KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-21-1598 Hald

) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 14.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Maa-ameti 06.07.2021 kiri või tunnistada see õigusvastaseks, keelata menetluse läbiviimine ilma uue väärtuskuupäevaga kinnistu uue hindamise läbiviimiseta, kohustada Maa-ametit läbi viima uue väärtuskuupäevaga kinnisasja uus hindamine või kohustada Maa-ametit menetluse lõpetama ja algatama uue menetluse (haldusasi nr 3-21-1598).
2. X esitas 30.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega kohustada Eesti Vabariiki tasuma kinnisasja sundvõõrandamise eest kaebajale täiendavalt tasu ja hüvitisi koos viivisega või tühistada ministri 01.09.2021 käskkiri tasu ja hüvitist puudutavas osas ning kohustada Maaametit läbi viima kinnisasja hüvitusväärtuse leidmiseks uus menetlus väärtuskuupäevaga 15.09.
3. Samuti taotles kaebaja Maa-ametilt kahjuhüvitise väljamõistmist koos viivisega (haldusasi nr 3-21-2239).
4. Tallinna Halduskohus liitis 12.10.2021 määrusega haldusasjad ühte menetlusse numbriga 3-21-
6. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.11.2022 otsusega kaebuse osaliselt; tühistas majandusja taristuministri 01.09.2021 käskkirja nr 184 p 2.2 osas, milles see näeb ette tasu kinnisasja eest ja täiendava hüvitise elamiseks kasutatava hoone kaotuse eest; kohustas Maa-ametit läbi viima kinnistu aadressil XXX (kinnistusregistri nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXX) uus hindamine väärtuskuupäevaga 28.08.2020; mõistis Maa-ametilt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise 80 840 eurot koos viivisega määras 8% aastas alates 30.09.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni; mõistis Maa-ametilt ning majandus- ja taristuministrilt solidaarselt kaebaja kasuks välja menetluskulu 10 112 eurot, sh riigilõivu 612 eurot, esindajakulu 6400 eurot ja tõendi saamise kulud kokku 3100 eurot, ning jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
7. X esitas 05.12.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks osas, milles kaebus jäeti rahuldamata. Apellant palus uue otsusega kaebus rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud vastustajate kanda.
8. Maa-amet ning majandus- ja taristuminister esitasid 05.12.2022 Tallinna Ringkonnakohtule ühise apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks osas, milles 2

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 154lg 2).

10.

§ 155

lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 155

lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed (

§ 155lg 6).

See tähendab, et kaebaja ei saa pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist enam sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

11. Ringkonnakohus leiab, et poolte 26.02.2024 esitatud kompromissi kinnitamata jätmiseks ei ole alust. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning sõlmitud kokkulepe on täidetav. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest

§ 43lg 1 ja § 152 alusel.

12.

§ 108

lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Praegusel juhul on menetlusosalised kinnitanud taotluse p-s 2.2, et neil ei ole pärast kompromissis nimetatud kohustuste täitmist teineteise suhtes muid nõudeid, sh menetluskulude nõudeid. 13.

§ 104

lg 6 p 1 näeb ette, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, siis tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praeguses asjas on X tasunud halduskohtus riigilõivu 780 eurot ja ringkonnakohtus 359,40 eurot (kokku 1139,40 eurot). Kuna tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tuleb sellest pool, s.o 569,70 eurot, Xle

§ 104lg 6 p 1 alusel tagastada.

14. Eelneva põhjal ning

§ 152

lg 1 p 3 ning § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus X, kliimaministri ja Maa-ameti vahel sõlmitud kompromissi, tühistab Tallinna Halduskohtu 04.11.2022 otsuse ning lõpetab menetluse haldusasjas nr 3-21-1598. 15. Määruse avaldamisel tuleb asendada kaebaja nimi tähemärgiga ja mitte avaldada tema isikukoodi, aadressi ega pangakonto numbrit (

§ 175lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 3