Obsah (10)

§ 162§ 657§ 654§ 363§ 232§ 442§ 272§ 171§ 178§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2024, Tallinn Kohtuas

§ 162lõikele 1 ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

1. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtusse. 6 2-20-5509
2. Hageja ei vaidlusta, et maakohus jättis arvestamata kohtuistungil kostja esitatud vastuväite W töötamise kohta tantsustuudios „XXX koreograaf“ ja et kohus jättis tõendite kogumist kõrvale Õ arvamuse. Muude tõendite hindamist ja asjaolude tuvastamist palub hageja ringkonnakohtul kontrollida.
3. Kannatanu au teotamise alusel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine eeldab mõistliku kõrvalseisja tõlgendust. Võõras mõistlik isik, kes ei tea poolte suhteid ega kostja avalduse tagamaid, mõistab postitust sellisena, et kostja soovis jätta hagejast mulje kui isikust, kes proovis kostjalt tantsu saada ja kui see ebaõnnestus, kopeeris kostja tantsu vähemalt 60% ulatuses ehk pani toime „varguse“ (väited nr 1–3 kogumis) ning kes on kahepalgeline (hinnang). Mõistlik kõrvalseisja lähtub postituse negatiivsest kontekstist ja hukkamõistvast toonist ning tajub selle tulemusel kostja väiteid negatiivsetena. Mõistlik kõrvalseisja ei mõista, et tegemist on lihtsalt sarnaste tantsudega. Kostja etteheide oli suunatud plagiaadi toimepanemise ja hageja loomevarguse eest häbistamisele, mitte tantsude sarnasuste välja toomisele, erialasele diskussioonile. Postituste fookus on kannatanu isikul, mitte tantsudel.
4. Kostja väited moodustavad ühtse terviku ning neid ei ole põhjendatud eraldi käsitada. Maakohus käsitas väiteid eraldi. Hageja palub ringkonnakohtul käsitada väidet 3 kui peamist, mida väited 1 ja 2 eelloona toetavad ja võimendavad.
5. Maakohus asus seisukohale, et kostja seletus vande all on usaldusväärsem tõend kui hageja vande all antud seletus. Hageja sellega ei nõustu. Maakohus ei eristanud telefonikõne toimumise fakti kõne sisust. Kui maakohus tuvastas telefonikõne toimumise omaksvõtu hageja poolt, ei olnud sama asjaolu vaja vande all antud seletuse alusel tuvastada. Hageja võttis kõne toimumise kui faktiline asjaolu omaks. Pooled vaidlevad kõne sisu üle. Hageja andis kõne sisu kohta põhjaliku seletuse. Kostja ei suutnud tõendada, et väited 1 ja 2 vastavad tõele.
6. Maakohus kohaldas väite 3 puhul VÕS § 1047 lõiget 1 õigesti, kui märkis, et kohtu hinnangul saab keskmine inimene avaldatust aru, et hageja loodud tantsunumber on kostja omaga väga sarnane. Samas tuvastas maakohus vääralt, et tantsud on sarnased üle 25%. Hageja palub hinnata uuesti C arvamust ja ütlusi. Hageja on seisukohal, et nende tõendite tõendamisväärtus on väga madal ja maakohus eksis tõendite hindamisel. Arvamuse järeldused ei ole jälgitavad ega seostatavad tantsude videotega. Arvamus ei tõenda väidet, et hageja on vähemalt 60% ulatuses kostja tantsu loata kopeerinud.
7. Maakohus ei käsitanud hageja väidet, et kostja tants ei olnud avalikult kättesaadav. Maakohus ei viidanud tõenditele, mille alusel tuvastas, et hagejal oli võimalik kostja tantsuga tutvuda. Kui kostja väidete kohaselt hageja helistas talle ja palus tantsu, siis kuidas oli hagejal võimalik avalikult kättesaamatu tantsuta loomevargus toime panna.
8. Maakohtu otsus on vastuoluline. Ühelt poolt kohus märgib, et keskmine kõrvalseisja ei taju avaldatut plagiaadina, teisalt aga, et plagiaat ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine enda omadena. Kui kohus oleks käsitanud plagiaadi mõistet õigesti, oleks ta pidanud leidma, et mõistlik kõrvalseisja tajub kostja avaldust plagiaadi etteheitena hagejale.
9. Maakohtu otsus ei ole jälgitav videosalvestustele antud hinnangu osas. Ei ole võimalik aru saada, missugune osa tantsust „7 elu“ on sarnane tantsuga „8 elu“. Kui kohus tutvus salvestustega, peab otsuses sisalduma videote sisuline analüüs. Asjakohane on W arvamus, 7 2-20-5509 milles asjatundja põhjalikult ja detailselt käsitas erinevaid stseene mõlemast tantsust ja tõi välja, et tantsud ei ole sarnased. Maakohus hindas ebaõigesti W arvamust.
10. Pooled ei vaidle, et tantsud võivad olla sarnased. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on sisult plagiaadiga ehk kas hageja kopeeris suurusjärgus 60% kostja loodud tantsu.
11. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1046 lõiget 1, sest ei arvestanud hinnangu andmise konteksti, ajendit ja mõistliku kõrvalseisja tõlgendust. Kostja eesmärk oli hinnangu kaudu jätta hagejast mulje kui inimesest, kes on kahepalgeline (silmast silma „hea“, kuid selja taga tegeleb plagiaadiga). Kostja avalduse kontekst võimaldab tuvastada, et tema hinnang põhines eelnevalt avaldatud väidetel 1–
12. Kostja hinnangus väljendus sarkasm hageja aadressil.
13. Väärtushinnang ei ole põhjendatud, kui see rajaneb valefaktile. Kui kostja avaldatud mulje plagiaadi kohta on vale, saab asuda seisukohale, et väärtushinnang ei ole põhjendatud. Seega ei ole põhjendatud maakohtu otsuse punktide 30, 31 ja 33 järeldused, v.a osas, milles kohus leidis, et tegemist on negatiivse väärtushinnanguga.
14. Asjakohased ei ole maakohtu viited kostja sõnavabadusele kui sellisele, vaid kohus pidi analüüsima hinnangu kohasust VÕS § 1046 lõike 1 järgi. Sõnavabaduse kasutamisele seab piirid PS §
15. Maakohus jättis sisuliselt kohaldamata VÕS § 1046 lõike 1 teise lause ja see viis ebaõige otsuse tegemiseni, sest ainuüksi tantsude väidetav sarnasus ei anna kostjale õigust kujutada kannatanut avalikkuse ees kui silmakirjalikku ja kahepalgelist inimest. Kui panna see väide konteksti väidetega loomevarguse kohta, saab tuvastada, et kostjal puudus põhjus ja ajend hageja õiguste kahjustamiseks ning rikkumisega taotletud eesmärk ei kaalu üles avalikku häbistamist. Vastustaja seisukoht
16. Kostja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks (

§ 657lõike 1 punkt 1).

Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. Kolleegium jaotab apellatsioonimenetluse kulud.

1. Praeguses tsiviilasjas on hageja esitanud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded põhjendusega, et kostja konkreetne postitus sotsiaalmeedias ja sellega seonduvalt kostja avaldatud kommentaar olid tema au teotavad ja mainet kahjustavad. Seega kohaldas maakohus vaidluse lahendamisel asjakohaselt VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 4, § 1046 § 1047 ja §
2. Asjas puudub vaidlus nii 19.11.2019 postituse (I kd tl 26–27, tõlge tl 28–28 pöördel) kui kommentaari (I kd tl 8, tõlge tl 12) sisu ja avaldaja osas. Küll on aga apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostja avaldas postituses tegelikkusele mittevastava väite tema loodud tantsunumbri kasutamise kohta tema nõusolekuta hageja poolt ja kommentaaris andis ebakohase väärtushinnangu hageja isiku kohta ning kahjustas sellega hageja isiklikke õigusi õigusvastaselt. 8 2-20-5509
3. Vastuseks kaebaja väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohus tõi otsuse punktis 21 esile, et hageja heidab kostjale ette postituses järgmiste ebaõigete väidete avaldamist: hageja helistas kostjale ja tegi ettepaneku tantsunumbri ostmiseks (väide 1); kui kostja keeldus, palus hageja luua sarnase tantsunumbri hageja tantsijatele (väide 2); kui kostja keeldus, kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja võitis sellega konkursil (väide 3). Kaebuses ei vaidlustata, et maakohus sai õigesti aru hageja poolt kostjale etteheidetavatest väidetest. Maakohus nõustus hagejaga, et tegemist on faktiväidetega, mille õigsust on võimalik jah /ei skaalal kontrollida. Ka selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja ringkonnakohus nõustub, et konkreetse postituse kontekstis on tegemist seaduse mõttes faktiväidetega. Samuti nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega otsuse punktis 30, et vaidlusaluses kommentaaris avaldatud väide „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“ on väärtushinnang. Ka selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Seega maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollides lähtub ringkonnakohus sellest, et väited 1–3 on faktiväited ja kommentaaris avaldatud väide väärtushinnang.
4. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega maakohtule justkui oleks hagi rahuldamata jätmise toonud kaasa mh asjaolu, et vaatamata selgitustele hageja 30.07.2021 menetlusdokumendis käsitas maakohus otsuses siiski eraldi väiteid 1 ja 2 väitest 3, mitte ei lähtunud väitest 3 kui peamisest, mida väited 1 ja 2 toetavad ja võimendavad. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks hagi aluse käsitamisel eksinud. Hagi aluse moodustavad nõude aluseks olevad faktilised asjaolud (

§ 363lõike 1 punkt 2).

Maakohus nõustus otsuse põhjenduste punktis 22 hagejaga, et väited 1 ja 2 on kirjeldavad ega ole iseseisvalt hageja au teotavad. Samuti sedastas kohus samas, et nende väidete alusel hageja mittevaralise kahju hüvitamist ei taotle. Küll aga pidi maakohus neid hagiavalduse punktides 9–21 käsitatud väidete võimalikku õigusvastasust siiski analüüsima postituse kui terviku konteksti tuvastamiseks (sh väite 3 analüüsimisel), samuti varalise kahju hüvitamise kontekstis, sest kohtueelsest nõudekirjast (I kd tl 14–18) nähtuvalt oli hageja teinud kulutusi õigusabile mh seoses sellega, et väited 1 ja 2 olid väidetavalt ebaõiged ja mainekahju tekitavad. 50. Hageja vaidlustab maakohtu järelduse, et väide 3 faktiväitena konkreetse postituse kontekstis vastas tegelikkusele ja et kostja ei süüdistanud mõistliku lugeja arusaama järgi hagejat varguses, vaid avaldas, et hageja loodud tants oli hinnanguliselt u 60% ulatuses sarnane kostja varasemalt loodud tantsuga. Ringkonnakohus saab hageja seisukohtadest maakohtus ja kaebusest aru, et hageja leiab, et postitusest jäi lugejale teadmine, et hageja loodud tants on (sisuliselt) sama, mis kostja varasemalt loodud tants. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusaluse postituse täisteksti analüüsi järgselt ei saanud mõistlikul lugejal tekkida arusaama, et hageja varastas kostja tantsu „7 elu“, vaid et kostja on seisukohal, et hageja kasutas tantsu „8 elu“, millega tema tantsutrupp võitis konkursi, loomisel kostja tantsu „7 elu“ ideid (umbes 60% ulatuses) kostja nõusolekuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja suutis tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise usutavusega

§ 232

lõike 1 mõttes tõendada, et tema väide hageja poolt tema nõusolekuta tema tantsu „7 elu“ osalisest kasutamisest oma tantsu „8 elu“ loomisel vastab tegelikkusele.

1. Postituses avaldas kostja järgmist (terviktekst): „ Austatud kolleegid! … Kuigi õhtu lakkas olemast hea, kuna esile kerkis küsimus! Kas vaikida oleks antud olukorras õige? Ma ei armasta eriti selliste teemade esiletõstmist, kuid antud juhul pean õigeks austuse ja vastastikuse arusaamise küsimuse arutamist. Alustan sellest, et meie kõik elame selles mitte eriti suures linnas, kus kõik on nähtav ja läbipaistev… Poolteist aastat tagasi Teie, X, helistasite mulle ja ütlesite, et kuidagimoodi ei leia interneti avarustest minu (tantsu)numbrit „7 elu“, mis on Teile hinge langenud (need on Teie sõnad). Te tegite mulle ettepaneku müüa see number. Mina vastasin keeldumisega!! Oma äraütlemist seletasin ma sellega, et see on juba muutunud minu 9 2-20-5509 „visiitkaardiks“, need aga ei ole müüdavad, pealegi publikule see number meeldib... Seejärel Te palusite sarnane number Teie tüdrukute jaoks lavale tuua. Ma jällegi ütlesin „Ei“, seletades seda sellega, et isegi kui ma sellise numbri ka lavastaksin, ei garanteeriks see Teile esikohti konkurssidel.“ Mingi aja pärast minu tantsunumber pandi välja „FB“-l. Meievaheline jutt läks mul meelest ära. Kuid sel kevadel saatis üks minu kolleegidest mulle Teie numbri ning ütles, et minu oma on tal ikka meeles ja Teie „8 elu“ tõi mälestused temast tagasi. Ma vaatasin teie numbri läbi ja nägin palju oma tantsulahendusi, pärast mõtlesin selle peale ja otsustasin jätta seda Teie südametunnistusele, ... kuigi ei saa öelda, et ka riietus meie oma ei meenutaks... Tuletan meelde veel ühe korra, ma ei ole skandalist, kuid paistab, et mõnikord tuleks oma õiguste eest välja astuda. Küsimus kerkis esile iseenesest. Kas ei tundu see kõik olevat lihtsalt kokkulangemine? Eile helistas mulle sõbranna (samuti kolleeg) ja jutustas, kuidas nädalavahetusel Te võitsite toreda koha - koguni esikoha! Kuis sõbranna oli nördinud ka tema numbritega kokkulangevuse üle, kuid sellest mina midagi rääkima ei hakka. Ma räägin enda eest. Mulle saadeti Teie tantsustuudiole YYY antud seletus. Ja mida ma näen – Teie numbri nimi on peaaegu sama, kui minu oma, kui mitte öelda rohkemat: TÄPSELT SAMA. Kuid kui Teie nii avalikult kaitsete oma õigusi numbri ideele, ma mõtlesin, et teid huvitab ka minu arvamus… Kas on huvitav? Kui Te oleksite kasutusele võtnud sama muusika, kuid oleksite loonud numbri oma nägemuse, ma oleksin Teile aplodeerinud. Miks ka mitte? See oleks isegi huvitav!“ „Kuid Te ei teinud seda, Te ei vaevunud isegi oma nime välja mõelda, rääkimata ideest (lavariietus, liikumise sidumine, nimi) - mulle tundub, et siin tuleb kokku 60% minu (ideesid)... Ma tahan aru saada, võib olla olen valel seisukohal ja vaatan oma numbrile ennastimetlevalt ja mulle kõikjal viirastub MINU OMA??? Võimalik??? Ma lõpetan siinkohal oma mõtte. PS. Ma suhtun lugupidamisega Teie õpilastesse ja muidugi nende vanematesse. Palun mind vabandada, kui see kõik on valmistanud Teile ebameeldivuse. Kuid eksisteerima ka MEI, X-Generation. Lugupidamisega Y ja tüdrukud, kes on kaheksa aasta vältel seda numbrit tantsinud. See on meie number, mis sai lavastatud
2. aastal. Aga Teie jutumärkides number on minu leheküljel allpool …“
3. Postitusest ei saa järeldada, et kostja oleks väitnud, et tants „8 elu“ on tema „7 elu“ koopia, kuid sellest saab mõistlik lugeja üheselt arusaadavalt järeldada, et hageja on kasutanud oma tantsu loomisel kostja varasemaid ideid, millised olid tantsuringkondades tuntud (kostja tants „7 elu“ oli tantsuringkondades teada / tuntud – seda väidet ei ole hageja vaidlustanud). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja väite hageja poolt tema ideede kasutamise kohta tegelikkusele vastamiseks piisas, kui kostja tõendas oma ideede sisaldumise hageja tantsus (tantsude sarnasuse) ulatuses, mida ei ole alust pidada juhuslikeks kokkusattumisteks (nimes, lavariietuses, liikumiste sidumises). Kolleegium märgib, et postituses sisalduv 60% oli kostja hinnang kokkulangevuste mahule kahes tantsus, mis aga ei ole hageja poolt etteheidetava väite 3 tegelikkusele vastavuse tuvastamisel esmaoluline. Mõistliku lugeja jaoks on oluline tantsude visuaalne sarnasus, mille maakohus tuvastas nii asjatundjate C ja W arvamuste kui videote alusel kohtunikul tekkinud siseveendumuse alusel. Praeguses vaidluses ei ole vajalik tuvastada hageja poolt võimalikku kostja autoriõiguste rikkumist autoriõiguste seaduse (AutÕS) mõistes, vaid piisab hinnangust, kas kostja väidetud tegu oli tavapärase arusaama järgi hageja poolt toime pandud või mitte.
4. Kolleegium ei saa nõustuda hageja etteheitega, et praeguses asjas ei oleks maakohus tohtinud oma siseveendumusega arvestada, vaid lähtuma oleks pidanud vaid arvamustest (seisukoht nähtub kaebuse põhjenduste punktist 19).

§ 232

lõikest 1 tulenevalt peab kohus alati tõendite hindamisel tegema lõppotsustuse väite tõendatuse kohta oma siseveendumuse kohaselt. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt nimetatud tõendite ebaõiget hindamist, mis annaks aluse nende ümberhindamisele apellatsiooniastmes (

10 2-20-5509 § 653). Maakohus hindas asjatundjate arvamusi kooskõlas

§ 232

lõikega 1 ja käsitas neid otsuses kooskõlas

§ 442lõikega 8.

54. Vastuseks kaebajale selgitab kolleegium, et kaebuses esiletoodu ei anna alust nõustuda C arvamuse kui

§ 272lõike 2 kohase tõendi väga madala tõendusliku väärtusega.

Hageja ei ole väitnud, et C ei saaks pidada koreograafia alaseid eriteadmisi omavaks isikuks. Ka ei ole hageja toonud esile selliseid elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse pidada C arvamuse andmiseks ebausaldusväärseks isikuks, kuigi kohtuistungil esitatud küsimusest tema kui asjatundja valiku kohta võiks hageja kahtlust järeldada. Arvamuses (I kd tl 118–120, tõlge samas tl 121–122) on asjatundja toonud esile lisaks nimetuste sarnasusele ja numbri ning kostüümide ideele ka konkreetsed sarnasused liikumiste kombinatsioonides, liigutustes, tõstetes, mustrites, nimetades tantsuvideo alusel sarnasused hageja tantsus kostja tantsuga sekundite kaupa. Kolleegium nõustub maakohtuga, et selliselt esitatud arvamus oli kohtu jaoks veenev kogumis muude tõenditega. Hagejal oli võimalik kostja tõend ümber lükata, esitades asjatundja arvamuse (või muu asjakohase tõendi), mis oleks C väited ümber lükanud. Tunnistajana kinnitas C arvamuses esiletoodut vande all. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja esitatud W arvamus C arvamust ümber ei lükka. Hageja tõendis (I kd tl 187– 194) on toodud esile erinevused tantsudes ja jõutud arvamusele, et tegemist on sarnaste töödega, kuid mitte suures ulatuses ja „8 elu“ autori panus on tantsus selgelt tunnetatav. Seega on tantsude sarnasus tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise usutavusega tõendatud. 55. Hageja vaidlustab maakohtu poolt tema vande all antud seletuse kui tõendi tähelepanuta jätmise. Maakohus jättis tõendi arvestamata, kuna leidis, et hageja seletus on vastuoluline osas, milles see puudutas poolte vahel tantsu „7 elu“ üle toimunud telefonikõnet. Maakohtu seisukohast otsuse põhjenduste punktis 24 saab järeldada, et tõendite hindamise tulemusena oli kostja vande all antud seletus kohtu jaoks suurema tõendamisväärtusega kui hageja vande all antud seletus. Ringkonnakohus ei leia, et maakohus rikkus sellise otsustusega oluliselt menetlusõiguse norme. Kaalutlusõigus tõendite hindamisel tuleneb kohtule

§ 232lõikest 1.

Maakohus põhjendas, miks hageja seletus ei ole tema jaoks nii usaldusväärne kui kostja seletus. Maakohtu esiletoodud ebakindlus (vastuolulisus) telefonikõne toimumise fakti osas nähtub selgelt kohtuasja materjalidest: hagiavalduse punktides 10–15, milles hageja käsitab kostja väidet, nagu oleks ta kostjale helistanud ja teinud ettepaneku osta tantsunumber, ütleb hageja, et ei ole sellist pakkumist kostjale kunagi teinud, ei ole kunagi soovinud tantsu osta, kuid ei väitnud, et telefonikõnet nende vahel kunagi toimunud ei ole; 08.02.2021 menetlusdokumendi punktis 21 väidab hageja, et „usutavalt ei ole teada isegi see, kas see telefonikõne ka tegelikult aset leidis“, millest saab järeldada, et hageja siiski eitab kõne toimumist, kuigi mitte sõnaselgelt; 30.07.2021 menetlusdokumendi punktis 15 väidab hageja, et telefonikõnet ei ole toimunud, sest käsitab enda võimatust tõendada negatiivset asjaolu, et ta ei ole kostjale helistanud; 05.04.2022 kohtuistungil võttis hageja (peale kohtu korduvaid küsimusi) siiski õigeks, et telefonikõne poolte vahel toimus (protokollis ajamärk 00:40:11); samal istungil vande all antud seletuses väitis hageja, et kõneles kostjaga telefonis vähemalt 5 aastat tagasi, igal juhul enne aastat 2017, samas ei ole ta kindel, kas on üldse hageja helistanud, kuid võis siiski helistada (ajamärgid vastavalt 01:01:25, 01:04:57, 01:14:33, 01:16:34). Kirjeldatud ebakindlus hageja poolt elulise fakti kohta, mille alusel ta ise pöördus kohtusse ja mille toimumist saavad tõsikindlalt teada vaid tema ja kostja, sai anda kohtule aluse kahelda ka muudes hageja poolt väidetud faktides. Seda enam, et kostja on olnud telefonikõne toimumises ja selle sisus üheselt kindel nii vaidlusaluses postituses (seega enne kohtumenetlust) kui kohtumenetluses, sh vande all antud seletuses.

1. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja suutis piisava elulise veenvusega tõendada postituses väidetud telefonikõne toimumise ja selle sisu, samuti selle, et 11 2-20-5509 tantsus „8 elu“ on hageja poolt kasutatud kostja poolt tantsu „7 elu“ loomisel varasemalt kasutatud ideid ulatuses, mida ei saa pidada juhuslikeks kokkusattumusteks vastavas loominguliigis. Hageja ei tõendanud kostja nõusolekut oma ideede kasutamiseks.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kommentaaris kostja poolt hageja kohta avaldatud väide on negatiivne väärtushinnang, mis võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist. Ebasündsat väljendusviisi hageja ei väida. Küll aga tuvastas maakohus asjakohaselt, et tulenevalt tõendamist leidnud ideede nõusolekuta kasutamisest oli kostja õigustatud andma hageja kohta konkreetse negatiivse hinnangu, mistõttu ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Väärtushinnangu põhjendatus tähendab, et avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada või hinnangu väljendusviis oli ebakohane. Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lõike 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane.
3. Eelpool käsitamata poolte väited ei oma vaidluse õigeks lahendamiseks tähtsust ja ringkonnakohus nendega praeguses lahendis ei tegelenud.
4. Kuna maakohtu otsus jääb hagi lahendamise osas muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

61.

§ 178

lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 62. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (

§ 174lõige 4, § 177 lõige 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 12