← Eesti

4-23-25/5

Obsah (9)§ 218§ 266§ 68§ 2§ 203§ 16§ 32§ 29§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2023, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-25 (233023000007) Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekre

§ 218

lg 1 ja

§ 266

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Menetlusalune isik M.J isikukood XXX; elukoht xxx; Föderatsiooni kodanik; töökoht puudub Venemaa Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik M.J kohtuvälise menetleja esindaja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III grupijuht Alan Vladimirov Kohtuistungi toimumise aeg 3. jaanuar 2023 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p st 1 ja §-dest 108-109, 111 kohtunik otsustas: Tunnistada M.J süüdi

§ 218lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.

Tunnistada M.J süüdi

§ 266lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) päeva aresti. M.J kandmisele kuuluvaks karistuseks on kokku 17 (seitseteist) päeva aresti. 1

(6)Arvata

§ 68

lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 02.01.2023 kell 15.00 kuni 03.01.2023 kell 15.00, s.o 1 (üks) päev. Ärakandmata karistus on 16 (kuusteist) päeva aresti. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks M.J arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 2 alusel määrata, et M.J on kohustatud ilmuma ärakandmata 16 päeva aresti kandmiseks Viru Vangla arestikambrisse – Ülesõidu 1, Jõhvi 10 (kümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mitteilmumise korral kohaldada M.J-ile sundtoomist arestimajja karistuse kandmiseks. Asitõend, DVD-plaat, mis asub väärteomaterjalide juures, säilitada pärast otsuse jõustumist kohtutoimikus. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada Tartu Ringkonnakohtusse. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Menetluse käik

  1. Politsei- ja Piirivalveamet on 02.01.2023 koostanud väärteoprotokolli nr 2330,23,000007 (tl 6) selle kohta, et M.J 02.01.2023 kell 15.00 viibides aadressil xxx, kahjustas kaks lukku ja ukse, tekitades omanikule varalist kahju kokku summas 300 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.
  2. Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2023 koostatud väärteoasjade ühendamise määruse nr 2330,23,000007 (tl 17) kohaselt on ühendatud väärteoasjad nr 2330,23,000007 ja nr 2330,22,004695 ühiseks menetluseks. Ühendatud väärteoasja numbriks loeti 2330,23,
  4. 03.01.
  5. a on väärteoasjas koostatud täiendav väärteoprotokoll 2330,23,000007 (tl 4-5), millest nähtuvalt M.J 26.12.2022 kell 23.50 tungis omavoliliselt xxx asuvale aiaga piiratud territooriumile ilma omaniku loata ning lõhkus tahtlikult antud kinnistu valvekaamera, tekitades J F materiaalset kahju summas 80 eurot. Samuti M.J ajavahemikul 27.12.2022 kella 00.35 kuni 28.12.2022 kella 09.21 tungis omavoliliselt xxx asuvale aiaga piiratud territooriumile ilma omaniku loata ning lõhkus tahtlikult antud kinnistu sissepääsuväravate tabalukud, tekitades J. F materiaalset kahju summas 15 eurot. Samuti M.J 02.01.2023 a kell 15.00 tungis omavoliliselt xxx asuvale aiaga piiratud territooriumile ilma omaniku loata, kahjustas tahtlikult maja ust ning ukselukke, tekitades J. F materiaalset kahju summas 300 eurot. Seega pani menetlusalune isik toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 ja § 266 lg 1 järgi.

  1. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile (tl 20-21), peeti M.J kinni 02.01.2023 kell 15.00 VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel.
  2. Ida Politseiprefektuur edastas väärteoasja määramiseks. järgmisel päeval kohtusse karistuse 2

(6)
  1. M.J kinnitas 03.01.
  2. a kohtuistungil, et ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist.
  3. Kohus kuulas 03.01.2023 toimunud kohtuistungil üle menetlusaluse isiku M.J ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: 03.01.
  4. a täiendav väärteoprotokoll (tl 4-5), 02.01.
  5. a väärteoprotokoll (tl 6), 27.12.
  6. a vaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 8-12), väärteoasjade ühendamise määrus (tl 17), isikusamasuse tuvastamine protokoll (tl 19), isiku kinnipidamise protokoll (tl 20-21), kinnistusraamatu väljatrükk (tl 23) ja PPA teatis M.J karistusandmete kohta (tl 24-25) ning DVD-plaat viie videoga (tl 26). Kuivõrd kohtuväline menetleja teatas kohtule, et tunnistaja J F nõuetekohaselt kohtuistungile ei kutsutud, siis neid ütlusi kohus ei avaldanud.
  7. Kohtuistungil kinnitas M.J , et sündmused toimusid täpselt nii nagu väärteoprotokollis kirjas, kuid ta ei tunginud võõrale kinnistule, kuna leiab, et see on tema maatükk. M.J ütlustest on võimalik järeldada, et ta ei nõustu kinnistu üleminekuga uuele omanikule ning peab kinnistut aadressil xxx jätkuvalt enda omandisse kuuluvaks. Videokaamera lõhkus politsei tegevusetuse tõttu ja lukud lõhkus seetõttu, et kinnistu ostja J. F lõhkus eelnevalt tema neli lukku.
  8. Kohtuväline menetleja palus määrata M.J-ile karistuseks 20 ööpäeva aresti. Kohtuväline menetleja selgitas, et M.J on varem korduvalt väärteokorras rahatrahvidega karistatud, kuid kõik trahvid on tasumata. Seetõttu ei pidanud kohtuväline menetleja karistusena rahatrahvi määramist piisavaks ega eesmärki täitvaks. II. Kohtu põhjendused 10.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 11. Kohus, uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et M.J pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 218

lg 1 ja

§ 266lg 1 järgi ning teda tuleb selle eest karistada.

Objektiivne koosseis

  1. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja ja menetlusaluse isiku M.J , leiab, et kohtuistungil on leidnud tõendamist M.J poolt väärtegude toimepanemine. Kohus asub seisukohale, et rikkumiste toimepanemine M.J poolt on tõendatud 03.01.
  2. a täiendavas väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludega. Tulenevalt KrMS § 63 lg-st 1 on tõend muuhulgas videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Seda, et 02.01.2023 kell 15.00 viibis M.J xxx asuval aiaga piiratud territooriumil ja kahjustas tahtlikult maja ust ning ukselukke, kinnitavad politseiametnike rinnakaamera salvestised, kust on selgelt äratuntav, et 02.01.2023 viibib nimetatud kinnistul M.J . Isiku kinnipidamise protokoll (tl 20-21) tõendab, et M.J, kelle isikusamasus on tuvastatud 02.01.2023 kell 15.12 isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl 19), on kinni peetud 02.01.2023 kell 15.00 aadressil xxx. Politseiametniku rinnakaamera salvestis (P25003 alates 15.09.24-15.10.32) tõendab 02.01.2023 ukselukkude kahjustamist aadressil xxx (tl 26 DVD-plaat).
  3. Lisaks vaadeldi kohtuistungil valvekaamera salvestisi (tl 26 DVD-plaadil WhatsApp Video 2022-12-27 at 01.01.07 ja WhatsApp Video 2022-12-27 at 01.02.20.mp4.). Kohus leiab, et ka valvekaamera salvestisi tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Nimetatud salvestisi vaadeldi 03.01.
  4. a kohtuistungil. Salvestistelt on näha, et heleda mantliga naisterahvas liigub 26.12.2022 kella 23.50 ajal aiaga piiratud kinnistul. 3

(6)Seejuures on videosalvestisest nähtav, et 26.12.2022 kell 23.51.12 – 23.51.12 katsub ja vaatab M.J väravast seespool viibides värava küljes olevaid tabalukke ning sellel hetkel on need terved. Seega pidi ta aiaga piiratud alale saama ilma neid tabalukke lõhkumata ehk lukud ei ole tõenäoliselt hiljem (s.o ajavahemikul 27.12.2022 kell 00.35 kuni 28.12.2022 kell 09.21) lõhutud sissetungimise eesmärgil. Visuaalselt on tuvastatav, et tegemist on sama kinnistuga, mille aadressiks on politseiametniku 02.03.
  1. a rinnakaamera salvestise kohaselt xxx. Ka 27.12.
  2. a vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtuvalt on tegevus toimunud xxx asuval kinnistul. M.J kinnitas oma ütlustega, et just tema on videosalvestistelt nähtavaks valge mantliga isikuks. Seejuures ei osutanud M.J ühelegi asjaolule, mis annaks alust arvata, et valvekaamera salvestise saamisel rikuti KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi. Ka kohus ei tuvastanud selle tõendi kogumisel menetlusõiguse rikkumist ja peab seega kõnealuseid salvestisi lubatavateks tõenditeks.
  3. Tulenevalt KrMS § 63 lg-st 1 on tõendiks ka isiku ütlus. M.J kinnitas ise kohtuistungil, et kõik leidis aset just sellel ajal ja sellisel viisil nagu väärteoprotokollis kajastatud. Ta tunnistas nii kinnistul viibimist täiendavas väärteoprotokollis nimetatud aegadel kui ka väärteoprotokollis nimetatud esemete (valvekaamera, tabalukud, ukselukud ja uks) lõhkumist. Valvekaamera lõhkumist tõendab lisaks ka 27.12.
  4. a vaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 8-12). Vaatlusega tuvastati, et sündmuskoha aadressil xxx, kus on kaks hoonet, üks nendest elumaja ning teine kõrvalhoone, kuhu on paigaldatud kaks valvekaamerat, millest üks on kahjustatud. Nimelt on lõhutud kõrvalhoone välisukse paremasse nurka paigaldatud valvekaamera, millest on alles kaamera kinnitus, valvekaamera on ära võetud.
  5. Kohtuistungil avaldas M.J, et tema käis oma maatükil ja temal on olemas kõrgema juriidilise jõuga dokumendid kui ostu-müügileping. Pärast kirjalike tõendite avaldamist ja M.J ärakuulamist küsis kohus, kas menetluspooled taotlevad kohtuliku uurimise täiendamist millegagi. Kohtuväline menetleja taotlusi ei esitanud ning kohus küsis M.J-ilt üle, mis paberid temal on, mis tema õigsust maatükile kinnitavad. M.J nimetas ENSV Valitsuse määruse alusel tehtud otsust, et see maatükk kuulub temale tähtajatult ja tal on omandiõigus. Aastal 2000 oli see maatükk juba nende omandis. Tal on 3 dokumenti, mis kinnitavad, et see maatükk kuulub neile Eesti NSV Valitsuse otsuse alusel. Hiljem tulid igasugused nõudmised, et maksku maksud. Kohus märgib, et puudub igasugune kahtlus selles, et enne 15.09.2022 (mil on tehtud kinnistusraamatusse kanne omanikuvahetuse kohta) kuulus antud kinnisasi M.J-ile . Seega ei oma M.J poolt nimetatud dokumendid asja lahendamise seisukohast tähendust. Kohus küsis, kas M.J on mingeid dokumente pärast 15.09.2022, mis tõendaks, et see kinnistu kuulub siiski jätkuvalt temale. Selle peale vastas M.J, et see tehing (ostu-müügitehing) on tühine Eesti NSVs, see on teostatud hirmutamise, eksimusse viimise, mõju all. Eeltoodust oli selge, et dokumente, mis lükkaksid ümber kinnistusraamatu kande õigsuse M.J kohtule esitada ei ole.
  6. Seda, et kõnealuse kinnistu seaduslikeks omanikeks on J. F ja O. F , kinnitab kinnistusraamatu väljatrükk (tl 23). AÕS § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Puuduvad igasugused tõsiseltvõetavad viited sellele, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. See, et M.J ei ole nõus kinnisasja võõrandamisega ja leiab, et võõrandamine kohtutäituri poolt võlgade (tasumata trahvide) katteks on olnud alusetu, ei anna alust kahelda kinnistusraamatu kande õiguses.
  7. Väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu, et J. F või O. F oleks väljendanud oma nõusolekut selles osas, et M.J neile kuuluvale aiaga piiratud alale siseneks. Kinnistu on selgepiiriliselt avalikult kasutatavast tänavaalast eraldatud aia ja hekiga, mis omakorda annab kolmandatele isikutele teada, et eesmärk on anda teada eraomanduses olevast maa-alast. Seega oli sisenemine kinnisasja valdajate tahtevastane ehk ebaseaduslik. Lisaks sissetungimisele lõhkus M.J aadressil xxx valvekaamera ja tabalukud ning kahjustas ukselukke ja ust. Kuivõrd esemete väärtus on väiksem kui oluline kahju ehk 4000 eurot (vt

§ 203lg 1 ja § 4

(6)121 p 1), siis on asja rikkumine ja hävitamine kvalifitseeritav varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu. Subjektiivne koosseis 18. Kohus on seisukohal, et M.J tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse tunnustele. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab või vähemalt möönab seda, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (

§ 16lg 3).

M.J viitas kohtuistungil korduvalt J. F kui ostjale, seega oli ta teadlik, et varasemalt temale kuulunud kinnisasja on ostnud J. F . Samuti viitas M.J ka kohtutäitur K . Seega oli ta teadlik ka sellest, et kinnistu on müüdud kohtutäituri poolt täitemenetluses. Kohtuistungil kinnitas M.J, et kirjutas kirja F ja K 20.12.2022 ning esitas avalduse politseile. Seega on selge, et vähemalt 20.12.2022 oli M.J-ile teada, et kinnistu on müüdud uuele omanikule. Asjaolu, et M.J ei nõustunud kinnistu müügiga täitemenetluses, ei õigusta kuidagi uue omaniku nõusolekuta kinnistule tungimist, veel vähem vara rikkumist. Õigusvastasus, süü 19.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. On selge, et M.J on tekitanud pahameelt kinnisasjast ilma jäämine täitemenetluses. Sellises olukorras kinnisasja omandist ilmajäämise mitteaktsepteerimine ei ole midagi tavapäratut, mis annaks alust kahelda M.J arusaamisvõimes. Samuti ei ole kohtul alust arvata, et M.J-ile on normi järgimine mingil põhjusel raskem kui keskmise inimese jaoks. Kohus leiab, et M.J oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüvõimeline. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (

§ 29

) ega kohustuste kollisiooni (

§ 30). 20.

Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et M.J pani toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 218lg 1 ja § 266 lg 1 järgi.

Karistus

  1. Nagu kohtuistungil märkis kohtuväline menetleja ja tõendab ka Politsei- ja Piirivalveameti teatis (tl 24-25), samuti kehtiv karistusregistri väljavõte, on M.J varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega. Mõistetud karistused ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud hoiduma edaspidi väärtegude toimepanemisest. Käesoleval ajal puudub M.J ka töökoht ja regulaarne sissetulek. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve ning asjaolu, et vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, ei ole antud olukorras menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi mõistmine otstarbekohane. Seetõttu tuleb M.J karistada väärtegude toimepanemise eest arestiga.
  2. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et M.J ei ole varem vabaduskaotusliku karistusega karistatud, mistõttu on võimalik karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada

§ 218

lg 1 ja

§ 266lg 1 sanktsioonide keskmisest määrast kergema karistusega.

Kuivõrd korduva vara kahjustamise ja lõhkumisega on tekitatud J. F märkimisväärne varaline kahju, siis peab kohus kohaseks karistuseks

§ 218

lg 1 järgi 10 päeva pikkust aresti.

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteoga eraldivõetult mingeid raskeid tagajärgi tekitatud ei ole, tegemist oli kinnisasjaga, kus kedagi püsivalt ei elanud, siis 5

(6)peab kohus selle süüteo eest kohaseks karistuseks 7 päeva aresti. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.