) § 68 punktis 1 sätestatud põgenemisohu alus, kuna ta ei lahkunud Schengeni viisaruumist lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Selle asemel liikus puudutatud isik Eestisse. On alus arvata, et isiku eesmärk on jääda Schengeni alale ja jätkata siin töötamist. Isiku ütlused ei ole aga usaldusväärsed, kuna isik on tunnistanud, et on korduvalt väärkasutanud Moldova kodanikele kehtivat viisavabadust ehk biomeetriat, töötanud ebaseaduslikult erinevates liikmesriikides, kasutanud Schengeni alal viibimiseks võltsitud passi, samuti oli isikul kaasas olev Moldova juhiluba võltsitud. Puudutatud isiku väljasaatmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik ent vabaduses viibides võib ta hakata väljasaatmisest kõrvale hoidma.
Riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane saadetakse välja tema kodakondsusriiki või kokkuleppel kolmanda riigiga mõnesse kolmandasse riiki. 6.
lg-d 1 ja 11 sätestavad võimaluse paigutada Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse tema lahkumiskohustuse tulemusliku täitmise tagamise eesmärgil, kui esineb põgenemise oht. Välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatav, kui see on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 7. Välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise eesmärk on tagada, et ta oleks väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks kättesaadav ning teeks PPA-ga enda välja saatmiseks vajalikku koostööd. Kohus nõustub PPA-ga, et taotluses toodud asjaolusid 2 arvestades, et puudutatud isiku puhul esineb
Viidatud sätte kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisetud ettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Austria koostatud lahkumisettekirjutuse täitmise tähtaeg saabus 07.01.2024 ning vaidlust ei saa olla, et puudutatud isik lahkumisettekirjutust ei täitnud. Seega on
Lisaks võtab kohus arvesse ka puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid – teadvalt võltsitud dokumentide kasutamine, teadlik ebaseaduslik Schengeni viisaruumis viibimine ja töötamine. 8. Ehkki
punktis 1 sätestad põgenemisohu eeldus on täidetud, siis ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 31.02.2017 määruse nr 3-3-1-93-16, punkt 13 ja 16.06.2017 määruse nr 3-31-24-17, punkt 12). Kohtu hinnangul annavad puudutatud isikuga seotud isiklikud asjaolud aluse nõustuda PPA-ga, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei oleks ta PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Seejuures nõustub kohus PPA-ga, et ka mitme meetme samaaegne kohaldamine ei oleks tõhus. Järelevalvemeetmete kohaldamine (nt dokumentide hoiule võtmine, PPA-s enda regulaarse registreerimise kohustuse panemine jms) eeldavad välismaalase suhtes teatavat usaldust, mis antud juhul õigustatud ei oleks. Kohus nõustub, et isiku käitumist arvestades on ülimalt tõenäoline, et puudutatud isik lahkub väljasaatmise vältimiseks Eestist või ta asuks end väljasaatmise tõkestamiseks siin varjama. Selle kahtluse aluseks on eeskätt puudutatud isiku varasem tegevus Schengeni viisaruumis viibides ning mh võltsitud dokumentide kasutamine. Puudutatud isikul on piisavalt oskusi võltsitud dokumentide hankimiseks, mistõttu ei oleks välistatud, et ta hangib endale uue identiteedi või Schengeni viisruumi liikmesriigi kodaniku dokumendid. Puudutatud isik on kinnitanud ka seda, et ebaseadusliku töötamise jätkamiseks on ta ametnikele valetanud passi kaotamise kohta, misjärel sai ta uue passi, mille järel oli tõenäosus viisarežiimi rikkumise avastamiseks väiksem (vt küsitluse protokolli lk 3). Lisaks valetas puudutatud isik 01.03.2024 selgitusi andes PPA ametnikele (vt küsitluse protokolli lk 3–4). Arvestades puudutatud isiku varasemaid pingutusi ebaseaduslikult Schengeni viisaruumis viibimiseks ja töötamiseks, siis ei pea kohus eluliselt usutavaks, et puudutatud isik jääks Eestisse ootama, et PPA ta 3–4 nädala möödudes välja saadaks. 9. Eeltoodud asjaolusid arvestades on puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks vältimatu tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu. 10.
lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.