Obsah (10)

§ 444§ 407§ 415§ 173§ 174§ 175§ 138§ 177§ 178§ 317

2-23-140107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-124918 Tsiviil

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 1.1 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 03.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 976,43 euro saamiseks. Kohus tegi 17.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 25.10.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõue M.T vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 13.11.2023 hagi M.Ti vastu ja esitas 23.11.2023 puuduste kõrvaldamise. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 12.08.

1. a sõlmitud järelmaksulepingust nr 708961076 ja 13.12.
2. a sõlmitud krediidikonto lepingust 2 2-23-140107 nr 709865006 tulenev põhivõlgnevus 583,74 eurot, intressid 114,64 eurot, sissenõudmiskulud summas 60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 229,21 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis alates 14.11.2023 kuni lepingu nr. 708961076 põhinõude summas 334,94 eurot täitmiseni 36,62% aastas ning kuni lepingu nr. 709865006 põhinõude summas 248,80 eurot täitmiseni 41,12% aastas. 1.2 Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 28.11.2023 määrusega menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid ja 28.11.2023 määrus kätte toimetatud avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 04.01.
3. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (18.01.2024) vastanud.
4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2.1.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

1. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. 4.1 Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

4.2 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 5.1 Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtukuludeks menetluses tasutud riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega

§ 138

lg 2 ja § 139 ning § 4842 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. 3 2-23-140107 5.2 Hageja taotleb kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 527 eurot (km-ta). Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot/h. Hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi vastab kohtu hinnangul asja keerukusele ja mahule ning on põhjendatud ja vajalik. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tasumäär on põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 807 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 507 eurot (3 tundi * 169 eurot) lepingulise esindaja tasu hagimenetluses. 5.3

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5.4 Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. 6. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 7.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 4