KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. jaanuar 2024 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-4222

) § 1 lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning kohtu määratud tähtajaks ei ole kohtu deposiiti raha laekunud, siis esineb alus lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ka maksejõuetuse teenistus teatas kohtule, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks täiendav oluline avalik huvi. Ajutise halduri tasu osas leidis maakohus, et tema tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära.

Kohus leidis, et arvestades töö mahtu ja keerukust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1300 eurot, millele lisandub käibemaks 260 eurot, so kokku 1560 eurot. Sellest 870 eurot tuleb välja maksta riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu ehk 690 eurot mõistis maakohus välja võlgnikult. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks ajutise halduri tasu 870 eurot ületavas osas ja mõistis seda ületavas osas võlgnikult välja. 3 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud valesti küsimata võlgniku arvamuse halduri kulude vajalikkuse ja mõistlikkuse kohta. Halduri töömaht on osaliselt ebavajalik. Seetõttu on põhjendatud vähendada halduri tasu 690 euro võrra. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ja § 659 alusel sõltumata määruskaebuse väidetest tühistada osas, milles maakohus määras ajutise halduri tasuks 1110 eurot ületava summa ja osas, milles maakohus määras, et võlgnikult kuulub väljamõistmisele 240 eurot ületav summa. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse ja määrab ajutise halduri tasuks 1110 eurot, mõistab selle võlgnikult välja ja määrab selle hüvitamise riigi vahenditest 870 euro osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel määruse tervikresolutsiooni.
3. Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus määras kindlaks ajutise halduri tasu ning mõistis selle osaliselt võlgnikult välja. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust ajutise halduri kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas (resolutsiooni p-d 5– 7), sest ajutise halduri tasu kindlaksmääramine ja riigi arvelt hüvitamisele ja võlgnikult välja mõistetav osa on omavahel lahutamatult seotud.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud valesti

§ 23

lg-d 4 ja 51, kui määras, et riigi vahenditest kuulub hüvitamisele ajutise halduri tasu tasumääraga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

§ 23

lg 4 esimene lause sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Maakohus on seda otsustanud, kuid mõistnud võlgnikult välja 690 eurot, s.o osa, mis ei kuulu riigi vahenditest välja maksmisele. Seaduse sõnastuse järgi tuleks võlgnikult välja mõista kogu ajutise halduri tasu, kuid määrata, et osaliselt kuulub see hüvitamisele riigi vahenditest. Ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 5–7 sõnastust, jättes sh resolutsioonist välja p-i 6. Ühtlasi on maakohus jätnud tähelepanuta

§ 23

lg 51 ja selle alusel kehtestatud justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (kord), mille § 1 lg 1 järgi arvestab kohus sellises olukorras ajutise halduri tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Sama määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega ei saanud maakohus määrata riigi arvel hüvitamisele 66 euro suurust tunnihinda ületavat ajutise halduri tasu. See tähendab, et riigi arvelt hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa ületada 66 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 79 eurot 20 senti. 7. Ajutine haldur on palunud aruandes määrata ajutise halduri tasu osaline hüvitamine riigi vahenditest maksimaalses

§ 23

lg 4 viimases lauses nimetatud piirmääras (s.o 725 eurot, millele lisandub käibemaks) ja mõista ülejäänud tasu välja võlgnikult. 4 Ringkonnakohus selgitab, et grammatiliselt tõlgendades saaks korra § 1 lg 2 ja § 2 lg 1 järgi määratud tasu olla üksnes 33 korrutis, kuivõrd tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning tasu on 33 eurot poole tunni kohta. See aga muudaks üldjuhul raskendatuks saada ajutisel halduril tasu riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmääras (

§ 23lg 4 viimane lause).

Seda põhjusel, et nt 11 töötunni eest oleks tasu 726 eurot (11*66), mis aga ületab

§ 23lg-s 4 nimetatud piirmäära ühe euro võrra.

Piirmäära ületavat summat on samas keelatud riigi vahenditest hüvitada. Samas oleks sellise tõlgenduse puhul praeguse piirmäära puhul võimalik saada ajutisel halduril maksimaalselt tasu 10 tunni ja 30 minuti töö eest, kusjuures sel juhul jääks tal suurema ajakulu korral riigi arvel saamata tasu ligikaudu 29 minuti töö eest, mis ületab maksimaalselt hüvitatavat tööaega 10 tundi ja 30 minutit. Kui tasu oleks võimalik arvestada minuti täpsusega, siis oleks hüvitatav ligikaudu 10 tunni ja 59 minuti töö (725/66=10,985). Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud selline lahendus olla seadusandja tahe ning see võib olla tekkinud põhjusel, et korras sätestatud tasumäär ja hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäär (

§ 23lg 4 viimane lause) ei ole omavahel kooskõlas.

Seetõttu tuleb mõista korra § 1 lg-t 2 selliselt, et juhul, kui haldur on teinud tööd suuremas mahus kui maksimaalselt hüvitatav summa, siis on võimalik määrata, et riigi arvel hüvitatakse tasu piirmääras (s.o praegu 725 eurot), ja n-ö viimane hüvitatav pooltunnitasu ümardatakse piirmäärani, ning ülejäänud tasu jääb võlgniku kanda. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. Samuti oleks vastasel juhul sisutühi korra § 1 lg 2 osas, milles see puudutab ümardamist järgmise täisarvuni, sest 33 ükskõik mitmekordsel korrutamisel on tulemuseks alati täisarv.

1. Kuivõrd ajutine haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu osaliselt (725 euro osas, millele lisandub käibemaks) hüvitatuks riigi vahenditest, siis võib sellest järeldada tahet määrata talle tema töö eest hüvitis riigi arvelt võimalikult suures summas. Kuna riigi vahenditest tasu hüvitamisel on ajutise halduri tunnihind korra § 2 lg 1 järgi 66 eurot, millele lisandub käibemaks, siis on võimalik eelmises punktis selgitatu kohaselt määrata, et ajutise halduri tööajast 11 tunni tasu kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. See tähendab, et riigi arvelt hüvitatakse 725 eurot, millele lisandub käibemaks. Eelnevast tulenevalt määras maakohus kokkuvõttes õigesti, et ajutise halduri tasust hüvitatakse riigi arvel 725 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 870 eurot. Eelnev ei välista aga seda, et see osa ajutise halduri tööst, mis ületab riigi arvelt hüvitatava tasu piirmäära, ei oleks hüvitatav tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks. Praegu luges maakohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasuks 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu hinnanguga.
2. Võlgnik leiab kaebuses peamiselt seda, et haldur on kulutanud erinevatele toimingutele liiga kaua aega. Töö äriregistriga ei võta tema hinnangul aega 30 minutit. Samuti ei saa kuluda tsiviilasja nr 2-22-10291 materjalidega tutvumisele aega tund aega ega kinnistute müügilepinguga tutvumisele 20 minutit. Halduri aruande ja arvamuse maksejõuetuse põhjuse kohta oleks pidanud saama haldur võlgniku hinnangul koostatud 2 tunni ja 30 minutiga. 5
3. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku etteheidetega. Ajutine haldur on usutavalt
4. novembri
5. a menetlusdokumendis selgitanud, et tsiviilasja 2-22-10291 toimik koosnes sellega tutvumise ajal 226 leheküljest, millega ei saagi kiiremini kui tunni ajaga tutvuda. Kinnistute müügilepinguga tutvumise aeg hõlmab ka lepingu saamiseks kulunud aega. Samuti selgitab haldur, et äriregistris olid ka kandeavaldused, osaniku otsused jm äriregistrile esitatud dokumendid, mille kõigega tutvumine võttis 30 minutit. Samuti ei saa koostada ajutise halduri aruannet kiiresti olukorras, kus võlgnikult ei õnnestu saada teavet tema vara, kohustuste ja tegevuse kohta ja haldur peab seda otsima muudest allikatest. Ringkonnakohtu hinnangul on ajutise halduri ajakulu põhjendatud ja vajalik ning ei ole põhjust selles osas maakohtust erinevale seisukohale asuda.
6. Samuti ei ole põhjendatud maakohtule ette heita seda, et ta ei küsinud Priit Janult ajutise halduri kulude kohta seisukohta. Ajutine haldur esitas oma tasuarvestuse koos aruandega
7. juunil
8. Pärast seda kritiseeris Priit Janu ajutise halduri aruannet sisuliselt kohtule
9. juunil 2023 saadetud kirjas. Seega oli ta teadlik, millise tasu kindlaksmääramist ajutine haldur kohtult taotleb. Veel kirjutas Priit Janu kohtule
10. augustil 2023,
11. augustil 2023,
12. augustil 2023,
13. augustil 2023,
14. septembril 2023 ja
15. septembril
16. Seetõttu ei saa väita, justkui oleks Priit Janu jäetud ilma võimalusest esitada oma seisukohti. Samuti sai ta esitada oma arvamuse ajutise halduri kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta määruskaebuses.
17. Kokkuvõttes saab võlgnikult täiendavalt välja mõista ajutise halduri tasu osas, milles seda ei kaeta riigi vahenditest, ehk 2 tunni töötasu tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 240 eurot (2*120).
18. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. 14.

§ 23

lg 7 järgi võivad määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale esitada võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur.

§ 5

lg 2 sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud.

ei näe ette kahekordset kaebeõigust ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale. Küll aga on Riigikohus leidnud, et kulude kindlaksmääramise peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse, kui see ületab TsMS § 178 lg-s 2 nimetatud summat (RKTKm 10.04.2013 3-2-1-23-13, p 11). Seega saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 6