← Eesti

2-23-14426/29

Obsah (6)§ 661§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168

2-23-14426 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-23-14426 Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 15. märts 2024 Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi K. P. hagi G. P. vastu isaduse tuvas

§ 661

lg 4 alusel kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele, sest pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD

  2. oktoobril 2023 saabus Viru Maakohtusse K. P. hagiavaldus G. P. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja seaduslik esindaja ja kostja olid juba varasemalt tuttavad, aga hakkasid lähemalt suhtlema 2020.aasta lõpus, kuid kokku ei kolinud. 2021.a. algul hageja seaduslik esindaja rasestus ja xxxx. sündis xxxx. Kostja ei olnud nõus minema lapse sündi registreerima ning seetõttu registreeris hageja seaduslik esindaja lapse sünni üksinda Rakvere Linnavalitsuses 16.12.2021 ning laps sai nimeks K. P.. Sünni tõendile isa märgitud ei ole.
  3. Esimesel 3-4 kuul kostja osales lapse elus, käis teda vaatamas ja toetas ka materiaalselt tuues nii mähkmeid kui ka riideid. Peale seda kadus ära. Mõned korrad on küll käinud last vaatamas, kuid elatist maksnud ei ole ja viimasel ajal on tal lapse vastu igasugune huvi puudunud. Hageja seaduslik esindaja on proovinud kostjaga suhelda, kuid see on olnud keeruline ning kostja on keeldunud last toetamast. Kostja töökoht ega tema sissetulekute suurus ei ole hageja seaduslikule esindajale teada. Hageja seaduslikul esindajal on ka teine laps L. P., sünd. xxxx.a., kelle isalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtuotsust ta ei täida. Hageja seaduslik esindaja viibib lapsehoolduspuhkusel, kuid vanemahüvitise maksmine on lõppenud ning ainukeseks sissetulekuks on riigi poolt makstav perehüvitis kokku summas 360 eurot. Hageja seaduslikul esindajal aitab igapäevaselt toime tulla tema ema. Kuigi kostjal on seadusest tulenev kohustus osaleda oma lapse ülalpidamises, siis vabatahtlikult ta seda nõus tegema ei ole, samuti ei ole ta nõus isadust tunnistama ega last enda nimele registreerima.
  4. Lähtudes eeltoodust palus hageja tuvastada, et K. P. põlvneb G. P.st. Samuti palub hageja mõista G. P.lt välja elatis K. P.i kasuks summas 260.33 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa kuni tema täisealiseks saamiseni. KOSTJA VASTUVÄITED
  5. 25.10.2023 esitatud seisukohas tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja ei ole kunagi olnud vastu DNA proovi andmisele isaduse tuvastamiseks. Iseküsimus on elatise suurus. Samuti on kostja kauem aidanud hagejat kui tema esindaja väidab. Kuigi on levinud seisukoht et miinimumelatise korral ei 2

(4)2-23-14426 pea kulusid tõendama on siiski tavapärane et hagiavalduses loetletakse lapse vajadused ning sellega seonduvad kulud ühe kuu kohta. MENETLUSE KÄIK
  1. 04.12.2023 kohtuistungil lepiti kokku DNA ekspertiisi tegemise aeg.
  2. 19.12.2023 kohtule esitatud ekspertiisiakti kohaselt jõudis EKEI ekspert järeldusele, et G. P. bioloogiline isadus K. P.’i suhtes ei ole välistatud ning et G. P. saab xxxx tõenäosusega olla K. P.’i bioloogiline isa. POOLTE KOMPROMISS
  4. märtsil 2024 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kompromissini, mille kohaselt kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatist alates 01.12.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 250 eurot kuus. Esimese elatise summa maksab kostja hiljemalt 31.03.2024 ja edaspidi tasutakse elatis iga jooksva kuu eest hiljemalt kuu 15-ndaks kuupäevaks. Elatise võlgnevuse detsember 2023.a kuni veebruar 2024.a 750 eurot maksab kostja igakuiselt lisaks jooksvale elatisele summas 20 eurot kuus alates 31.03.
  5. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
  6. Pooled nad on teadlikud kohtu poolt kompromissi kinnitamise ja tagajärgedest. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamisest. lõpetamise õiguslikest KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus elatise väljamõistmise osas tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega. Isaduse tuvastamise nõude lahendab kohus eraldi osaotsusega. Kompromissi kinnitamine 10.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled on kohtuistungil teavitanud kohut kompromissi sõlmimisest ja samal päeval esitanud kohtule kirjalikus vormis kompromissi. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 11. Kohus on pooltele selgitanud

§ 432

menetluse lõpetamise tagajärgi, et menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 12. Pooled on loobunud

§ 661

lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest, seega kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168lg 3 kohaselt kompromissi 3

(4)2-23-14426 sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 14. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.