TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-444 Määruse kuupäev 16.02.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-23-2979 Menetlusosalised Taotleja – Maivo Kärt RESOLUTSIOON Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Maivo Kärt esitas 14.02.2024 Tartu Halduskohtule taotluse talle riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, et esitada Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) vastuvõetav kaebus kahju hüvitamise nõudes seoses inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 18 lg 1 ja § 25 lg 1 rikkumisega. Taotleja viitab oma taotluse alguses haldusasjale nr 3-23-2979, mida arvestades mõistab kohus, et riigi õigusabi taotletakse nimetatud haldusasjaga seotud asjaoludel EIK-i pöördumiseks. 2. Riigikohtu erikogu asus 28.02.2022. a määruses nr 3-21-3011 seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kohus lähtub eeltoodud Riigikohtu erikogu määruses toodud juhistest ning vaatab M. Kärdi riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi. 3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-lt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 esimese lõike kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 kolmanda lõike järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:
- a)kaebus ei 3-24-444 ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
- b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, välja arvatud juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 5. Kohus leiab, et M. Kärdi taotlus tuleb jätta RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei oleks tema EIK-i esitatav kaebus EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. 6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas M. Kärt haldusasjas nr 3-23-2979 kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 11.10.2023 meditsiinilise abi kättesaadavusega. Tartu Halduskohus tagastas 22.01.2024. a määrusega haldusasjas nr 3-232979 M. Kärdi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Sama määrusega jättis halduskohus läbi vaatamata M. Kärdi menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja jättis M. Kärdi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. M. Kärt esitas Tartu Halduskohtu 22.01.2024. a määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas läbivaatamatult 25.01.2024. a määrusega HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2024. a määruse peale esitas M. Kärt määruskaebuse Riigikohtule, kuid Riigikohus jättis 13.02.2024. a määrusega M. Kärdi määruskaebuse menetlusse võtmata. Haldusasjas nr 3-23-2979 jõustus lõplik lahend Riigikohtu määrusega 13.02.2024. Seega on kõik Eesti siseriiklikud kohtud leidnud, et M. Kärdi kaebus ei ole perspektiivikas. 7. Kohus mõistab, et taotleja arvates on haldusasjas nr 3-23-2979 tema kaebus tagastatud õigusvastaselt ning kohus oleks talle seoses vanglas 11.10.2023 meditsiinilise abi kättesaadavusega pidanud välja mõistma kahjuhüvitise. Taotleja viitab EIÕK art 3 rikkumisele, mille kohaselt kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Taotleja sõnul on rikutud ka PS § 18 lg-t 1, mis sätestab, et kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Samuti märgib taotleja, et rikutud on PS §-i 25, mille kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. 8. Kohus märgib, et kaebuse tagastamine kogu kohtumenetlust läbi viimata kujutab endast iseenesest kohtu poole pöördumise põhiõiguse piirangut, kuid praegusel juhul tagastati taotleja kaebus haldusasjas nr 3-23-2979 kohtu kaalutlusõiguse alusel ning kohus on otsustanud kaebuse tagastamise põhjendatud määrusega. Arvestades seda, et määrus kaebuse tagastamise kohta oli määruskaebusega vaidlustatav, siis ei saa kaebuse tagastamist kohtu hinnangul käsitada iseäranis tõsise kohtu poole pöördumise õiguse piiranguna. Ka taotleja ise ei ole riigi õigusabi taotluses välja toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et Eesti riik oleks seoses haldusasjaga nr 3-23-2979 tema suhtes toime pannud EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei ole võetud tema esitatud taotlusi ja tõendeid. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt nt Tartu Maakohtu 15.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11–12). Seega leiab kohus, et M. Kärdi kaebus EIK-i seoses 11.10.2023 meditsiinilise abi kättesaadavusega vanglas oleks selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 kolmandale lõike punktile a). 9. Kohus märgib täiendavalt, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda ilmtingimata, et taotlejal peaks olema esindaja. Isik ei pea omama EIK-i kaebuse esitamiseks õigusalaseid teadmisi. Paljud kaebajad on saanud EIK-i kaebuse esitamisega hakkama ilma advokaadi abita. Taotlejal tuleb EIK-i esitatavas kaebuses eelkõige välja tuua faktilised asjaolud, millele ta oma kaebuses tugineb. Neid oskab taotleja selgitada ka ilma advokaadi abita, sest haldusasjas nr 3-23-2979 2 3-24-444 tekkinud vaidluse näol ei ole tegemist keeruka vaidlusega ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on taotlejal ulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus. 10. Eeltoodule tuginedes jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3