) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED Harju Maakohtu menetluses on Hekler Industrial HR OÜ hagi Y. D.i vastu. Hekler Industrial HR OÜ esitas 01.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1498,14 euro saamiseks. Kohus tegi 07.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 23.11.2023 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis Hekler Industrial HR OÜ nõude kostja vastu 1498,14 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.12.2023 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt kostja esitas hagejale 07.03.2023 aastal kostja poolt koostatud võlatunnistuse, milles kinnistas, et sooritas hageja sõidukiga Reno Thalia XXXXXX avarii ja võttis kohustuse hüvitada sõiduki väärtus summas 1200 eurot, tasuda avarii eelselt sõidukile tehtud tehnilise teenuse tasu 150 eurot, hüvitada sõidukiga seotud muu kulu 66 eurot ja sõiduki parkimisega seotud parkimistrahv summas 20 eurot. Poolte õigussuhte aluseks oli 18. jaanuaril 2023 sõlmitud suuline käsundusleping, mille alusel osutas kostja hagejale kullerteenust. Kullerteenust pakkus kostja hagejale oma majandus ja kutsetegevuse käigus. Kullerteenuste lepingu sõlmimise läbirääkimistel selgus, et Levetal OÜ 2 ei ole esitanud majandusaasta aruandeid ja selle äriühingu krediidireiting ei olnud aktsepteeritav. Seetõttu ei olnud hageja huvitatud kullerteenuse lepingu sõlmimisest nimetatud äriühinguga. Seejärel pakkus kostja, et osutab hagejale kullerteenuseid füüsilise isikuna võlaõigusliku käsunduslepingu alusel, sest füüsilise isikuna on ta võimeline hageja ees võetavaid kohustusi tagama. Kostja nimelt avaldas, et vajab kullerteenuse osutamiseks ka sõiduautot, kuid ei ole ise piisavalt krediidivõimeline, et autot ise osta või liisida. Seega palus kostjale teenuse osutamiseks hagejal üürida või soetada vastav sõiduk. Hageja andis kostja valdusse ametisõitudeks ettenähtud sõiduki Renault Thalia Vin kood: XXXXXXXXXXXXXX, riikliku numbrimärgiga XXXXXX. Vastavalt kostja palvele laskis hageja kostjale kasutusse antava sõiduki tehniliselt korrastada, finantseerides eeltooduga seotud kulud summas 150 eurot ja 66 eurot. Need kulud lubas kostja hagejale hüvitada teenuse osutamise käigus. Kostja sattus kasutusse võetud sõidukiga avariisse, mille tagajärjel muutus sõiduk XXXXXX kasutuskõlbmatuks. Sõidukite remonditeenuse pakkuja Redpoint OÜ hindas sõiduki remondi maksumuseks koos käibemaksuga 1501,20 eurot ja 1251,00 eurot käibemaksuta. Võttes arvesse, et ka sõiduki väärtus avarii eelselt jäi vahemikku 1200 kuni 1600 eurot, ei tundunud sõiduki taastamine kummalegi poolele majanduslikult mõistlik. Seetõttu väljastas kostja võlatunnistuse, võttes kohustuse hüvitada sõiduki väärtus 1200 eurot ja hagejale põhjustatud kulutused sõiduki kasutuskorda seadmiseks (150 eurot ja 66 eurot). Lisaks selgus, et kostja oli sõidukiga parkinud tasulisele parkimisalale, kuid ei täitnud parkimisnõudeid, mistõttu oli sõiduki omanikule määratud parkimistrahv summas 20 eurot. Kostja hageja ees võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt esitas hageja kostja vastu hagiavalduse. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja põhivõlg summas 1436 eurot, viivis alates 08.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 120.21 eurot ja viivis kuni kohustuse täieliku täitmiseni seadusjärgses määras. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas, et kuivõrd ta ei ole käibemaksukohuslane, ei kuulu käibemaks hüvitatava menetluskulu koosseisu. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 02.02.2024 avalikult kohtuteate avaldamisega 17.01.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda
lg 1 alusel.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 9 viimane lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 300 eurot (käibemaksuta). 3
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja juhindudes
Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 200 eurot välja mõista. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.