Obsah (5)

§ 113§ 403§ 4034§ 108§ 94

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-23-120220 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi TF Bank AB (publ.

§ 113lg 1 sätestatud määras.

2-23-120220

1. Kohtuotsuse täitmiseks menetluskulude väljamõistmise osas võib A B tasuda otsuse resolutsiooni punktides 5 ja 6 märgitud summad J I OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.
2. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
3. Toimetada kohtuotsus A B kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse A B avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi A B (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 8.07.2022 järelmaksulepingu nr XX ning 17.08.2022 järelmaksulepingu nr XX, mille alusel sai kostja soetada kauba. Lepingu XX krediidi kulukuse määraks oli 45,51%. Lepingu XX krediidi kulukuse määraks oli 45,52%. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 8.01.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja 22.01.
4. Kuna kostja võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles hageja 23.01.2023 lepingu üles. Lepingu XX alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 565,09 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt laekus põhiosa katteks 6,60 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates
5. Osamaksest 10.10.2022 kuni
6. osamakseni 10.01.
7. Seega on põhivõlgnevus 558,49 eurot. Lepingu nr XX alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 754,98 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt laekus võla põhiosa katteks 4,34 eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates
8. osamaksest 2 2-23-120220 10.10.2022 a kuni
9. Osamakseni 10.01.
10. Seega on põhivõlgnevus 750,64 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg kokku 1309,13 eurot. Intressi arvestatakse vastavalt lepingus nr XX kokku lepitud intressimäärale 38,10% aastas ja 0,106% päevas. Kostjal on intressivõlg alates
11. osamaksest 10.10.2022 kuni ülesütlemiseni s.o 23.01.2023, kokku 77,73 eurot (17,73 + 17,62 + 17,51 + 17,39 + 7,48). Kostja intressi tasunud ei ole. Intressi arvestatakse vastavalt lepingus XX kokku lepitud kokku intressimäärale 38,10% aastas ja 0,106% päevas. Kostjal on intressivõlg alates
12. osamaksest 10.10.2022 kuni ülesütlemiseni 23.01.2023, kokku 104,52 eurot (23,83 + 23,69 + 23,54 + 23,39 + 10,07). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus 182,25 eurot. Lepingu nr XX alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 558,49 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.10.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 38,10% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.
13. ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist 163,82 eurot. Lepingu nr XX alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 750,64 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.10.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 38,10% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist 220,18 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 384 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale korduvalt saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 80 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1309,13 eurot, intressi 182,25 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 384 eurot ning viivise alates 1.11.2023 kuni põhinõude 1309,13 eurot täitmiseni 38,10% aastas. Juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale dokumente kätte toimetada, palub hageja toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Hageja taotleb juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine Vastavalt

§ 403

⁴ lg-tele 2 ja 3 kontrollis hageja kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut päringutega Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata, kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Kostja esitas lepingu nr XX taotluses igakuiseks sissetulekuks 900 eurot. Hageja lähtus kostja sissetulekust 900 eurot, olemasolevatest kohustustest 70 eurot ja arvestades, et käesoleva lepingu3 2-23-120220 ga lisandub igakuiselt 21,19 eurot, jääb kostjale reservi 808,81 eurot (900-70-21,19). Kostja on lepingu nr XX taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot. Hageja lähtus kostja sissetulekust 1200 eurot, kohustustest 75 eurot ja arvestades, et käesoleva lepinguga lisandub igakuiselt 28,31 eurot, jääb kostjale reservi 1096,69 eurot (1200-75-28,31). Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.12.2023. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 j 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034

lg-d 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (

) §-st 4034 tulenevaid kohustusi. Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja muu hulgas sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Kohus ei avastanud ka muid tehingu tühisuse aluseid. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. 4 2-23-120220 TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6,

§ 108

lg-ga 1,

§ 94

lg-ga 1,

§ 113

lg-ga 1 ja

§ 113-2 lg 2 p-ga 3 ning Ts

MS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (4 tundi*169 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 350 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 507 euro ulatuses (3 tundi*169). Kohus leiab, et tunnitasu on põhjendatud, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule neli tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 3 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 877 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg-le 4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas Ts

MS § 445 lg-ga 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele. 5 2-23-120220 Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja elu-, viibimis- ega töökoht ei ole teada. Samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isik, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada. Seetõttu tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6