← Eesti

2-18-18191/213

Obsah (13)§ 654§ 651§ 456§ 447§ 5§ 363§ 230§ 376§ 231§ 232§ 436§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-18-1819

) § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus jättis jagamata optilised sihikud Zeiss ja Nightforce. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab optilised sihikud Zeiss ja Nightforce hageja omandisse, mistõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista täiendav hüvitis 1177,50 eurot enamsaadud ühisvara eest. Samuti täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust otsustustega jätta rahuldamata hageja hagi kostja vastu külmrelvade komplekti, külmiku ja mikrolaineahju jagamiseks. Ringkonnakohus parandab ebatäpsused maakohtu resolutsioonis. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

§ 654

lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 29. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus resolutsiooni p-s 4.8 jagas hageja ainuomandisse LLL, Tallinn korteriomandis asuva vara koosseisus pesumasina Bompani väärtusega 64 eurot, sügavkülmiku väärtusega 148 eurot ja jalgratta Trek 6000 väärtusega 320 eurot; milles maakohus resolutsiooni p-s 4.9 jättis kostja ainuomandisse KKK, Tallinn korteriomandis hinnatud vara koosseisus väärtusega kokku 414 eurot jagamata külmiku 12 2-18-18191 väärtusega 60 eurot ja mikrolaineahju 50 eurot; milles maakohus resolutsiooni p-s 4.10 jättis hageja omandisse EEE kinnistul asuva vara resolutsioonis näidatud koosseisus väärtusega suuremas ulatuses kui 758,35 eurot; milles maakohus resolutsiooni p-s 6 jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu 4721,28 euro hüvitise nõudes LLL majandamiskulude kandmise eest; milles maakohus resolutsiooni p-s 7 jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu korteriomandi KKK, Tallinn üüritulust 17 000 eurot ½ osa väljamõistmiseks kostjalt hageja kasuks; milles maakohus jättis jagamata külmrelvade/nugade kollektsiooni väärusega 2500 eurot, optilise sihiku Zeiss väärtusega 766 eurot ja optilise sihiku Nightforse väärtusega 1589 eurot; milles maakohus resolutsiooni p-s 5 mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest summas 44 260,53 eurot. 30. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus otsustas jagada hageja ja kostja ühisvara järgmiselt: 1) jätta hageja pangakontol olnud raha 268,87 eurot hagejale; 2) jätta kostja pangakontol olnud raha 200,52 eurot kostjale; 3) jätta Q OÜ (maakohtu otsuses ekslikult märgitud Q OÜ, registrikood XXXXXXXX) osa kostja ainuomandisse; 4) jätta jahipüssid Remington 870 ja Sauer 210 kostja ainuomandisse; 5) jätta korteriomand asukohaga KKK (registriosa nr KKKKKKK) kostja ainuomandisse; 6) jätta korteriomand asukohaga LLL (registriosa nr LLLLLLLL) hageja ainuomandisse; 7) jätta kinnistu ½ mõttelist osa asukohaga EEE (AÜ EEE krunt nr 8, registriosa nr EEEEEE) hageja ainuomandisse; 8) jätta korteriomandis LLL, Tallinn hinnatud vara hageja ainuomandisse järgmises koosseisus: nelja sahtliga kummut, kaks kaheukselist kummutit, pesukummut, kaheukseline riidekapp, klaasustega raamatukapp, kapid (40 cm) ja (60 cm), kolmeukseline riidekapp, raamaturiiul, töölaud, voodi, puidust nagi, 2 riiuliga nagi, Rootsi redel, kolm tooli, taburet, sportpink, sektsioon, köögilaud kolme taburetiga, köögikapid (põrandal ja seinal), nahkmööbel, metallist jalatsiriiul, diivanvoodi, kaks lühtrit, kolm laevalgustit, külmik Whirlpool, elektripliit Elektrolux, teler LG, nõudepesumasin Beko, mikrolaineahi Elektrolux, kohvimasin De Longhi, blender Stoller, triikraud, hakklihamasin Kenwood, teler Samsung, veekeetja Philips, saumikser Bosh, õhupuhastaja, köögikaal, kirst, taldrikud jm kööginõud, voodipesu, triikimislaud, jalgratas Trek 4000; 9) jätta korteriomandis KKK hinnatud vara kostja ainuomandisse järgmises koosseisus: söögilaud ja toolid, pesumasin Whirlpool, diivan-voodi, kaks raamaturiiulit;10) jätta kinnistul EEE hinnatud vara hageja ainuomandisse järgmises koosseisus: voodi, kaks diivanvoodit, töölaud, arvutilaud, teler Philips, kohvimasin De Longhi, triikraud, veekeetja Philips, saumikser Philips, mikrolaineahi, elektriline ketassaag, muruniiduk, survepesur Kärcher, pesumasin Beko, tühjenduspump, aiatööriistad (labidad, käru, 12 tk), aiavoolik; 11) jätta relvakapp kostja ainuomandisse. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust ka osas, millega maakohus mõistis välja hagejalt hüvitise enamsaadud ühisvara eest 29 876,75 eurot (44 260,53 – 64 – 148 – 320 – 60 – 50 – 520,40 – 4721,28 – 8500) kostja kasuks. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus luges tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus korteriomandi asukohaga KKK, Tallinn (registriosa nr KKKKKKK) ühisomandi üleandmiseks kostjale ning kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks korteriomandi registriosas nr KKKKKKK selliselt, et uue omanikuna kantakse kinnistusraamatusse kostja (maakohus on ekslikult märkinud lugeda tuvastatuks hageja kohustus anda tahtevaldus omandiõiguse osale korteromandist ning jätnud märkimata, et kanded tehakse kinnistusraamatus). Vaidlustatud ei ole, et samaaegselt omandi kaotamisega tuleb kostjale välja maksta hüvitis. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus luges tuvastatuks kostja kohustuse anda tahteavaldus korteriomandi asukohaga LLL, Tallinn (registriosa nr LLLLLLLL) ühisomandi üleandmiseks hagejale ning kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks registriosas nr LLLLLLLL selliselt, et uue omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja (maakohus on ekslikult märkinud lugeda tuvastatuks kostja kohustus anda tahtevaldus omandiõiguse osale korteromandist ning jätnud märkimata, et 13 2-18-18191 kanded tehakse kinnistusraamatus). Vaidlustatud ei ole, et samaaegselt omandi kaotamisega tuleb kostjale välja maksta hüvitis. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus luges tuvastatuks kostja kohustuse anda tahteavaldus kinnistu ½ mõttelisest osast asukohaga EEE (AÜ EEE krunt nr 8, registriosa nr EEEEEE) ühisomandiõiguse üleandmiseks hagejale ning kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks kinnistu registriosas nr EEEEEE selliselt, et uue omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja (maakohus on ekslikult märkinud lugeda tuvastatuks kostja kohustus anda tahtevaldus omandiõiguse osale kinnistus ½ mõttelisest osast ning jätnud märkimata, et kanded tehakse kinnistusraamatus). Vaidlust ei ole, et samaaegselt omandi kaotamisega tuleb kostjale välja maksta hüvitis. Eeltoodud osades on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

Ringkonnaohus kõrvaldab eelnevalt märgitud ilmsed ebatäpsused maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastamisel (

§ 447lg 2).

31. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus osaliselt tühistab ja muudab ning täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

32. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7).

Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad

§ 363lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled.

Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes sellele tugineb (

§ 230lg 1 esimene lause).

Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejale teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua. 33. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus on jätnud rahuldamata hageja hagi optiliste sihikute Zeiss ja Nightforce jagamiseks. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et optilised sihikud Zeiss ja Nightforce on soetatud abielu kestel ja kuuluvad PKS § 25 järgi poolte ühisvara hulka. Vaidlust ei ole, et need on kostja valduses. Vaidlust ei ole ka selle üle, et optilise sihiku Zeiss väärtus on 766 eurot ja optilise sihiku Nightforce väärtus on 1589 eurot. PKS § 37 lg 3 järgi abikaasade ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasosanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus peab lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Vaidlust ei ole selle osas, et nii hageja kui kostja maakohtus taotletud jagamisviisid optiliste sihikute jagamiseks olid sobimatud, sest neid ei soovinud kumbi pooltest enda omandisse. Hageja etteheide maakohtule selgitamiskohustuse täitmata jätmise kohta, et talle polnud piisavalt selge, et hageja valitud optiliste sihikute jagamise viis ei võimalda esemete jagamist, mistõttu oli maakohtu otsus talle üllatuseks, ei ole veenev kuna hagejat esindab menetluses vandeadvokaat. Samas võib nõustuda hagejaga, et maakohus oleks siiski saanud juhtida hageja tähelepanu teistele võimalikele sobivatele viisidele optiliste sihikute jagamiseks. Hageja palus apellatsioonkaebuses jagada poolte ühisomand optilistele sihikutele selliselt, et need jagada optiline sihik Zeiss väärtusega 766 eurot ja optiline sihik Nightforce väärtusega 1589 eurot hageja ainuomandisse. Kostja vastuväiteid optiliste sihikute uuele jagamise viisile ei esitanud. Riigikohus on varem leidnud, et haginõude täiendamine kohtumenetluse kestel kaasomandi lõpetamise viisidega AÕS § 77 lg 2 mõttes ei ole hagi muutmine

§ 376

lg 1 tähenduses, kui pool on varem juba haginõude või vastuhaginõude asja jagamiseks esitanud ja seda menetletakse. Seda saab pidada nõude laiendamiseks

§ 376lg 4 p 2 mõttes (RKTKo 10.04.2019, 2-17-11516, p 27).

Eelnevast tulenevalt on kolleegiumi hinnangul 14 2-18-18191 võimalik hagejal oma nõuet laiendada ka apellatsioonimenetluses ning ringkonnakohus saab poolte ühisvarasse kuuluvad optilised sihikud jagada. Kuna hageja nõuab optilise sihiku Zeiss ja optilise sihiku Nightforce ühisomandi jagamist viisil, mille üle pooled ei vaidle, siis on põhjendatud need jätta hageja ainuomandisse. Pooled ei vaidle selle üle, et optilise sihiku Zeiss väärtuseks on 766 eurot ja optilise sihiku Nightforce väärtuseks on 1589 eurot. Seega suureneb hagejale jagatava vara väärtus, millest hageja peab kostjale hüvitama pool. Kolleegium ei pea põhjendatuks märkida hageja taotlusel eraldi otsuse täitmise korda üldisest otsuse täitmise korrast selliselt, et juhul kui kostja hagejale optilisi sihikuid üle ei anna, siis peab kostja omakorda nende väärtuse hagejale hüvitama. Kuna hageja on nõudnud optilisi sihikuid enda omandisse, siis on hagejal kohustus tasuda kostjale tema omandi kaotamise eest hüvitist ning kostjal on kohustus need hagejale üle anda.

  1. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jagas poolte ühisomandi LLL asuva vara koosseisus pesumasin Bompani väärtusega 64 eurot, sügavkülmiku väärtusega 148 eurot ja jagas need hageja ainuomandisse. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole pesumasin ja sügavkülmik töökorras ning neil ei ole tarbimisväärtust. Asjaolust, et ekspertiisiaktis on viidatud, et pesumasin on soetatud
  2. aastal, remonditud
  3. aastal ja sellel on korrosioonijäljed ning sügavkülmik, mis on soetatud
  4. aastal, ei ole võimalik iseenesest järeldada, et 17.12.2020 ekspertiisiaktis märgitud esemete väärtuste alusel poleks saanud tuvastada nende hinda. Maakohus tuvastas pesumasina ja sügavkülmiku väärtuse 17.12.2020 ekspertiisi alusel. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et nimetatud vara on katki ja seda ei saa parandada. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.
  5. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni jalgrataste Trek 6000 ja Trek 800 ning EEE kinnistul ühe diivanvoodi ning teiste esemete jagamise hageja ainuomandisse, põhjendades seda asjaoluga, et rattad on laste omad ja muu vara, mille üle hageja EEE kinnistu omandiõiguse üle ei vaidle, ei kuulu ühisvara hulka. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, et eelnimetatud rattad kuuluvad lastele. Samuti ei ole maakohtu otsuse kohaselt hageja tõendanud, et osa vaidlusalusest varast on hageja omandanud pärimise teel või see kuulub kolmandatele isikutele. Hageja leiab, et kui kostja märkis vaidlusalused esemed ühisvara hulka ja soovis nende jagamist, siis on kostja tõendamiskoormis tõendada, et need kuuluvad ühisvara hulka ega ole kolmandate isikute vara. Kui kostja ei vaielnud selle üle, et ½ mõttelist osa EEE kinnistust on hageja omandanud pärimise teel, siis on kostja sellega omaks võtnud, et vaidlusalune vara kinnistul on samuti omandatud pärimise teel. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et saab üldteada olevana eeldada, et abielu ajal soetatud varana kuuluvad väidetavalt kolmandatele isikutele või pärimise teel omandatud vara saab kuuluda ühisvara hulka. Selles osas muudab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Samas on maakohus õigesti järeldanud, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune vara ühisvarast kuuluks kolmandatele isikutele või hageja on selle omandanud pärimise teel. Kuna vaidlust ei olnud selles, et vaidlusalused esemed asusid ja asuvad poolte ühisvaras olevatel kinnisasjadel, siis on põhjendatud eeldada, et need esemed omandati (soetati või need tekkisid sinna) poolte abielu kestel, mistõttu kuuluvad need esemed endiste abikaasade ühisvara 15 2-18-18191 hulka (PKS § 25). Kuna hageja väitis, et vaidlusalused esemed ei kuulu poolte ühisvara hulka, siis pidi hageja oma väiteid tõendama. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostja on omaks võtnud, et vaidlusalune vara oleks hageja lahusvaraks, mille hageja on omandanud pärimise teel. Olukorras, kus kostja on selgesõnaliselt väitnud, et vaidlusaluse vara puhul on tegemist ühisvaraga, mida kostja on ka vastuhagiavalduses soovinud jagada, ei ole võimalik järeldada vastupidist (

§ 231lg 2 ja lg 4).

  1. Kolleegium ei nõustu hagejaga ka selles, et asjaolust, et kostja märkis esimesena oma menetlusdokumendis ühisvara koosseisus relvakapi, saaks teha järeldusi tõendamiskoormise osas. Nõude relvakapi jagamiseks on esitanud hageja oma hagiavalduse täpsustuses 05.05.2022, soovides selle jätta kostja ainuomandisse ja märkides relvakapi hinnaks 150 eurot. Kostja ei ole vastuhagiavalduses palunud jagada relvakappi. Vaidlust ei ole, et kostja on nõustunud relvakapi, mille väärtuseks on kostja märkinud 20 eurot, jagamisega enda ainuomandisse. Maakohus ei ole jaganud valesti tõendamiskoormist, kui maakohus leidis, hageja ei ole tõendanud, et relvakapi väärtus on 150 eurot. Asjaolust, et maakohus leidis, et hageja ei tõendanud oma väidet, et relvakapi väärtuseks on 150 eurot, ei ole võimalik järeldada, et maakohus poleks saanud sellisel juhul hinnata relvakapi väärtuseks 20 eurot. Kui hageja ei ole esitanud tõendeid, et relvakapi väärtus on 150 eurot, siis ei ole võimalik järeldada, et relvakapi väärtus ei võiks olla vähemalt 20 eurot, sest sellise hinna on relvakapile märkinud kostja. Igal juhul ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks nõustunud relvakapi jätmisega enda ainuomandisse, kui selle hind oleks suurem kui 20 eurot, mistõttu poleks maakohus saanud seda ka teistsuguse hinna eest kostja omandisse jagada.
  2. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus jättis jagamata hageja nõudel külmrelvade komplekti ja palunud apellatsioonkaebuses külmrelvade komplekti väärtusega 2500 eurot jagamist enda ainuomandisse. Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik külmrelvade kompleti jagada hoolimata sellest, et hageja on soovinud selle jagamist enda ainuomandisse. Hageja on märkinud, et temale on külmrelvade komplekti asukoht teadmata, kuid eelduslikult on see kostja valduses. Kostja vastuväidete kohaselt on külmrelvad hageja valduses. Seega ei ole selgust, kas külmrelvade komplekt, mille jagamist hageja on soovinud, on üldse olemas. Kohus ei saa jagada asja, kui ei ole teada, kas see on olemas ja kus see on. Selliselt ei oleks võimalik ka nõude rahuldamise korral kohtuotsust täita. Kolleegiumi arvates ei saa vaid kostja väidetele, et kostja on nugasid kollektsioneerinud ning tunnistaja ütlustele, mille kohaselt on kostja usutavalt noad, s.o külmrelvad ära viinud, järeldada, et noad asuvad kostja valduses. Kuna maakohus on jätnud maakohtu otsuse resolutsioonis märkimata, et hageja hagi kostja vastu külmrelvade kollektsiooni jagamiseks jääb rahuldamata, siis saab ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada.
  3. Hageja on palunud maakohtu resolutsiooni p 4.9 täiendada ning lisada kostja ainuomandisse jääva vara loendisse külmik väärtusega 60 eurot ja mikrolaineahi väärtusega 50 eurot. Samas ei ole hageja apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ringkonnakohus peaks maakohtu otsust selles osas muutma. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaalõigust ega oluliselt menetlusõigusenorme jättes eeltoodud vara jagamata. Kuna maakohus ei ole resolutsioonis märkinud, et jätab hageja hagi külmiku ja mikrolaineahju jagamiseks rahuldamata, märkides vaid, et rahuldab hageja hagi osaliselt, siis täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu resolutsiooni.
  4. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema nõude ühisvarasse kuuluva korteriomandi KKK, Tallinn üüritulu ajavahemikul 31.03.2018 kuni
  5. 16 2-18-18191 aasta mai (20 kuud x 400 eurot ja 20 kuud x 450 eurot) kokku 17 000 eurot jagamiseks. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja on andnud korteriomandi üürile ja saanud selle eest tasu. PKS § 34 lg 1 sätestab, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavast seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 2 järgi kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kolleegium nõustub maakohtuga, et üürilepinguga, mis ei ole allkirjastatud, ei saa lugeda tõendatuks, et korteriomandi KKK), Tallinn oli üürile antud. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud sellise üürilepingu alusel lugeda tõendatuks ei üüritasu suurust ega üüritasu saamist. Asjaolust, et sellise allkirjastamata üürilepingu sõlmisid ühisomanikuna hageja ja üürniku elukaaslane, ei ole võimalik järeldada üürilepinguga seotud asjaolusid ega lugeda tõendatuks kostja ja üürniku vahel sõlmitud üürilepingut. Poolte abielu kestel, sh 31.03.2018 võimaliku üüritulu saamine hageja poolt ja selle edasiandmisest kostjale ei ole võimalik iseenesest järeldada ei kostja ja üürniku vahelisi väidetavaid kokkuleppeid korteriomandi üürimiseks, üüritasu saamist ega selle suurust peale abielusuhete lõppemist. Kuna hageja ei ole tõendanud üürilepingu sõlmimist, siis ei ole usutav sellise üürilepingu jätkumine peale poolte abielu lõppemist, mistõttu ei ole käesoleval juhul ka põhjendatud tõendamiskoormise ümberpööramine hea usu põhimõttest tulenevalt, et kostja oleks pidanud tõendama üürilepingu lõppemist. Kuigi hageja ei usu, et kostja oleks võinud ise korterit kasutada elamiseks nagu kostja on menetluses väitnud, ei luba hageja väited iseenesest seada kahtluse alla, et ka kostja poleks võinud ise ühte ühisvarasse kuuluvat korterit kasutada.
  6. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 4721,28 euro väljamõistmiseks, mis on kostja osa korteriomandi LLL, Tallinn majandamiskuludest, mida hageja on kandnud peale abielu lõppemist. Hageja väidetest tulenevalt on ta ühisvaras oleva korteriomandi LLL, Tallinn ülalpidamisega seotud kohustused täitnud oma lahusvara arvelt. Kui hageja on kandnud korteriomandi valitsemisega seotud kulud (maksed teistele isikutele korteromandiga seotud teenuste eest), siis PKS § 29 lg 4 järgi on kostja solidaarvõlgnikuna kohustatud hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist kostjale langeva solidaarkohustuse osa eest (RKTKo 25.02.2015, 3-2-1-16414, p 14). Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, kuidas jaguneb solidaarkohustus abikaasade omavahelises suhtes, mistõttu tuleb solidaarkohustust abikaasade vahel jagades lähtuda VÕS §-st
  7. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma VÕS § 69 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi. Hageja väiteid on maakohus piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki hageja esitatud tõendeid

§ 232lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud.

Maakohus on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et olukorras, kus maakohus tuvastas hageja arvelduskonto väljavõttetest korteriühistule 1804,09 euro ülekandmise, siis oleks maakohus igal juhul pidanud rahuldama hageja nõude vastavas ulatuses. Maakohus on õigesti järeldanud, et arvelduskonto väljavõttest ei nähtu, mille eest on ülekanded tehtud ja ülekanded iseenesest 17 2-18-18191 ei ole piisavad järeldamaks, kas hageja (kelle ainukasutuses korteriomand vaidlusalusel perioodil oli) tehtud ülekanded on olnud seotud selliste korteriomandi ülalpidamiskuludega, mis on tehtud ühisvara huvides ja millest seetõttu peaks kostja hagejale poole kantud kuludest hüvitama. Asjaolust, et ülekannetel on viide korteriühistu arvetele, ei luba iseenesest arvata kas ülekanded on tehtud korteriomandi ülalpidamisega seotult ja ühisvara huvides. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud tuvastama kas kostja on kandnud korteriomandi Kiilis 20–10, Tallinn majandamiskulusid. 41. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt on hagejale jagatavate asjade väärtuse tõttu ka pooltele kuuluva koguvara väärtus 2355 euro (766 + 1589 = 2355) võrra suurem, s.o 254 205,09 eurot (251 850,09 + 2355 = 254 205,09), siis tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest 45 438,03 eurot (vara : 2 – kostjale jääv vara, s.o 254 205,09 : 2 – 81 664,52 = 45 438,03), mis on 1177,50 euro võrra rohkem kui on märgitud maakohtu otsuses 1177,50 eurot (45 438,03 – 44 260,53 = 1177,50). Menetluskulude jaotus 42. Kuigi ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistab, ei näe kolleegium põhjust muuta maakohtu kantud menetluskulude jaotust. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb

§ 164

lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda, sest asjaoludest ei tulene, et selline menetluskulude jaotus ei oleks

§ 164lg 2 mõttes õiglane või kahjustaks ülemäära poole olulisi vajadusi.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole kulusid vaja rahaliselt kindlaks määrata. 43. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.