KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4148 Tsiviilasi N. S. hagi J. S. ja R. S. vastu elatise vähendamiseks nõue kostja I vastu 2 628 eurot nõue kostja II vastu 2 628 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N. S. (isikukood XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Martin Lepp (e-post martin.lepp@arvistopartners.
- ee)Kostja I: J. S. (isikukood XXX) Kostja II: R. S. (isikukood XXX) Kostjate esindaja: vandeadvokaat Erki Siht (e-post menetlus@mmab.
- ee)Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata kostjate 06.03.2023 taotlus tähtaja pikendamiseks. 2. Hagi rahuldada. 3. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 otsusega tsiviilasjas 2-19-18677 välja mõistetud elatiste suurust ning määrata, et: 3.1. alates 01.12.2022 ei ole N. S. kohustatud J. S.le elatist maksma; 3.2. alates 01.12.2022 ei ole N. S. kohustatud R. S.le elatist maksma. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 1. N. S. esitas 21.03.2022 Harju Maakohtule hagi J. S. ja R. S. vastu. Hageja taotles, et kohus vähendaks varasema kohtulahendiga kummagi kostja kasuks hagejalt välja mõistetud elatist selliselt, et perioodil 21.03.2022-30.11.2022 tuleks hagejal tasuda elatist kehtiva PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud summas, so 163,44 eurot kuus kostjale I ning 138,92 eurot kuus kostjale II ning alates 01.12.2022 hageja kummalegi kostjale elatist tasuma ei peaks. Kohus võttis 20.02.2023 määrusega vastu hageja avalduse hagist osaliselt loobumiseks ning lõpetas menetluse nõuete osas, millega hageja taotles kummagi kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamist perioodil 21.03.2022-30.11.2022. Hageja esitatud väited ja nõue 2. Hageja on kostjate isa. Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 otsusega tsiviilasjas 2-19-18677 mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. 28.02.2022 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2021 määrus tsiviilasjas 2-1918464, millega määrati kindlaks hageja ja kostjate suhtluskord selliselt, et esimese üheksa kuu kestel alates määruse jõustumisest on üleminekuperiood ning alates kümnendast kuust (so 01.12.2022) on kostjatel vahelduv elukoht ehk nad elavad 50% ajast kummagi vanema juures. Hageja on läbivalt väljendanud oma soovi anda kostjatele ülalpidamist vahetult. Suhtluskorra alusel kohtumised ei ole õnnestunud, sest laste ema keeldub suhtluskorra täitmisest ja võõrandab lapsi isast. Hageja palub muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas 2-19-18677 tehtud otsust ning määrata, et alates 01.12.2022 ei ole hageja kohustatud kummalegi kostjale elatist maksma. Kostjate seisukohad 3. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Elatise vähendamine ei ole põhjendatud, sest asjaolud ei ole võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga muutunud. Vaatamata suhtluskorra lahendile ei soovi lapsed isaga suhelda ega ole nõus tema juurde minema, st vahelduvat elukohta neil tegelikult ei ole, kostjad elavad jätkuvalt kogu aja ema juures. Ema ei ole takistanud isa ja laste suhtlemist ega lapsi sihilikult isast võõrandanud. Ainus viis kuidas isa oma lastega suhtleb on läbi esindaja nõudekirju esitades. Ta ei tee koostööd lastele psühholoogilise abi saamiseks. Suhtluskorra täitmist takistab seeläbi hageja ise. Juhul, kui hageja nõue rahuldatakse, jäävad kostjad hagejapoolsest ülalpidamisest täielikult ilma. Lastelt ei saa võtta ära õigust ülalpidamisele, kui nad mingil põhjusel keelduvad ülalpidamiseks kohustatud vanemaga suhtlemast. Ka ülalpidamisasja lahendamisel peab kohus lähtuma eelkõige laste huvidest. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjate 06.03.2023 taotlus tähtaja pikendamiseks 4. 01.02.2023 eelistungil selgitas kohus, millised asjaolud on tähendustomavad ning kuidas jaguneb tõendamiskoormus. Kohus määras, et menetlus jätkub kirjalikus menetluses ning tähtaeg kõigi täienduste, taotluste ja tõendite esitamiseks kuni 06.03.2023, millise kuupäevaga eelmenetlus lõppeb, hilisemalt uusi asjaolusid ega tõendeid esitada ei saa. 20.02.2023 määrusega lõpetas kohus menetluse nõuete osas, millest hageja pärast eelistungit loobus. 20.02.2023 määrusega tühistas ringkonnakohus maakohtu 08.12.2022 hagi tagamise määruse. 06.03.2023 esitasid kostjad taotluse pikendada eelmenetluse lõpetamise tähtaega ning selgitada täiendavalt, kas kostjate vajaduste ja kulude tõendamine on endiselt menetluses asjakohane, ning juhul kui kohus nii leiab, siis pikendada eelmenetluse lõppemise tähtaega 2 vähemalt 7 päeva võrra arvates taotluse lahendamisest, sh kostjate vajaduste kohta tõendite esitamise tähtaega. Hageja esitas kostjate taotlusele seisukoha 20.03.2023, hageja vaidleb taotlusele vastu. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. Menetluslik olukord ei ole pärast eelistungi toimumist muutunud selliselt, et antud selgitused ei oleks enam asjakohased või vajaksid täiendamist. Seoses menetlusse jäänud nõuetega selgitas kohus, et elatise maksmise kohustuse olemasoluks tuleb kohtul tuvastada vaatamata vahetule ülalpidamisele puudujääv osa. Kostjatel oli võimalik esitada oma käsitlus vastavas osas eelistungil määratud tähtajaks. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus tuvastab, et Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 otsusega tsiviilasjas 2-19-18677 on hagejalt välja mõistetud kummagi kostja kasuks elatis 292 eurot kuus alates 01.03.2020, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (otsus dtl 9-17). 6. PKS (perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. 7. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 8. Hageja taotleb kummagi kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamist nullini leides, et alates 01.12.2022 puudub tal kohustus anda kostjatele ülalpidamist rahas seoses nende ülalpidamisega vahetult. 9. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 10. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, ei esine juhul, kus kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (2-18-6491, p 13.1). Nimetatud eeldus kohaldub ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetavale elatisele (2-19-19160, p 15.4). 11. Kohtule on esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2021 kohtumäärus tsiviilasjas 2-19-18464 (dtl 19-38), millega määrati poolte suhtlemiskord kindlaks järgmiselt: -tsiviilasja nr 2-19-18464 menetlust lõpetava lahendi jõustumisest järgneva kolme kuu jooksul suhtlevad isa ning lapsed igal paaritul laupäeval kella 11.00-20.00 nii, et isa korraldab viies laste transpordi ema maja eest ning tuues korraldab ema laste transpordi isa maja eest; 3 -tsiviilasja nr 2-19-18464 menetlust lõpetava lahendi jõustumisest järgmisel neljandal, viiendal ja kuuendal kuul suhtlevad isa ja lapsed paaritu nädala laupäeval kella 11.00 kuni pühapäeval kella 19.00 nii, et isa korraldab viies laste transpordi ema maja eest ning tuues korraldab ema laste transpordi isa maja eest; -tsiviilasja nr 2-19-18464 menetlust lõpetava lahendi jõustumisest järgmisel seitsmendal, kaheksandal ja üheksandal kuul suhtlevad isa ja lapsed paaritu nädala reedel kella 17.00 kuni pühapäeval kella 18.00 nii, et isa korraldab viies laste transpordi ema maja eest ning tuues korraldab ema laste transpordi isa maja eest; -tsiviilasja nr 2-19-18464 menetlust lõpetava lahendi jõustumise kümnendast kuust alates suhtlevad isa ja lapsed paaritu nädala pühapäeval kella 18.00 kuni paaris nädala pühapäeval kella 18.00 isaga ning paaris nädala pühapäeval kella 18.00 kuni paaritu nädala pühapäeval kella 18.00 emaga nii, et isa korraldab paaritul nädalal laste transpordi ema maja eest ning ema korraldab paaris nädalal laste transpordi isa maja eest. 12. Kohtumäärus jõustus nähtuvalt kohtute infosüsteemist 28.02.2022, st alates 2022.a. detsembrist viibivad lapsed suhtluskorra kohaselt võrdselt kummagi vanema juures. Pooled ei vaidle, et tegelikult suhtluskorda ei täideta ning selle alusel ühtegi kohtumist toimunud ei ole, sh kohtumisi, mis oleksid pidanud suhtluskorra kohaselt toimuma esimestel kuudel järkjärguliseks üleminekuks vahelduvale elukohale. Pooled vaidlevad, kas hagejal on jätkuvalt kohustus anda ülalpidamist rahas. 13. Riigikohus on leidnud, et nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, mh põhjusel, et selline lähenemine pisendaks vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (2-186491, p 14.1). Samas selgitas Riigikohus p 13.3 täiendavalt, et kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist. 14. Tuginedes viidatud Riigikohtu seisukohtadele ei saa nõustuda kostjate seisukohaga, mille kohaselt peaks hageja andma ülalpidamist jätkuvalt täies ulatuses elatise maksmise teel ning kohus peaks jätma hageja ülalpidamiskohustuse sisustamisel tähelepanuta osa, mille kostjad saaksid hagejalt vahetult, juhul kui suhtlemine toimuks vastavalt kohtulahendiga määratule. Vastupidisega kaasneks nimelt viidatud Riigikohtu lahendis märgitud negatiivne tagajärg, so kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra sisutuks muutmine. Kohus leiab, et tähendust ei oma kostjate väidetu, et ema suhtluskorra täitmist ei takista, kuid lapsed ise ei taha hageja juurde minna. Lapse viibimiskoha otsustavad tema vanemad. Ka ringkonnakohtu 26.10.2021 lahendis (p 81) on lapsevanematele selgitatud, et nendelt oodatakse jõustunud kohtulahendi aktsepteerimist ja lahendi täitmist, mis muuhulgas tähendab lastele suhtluskorra osas vastava info jagamist ja selgitamist, et vanemate vaidlus on kohtu poolt lahendatud ja edaspidi lapsed viibivad kummagi vanema juures nii nagu kohus otsustas. Suhtlemiskorra täitmine on vanemate kohustus. Kohus on seisukohal, et üksikjuhtumi asjaoludega arvestamine ülalpidamise asjas ei tähenda, et kohus saaks hakata hindama, kas jõustunud kohtulahendiga määratud suhtluskord on laste huvides või peaks suhtlemine toimuma kuidagi teisiti, mistõttu ei ole asjakohased ka poolte väited ega tõendid iseloomustamaks poolte- või vanematevahelisi suhteid. Kohus on menetluses korduvalt selgitanud, et kohtule on võimalik esitada avaldus 4 suhtluskorra muutmiseks, mida kohus menetleb vastavas eraldi menetluses, kuid elatise asja raames kohus vaidlust suhtluskorra osas ei lahenda. 15. Kohus ei nõustu kostjatega ka osas, et vahetult antava ülalpidamisega arvestamine oleks vastuolus põhimõttega lähtuda kõigi lapsi mõjutavate otsuste vastuvõtmisel esmase kaalutlusena laste huvidest. Ülalpidamise andmisel vahetult ei esine olukorda, kus laps jääks ülalpidamisest üldse ilma. Kohus on selgitanud, et laste viibimise korraldamine ja suhtluskorra täitmine on lapsevanemate ülesanne. Seoses laste huvidega laiemalt leiab kohus, et lapse huvides on enam veeta võimalikult palju aega koos vahetult mõlema vanemaga, võrreldes olukorraga, kus vanem osaleb lapse elus üksnes raha maksmisega. Kas esineb selliseid erandlikke asjaolusid, miks vanemaga suhtlemine võiks olla vastuolus lapse huvidega, hindab kohus suhtluskorra kindlaks määramisel. Olukorras, kus kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole, ning on vastupidi põhjendatuks pidanud, et lapsed elavad vaheldumisi võrdselt kummagi vanema juures, puudub lapsel õigus nõuda vanemalt ülalpidamiskohustuse täitmist rahas ainuüksi põhjendusega, et ta vahetut ülalpidamist ei taha. Ainuüksi lapse soov ei tähenda, et soovitu oleks ka lapse parimates huvides. 16. Kohus leiab, et olukorras kus lastel on vahelduv elukoht, täidavad vanemad vältimatult suurema osa laste vajadustest vahetult ̶ lastega koos elamisel on vältimatud mõlema vanema kulutused eluasemele, toidule, laste transportimisele, hügieeni- ja apteegitarvete soetamiseks, meelelahutusele. Tavapärane on ka eraldi riiete ja jalanõude soetamine kummagi vanema poolt olukorras, kus suhted vanemate vahel ei ole head. Rahas täiendava ülalpidamise andmise kohustus saaks puudutada seega eelkõige mingit sellist lapse vajadust, millega seonduva kulu kannab sõltumata vahelduvast elukohast ainult üks vanem, st mis lapse viibimiskohaga otseselt ei seondu, ning mille omavahel jaotamises vanemad kokkuleppele ei saa. Vaatamata kohtu eelistungil antud selgitusele ei ole kostjad esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, milliste nende vajaduste täitmiseks on lisaks vahetule ülalpidamisele vajalik ülalpidamise andmine ka rahas. Olukorras, kus suhtluskorra määrust reaalselt täitma ei ole asutud, on selliste vajaduste olemasolu ja ulatuse tuvastamise võimalikkus ka küsitav, sest võimalik puudujääv osa laste vajaduste täitmisel vaatamata vahetule ülalpidamisele ei ole veel ilmnenud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjad ei ole lükanud ümber eeldust, et nende vajadused on hagejale langevas osas täidetud hageja poolt vahetult seoses sellega, et kostjate elukoht on 50% ajast hageja juures ning leiab, et alates 2022.a. detsembrist PKS § 100 lg 2 eelduseid, mille esinemisega seob seadus kohustuse anda ülalpidamist rahas elatise maksmise teel (so ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises), ei esine. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kohustus ülalpidamise andmiseks rahas ehk elatise maksmiseks puudub, ei ole asjakohased ka sätted, mis puudutavad elatise suuruse kindlaks määramist. 17. Kohus rahuldab hagi ning muudab Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas 2-19-18677 otsusega väljamõistetud elatiste suurust selliselt, et alates 01.12.2022 ei ole hageja kohustatud kummalegi kostjale elatist maksma. 18. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda. 19. Kohus ei nõustu kostjatega, et menetluskulud tuleks tulenevalt TsMS § 168 lg 4 jätta osaliselt hageja kanda seoses nõuetega, millest hageja loobus. Riigikohus on selgitanud, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid (3-2-1-142-10, p 9). Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kui hagi sisulisel lahendamisel tuleb reeglina kanda sõltumata tulemusest oma kulud ise, siis põhjendatud ei ole hageja asetamine kulude kandmise mõttes ebasoodsamasse olukorda seoses toiminguga, millega sisulise lahendamise vajadus osaliselt ära langes. 5 20. Kohus leiab ka, et TsMS § 164 lg 1, § 164 lg 12 ja § 164 lg 3 näevad ammendavalt ette menetluskulude jaotamise korra alaealise lapse ülalpidamise asjas, tegemist on eriregulatsiooniga mh § 168 suhtes, ning nimetatud regulatsioon alaealiste laste kanda kulude jätmist, nagu on taotlenud hageja 06.03.2023 esitatud menetluskulude nimekirjas, sõltumata menetluse tulemusest ei võimalda. Kohus määrab, et pooltel tekkinud menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6