← Eesti

1-24-906/7

Obsah (10)§ 424§ 65§ 69§ 50§ 263§ 73§ 68§ 74§ 75§ 78

1-24-906 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-906 (23231754021) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 18.12.2023, kahtlustatavana kinni peetud 17.12.2023 kuni 18.12.2023. Varasem karistatus: 2 kehtivat karistust 1. Pärnu Maakohtu 04.04.2017 otsusega

§ 424

järgi vangistus 10 kuud,

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva.

§ 69

alusel asendati 478 tunni ÜKT-ga täitmise tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud.

§ 50alusel mootorsõiduki juhtimise õigus oli ära võetud 2 aastaks.

Pärnu Maakohtu 11.04.2018 määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele. Vabanes karistuse kandmiselt 30.01.

  1. Kohtuliku arutamise seisuga karistus arhiveeritud.
  2. Pärnu Maakohtu 09.10.2020 otsusega

§ 263

lg 1 p 2 järgi vangistus 1 aasta.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jäeti karistus tingimisi 3-aastase katseajaga kuni 08.10.2023 kohaldamata. Kohtueelsel menetlusel Margus Viira RESOLUTSIOON 1. 2. 3. Yrjö Djatšenko süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 17.12.2023 kuni 18.12.2023, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kantakse koheselt ära osa karistusest, s.o tähtajaline vangistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 1 Koheselt ära kandmisele määratud vangistuse, s.o 28 päeva ära kandmist arvestada alates Yrjö Djatšenko vangistuse kandmiseks vanglasse saabumise ajast või tema vangistuse kandmisele vanglasse toimetamisest. 5.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Yrjö Djatšenkole mõistetud ja ärakandmata karistusest osa, s.o tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud Yrjö Djatšenko suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Yrjö Djatšenko temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Yrjö Djatšenko täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse kriminaalhooldaja järelevalve all (Kuninga 22, Pärnu) 6.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Yrjö Djatšenkot järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusse registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Yrjö Djatšenkole käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 8.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Yrjö Djatšenkole käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. 9.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Yrjö Djatšenkole määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.03.2024. 10.

§ 75

lg 5 kohaselt

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 11. Yrjö Djatšenko suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 12.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Yrjö Djatšenko suhtes lisakaristust ning Yrjö Djatšenkolt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neli) kuuks (juhiluba xxx, kehtivus 19.10.2026 kuni 19.10.2031, välja antud xxx). Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 4-kuulise tähtaja möödumisel.

  1. LS § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulu
  2. Yrjö Djatšenkolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot; - määratud kaitsjale Margus Viira kohtueelsel menetlusel määratud tasu 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti; s.o kokku menetluskulu 1499 (üks tuhat nelisada üheksakümmend üheksa) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Yrjö Djatšenko, 1-24-906,
  3. 2 menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Yrjö Djatšenkole elektrooniliselt etoimiku kaudu. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Yrjö Djatšenko süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 04.04.2017.a

§-i 424 järgi Pärnu Maakohtu poolt, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 17.12.2023.a. kella 12.06 ajal Tallinnas, xxx maja juures mootorsõidukit xxx reg-nr xxx (xxx), olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,32 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,20 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Yrjö Djatšenko korduvalt liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Yrjö Djatšenko toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 14.02.2024 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Yrjö Djatšenko ja tema kaitsja Margus Viira sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Yrjö Djatšenkole karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /17-18.12.23/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörata mõistetud karistus täitmisele osaliselt.

Kohe tuleb ära kanda 28 päeva vangistust. Ülejäänud osas, s.o 11 kuud vangistust, jätta karistus tingimisi kohaldamata tingimusel, et isik ei pane 12-kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1- 6 ette nähtud kontrollnõudeid: 3 1.

Elama kohtu määratud alalises elukohas;

  1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Yrjö Djatšenko käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Yrjö Djatšenko käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4ks kuuks (juhiload on väljastatud xxx xxx, kehvivad 19.10.2016-19.10.2031). Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 1,5 kuupalga alamääras s.o 1230 eurot. Kaitsjatasu: 93,60, 87,84 ja 87,84 eurot, seega kokku 269,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi kohtuotsuse jõustumise alates 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimiku ja kokkuleppega ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

lg 2 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.