute tekkimine vähetõenäoline..

1. Usaldusisik palus: • Lõpetada võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, • mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Alternatiivselt, kui kohus ei lõpeta võlgniku maksejõuetuse avalduse osas menetlust ja ei otsusta jätta algatamata kohustustest vabastamise menetlust, siis: • kuulutada välja J. P.i pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus; • nimetada J. P.i pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); • mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.
2. 22.11.2023 kohtuistungil avaldas võlgnik, et viibib Viru Vanglas alates juulist 2023 kuni
3. Töötab vanglas xxx, kuu keskmine sissetulek on ca 300 eurot. Võlgnik kinnitas usaldusisiku aruandega tutvumist ja et aruandes esitatu vastab tõele. Võlgnik jääb esitatud avalduse juurde. Usaldusisik toetab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik vastuväiteid ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (

) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. 14. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (

) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku 3 majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja J. P. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt ca 20 989,70 eurot. Kuigi võlgnik märgib, et ta töötab ja tema sissetulek moodustab ca 300 eurot kuus, siis ei ole võlgnik enda väiteid millegagi tõendanud, võlgnik on nõustunud usaldusisiku poolt aruandes märgituga, et „võlgnikul puudub sissetulek“. Võlgnik kannab vangistust kuni oktoober 2027 (vastavalt X-tee andmebaasile). Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22

lg 5 mõistes, s.h asjaolu, et võlgnik ei ole olnud seaduskuulekas (nähtub MTA ja KPK poolt edastatud andmetest) ning valdav enamusi võlgnevustest on tekkinud selle tulemina. Samuti on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt märgitud töökaotus, eriala ja elukutse puudumine. 15.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

1. Tutvudes usaldusisiku poolt kohtule esitatud võlgniku võlanimekirjaga, siis sellest nähtub, et kõik võlgnevused on seotud kriminaalasjades ja väärteoasjades välja mõistetud rahaliste nõuetega menetluskulude ja rahatrahvide hüvitamiseks. Võlgniku suhtes on algatatud hulgaliselt täitemenetlusi, sissenõudjateks on sh Maksu- ja Tolliamet (sh Riigi Tugiteenuste Keskus) – nõuete kogusumma 14 794,18 eurot; Tallinna linn (Munitsipaalpolitseiameti kaudunõuete kogusumma 551,19 eurot; Transpordiameti kaudu – nõue summas 80,09 eurot) – nõuete kogusumma 631,19 eurot, Tartu linn (linnavalitsuse kaudu) – nõue summas 78 eurot; Eesti Vabariik (PPA kaudu) – nõuete kogusumma 240,82 eurot, Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) – nõue summas 76,06 eurot; Elisa Eesti AS – nõue summas 1 187,81 eurot; OÜ Europark Estonia - nõue summas 185 eurot; A.A. – nõue summas 982,96 eurot; Julianus Inkasso OÜ – nõuded kogusummas 2 404,43 eurot; Tallinna Keskraamatukogu – nõue summas 364 eurot; AS G4S – nõue summas 48,82 eurot. Võlanimekirjast tulenevalt on peamiseks sissenõudjaks Maksu- ja Tolliamet (sh Riigi Tugiteenuste Keskus), nõuete kogusumma moodustab 14 794,18 eurot.
2. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Samas võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest summas 20 989,70 eurot ei ole võlgnikku võimalik olulises ulatuses võlgadest vabastada (ca summas 15 000 eurot, so MTA ja PPA nõuded). Riigikohus on seisukohal, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (vt Riigikohtu 23.09.2015 määrus 3-2-1-92-15 p 10). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist põhjendatuks, kuna võlgnik kannab vanglakaristust, mis lõpeb hiljem kui lõppeks kohustustest vabastamise menetlus. Menetlust ei ole põhjendatud algatada üksnes selleks, et võlgnik saaks vangistuses viibides vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalasjades välja mõistetud menetluskulud ja väärteoasjades väljamõistetud rahatrahvid, samuti muudest tema vastu esitatud nõuetest. 4 K-Raha väljavõttest nähtuvalt tehakse võlgnikule regulaarselt ülekandeid, millest arvestatakse rahalisi vahendeid nii võlgniku vabanemisfondi kui ka nõuete katteks. Võlgnik menetluse lõpetamise osas 22.11.2023 kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud.
3. Lisaks eeltoodule kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Deposiidimakse määramiseks

§ 30

alusel puudub vajadus, kuna pankrotimenetluse raugemise vältimine ei ole põhjendatud (kuna kohustustest vabastamise menetlust ei algatata).

1. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine
2. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). 21.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 11 sätestatust.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. 22.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel 5 kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal on kuupalga alamäär 725 eurot. 23.

§ 23

lg 51 kohaselt

§ 23

lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

1. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 5,0 tundi (kohtu arvestuse kohaselt 6,0 tundi), sh 1,0 tundi tutvumine maksejõuetusavaldusega ja selle lisadega, päringute koostamine; 2,0 tundi laekunud dokumentide analüüs, andmete kogumine ning 3,0 tundi usaldusisiku aruande ning vara ja võlgade nimekirja koostamisele. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 120 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 720 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest.
2. Kuna pankrotivaras ei ole vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest

§ 23lg 4 alusel analoogia korras.

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 6,0 tunni eest 720 eurot, s.o 864 eurot koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasu tuleb seega täies ulatuses hüvitada riigi vahenditest, s.o summas 864 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 6