← Eesti

3-23-1487/13

Obsah (10)§ 184§ 182§ 165§ 108§ 109§ 88§ 79§ 87§ 28§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ene Andresen Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-1487 Haldusasi X kaebus Viru Vangla vastu 23.

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas
  2. aprillil 2023 Viru Vanglale taotluse talle
  3. ja
  4. märtsil 2023 tervishoiuteenuse õigusvastaselt osutamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotlus registreeriti vanglas numbriga 6-16/78-
  5. 3-23-1487
  6. Viru Vangla jättis
  7. mai
  8. a otsusega nr 6-16/78-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  9. X esitas
  10. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt talle
  11. ja
  12. märtsil 2023 tervishoiuteenuse osutamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebusele on lisatud kaebaja tervisekaardi väljavõte.
  13. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
  14. juulil 2023 kohtule kaebaja
  15. aprilli
  16. a kahju hüvitamise taotluse ning Viru Vangla
  17. mai
  18. a otsuse nr 6-16/78-
  20. Kohus võttis kaebuse
  21. augusti
  22. a määrusega menetlusse. Kaebaja esitas
  23. augustil 2023 taotlused vaadata asi läbi kohtuistungil ning mitte avaldada otsuse avaldamisel tema isikuandmeid.
  24. Vastustaja esitas
  25. septembril 2023 vastuse kaebusele ning kaebaja tervisekaardi väljavõtte ja meditsiiniõe
  26. aprilli
  27. a seletuskirja.
  28. Kohus jättis
  29. detsembri
  30. a määrusega kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata ning määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
  31. Kaebaja esitas
  32. jaanuaril 2024 taotluse, et kõik menetlusdokumendid saadetaks talle paberil, sest Viru Vangla piirab tal e-toimiku kasutamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  33. Kaebuses on esitatud kokkuvõtvalt järgmised seisukohad. 9.
  34. Kaebaja ütles
  35. märtsil 2023 õhtuse loenduse ajal valvurile, et vajab meedikut seoses halva enesetundega. Meditsiinitöötaja tuli kaebaja juurde kella 21 paiku. Kaebaja kurtis talle halba enesetunnet: hüpertoonia, maovalu ja kõhulahtisus. Meditsiinitöötaja andis talle ravimi (Loperamid) ja mõõtis vererõhku. Vererõhk oli väga madal (59/30 ja 69/31 mm Hg). Kaebaja küsimuse peale, mida tuleks teha, vastas meditsiinitöötaja, et ei tule midagi teha, ning läks ära. 9.
  37. märtsil 2023 käis meditsiinitöötaja kaebaja juures hommikul kell 7.15 ja soovis vererõhku mõõta. Vererõhk oli kõrge (165/106 mm Hg) vaatamata sellele, et kaebaja oli äsja ärganud. Vererõhu selline suur erinevus (59/30 kuni 165/106 mm Hg) on kaebaja hinnangul tema elule ja tervisele väga ohtlik. 9.
  38. Meditsiinitöötaja jättis kaebaja raskes seisundis abita. Tal oli väga halb olla, pea käis ringi ja tal oli hirm, et süda võib seisma jääda. Väga madal vererõhk on sümptom, mille puhul abi edasilükkamine või abi andmata jätmine võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse, nt kooma või isegi surma. Õnneks pole kaebaja seni midagi sellist juhtunud. 9.
  39. Kaebajale meditsiinilise abi osutamata jätmine ei olnud üldisel arstiteaduse tasemel võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 ja § 760 tähenduses. 2

(7)3-23-1487 9.
  1. Meditsiinitöötaja tegevusetus meditsiinilise abi osutamisel põhjustas kaebajale vaimseid ja füüsilisi kannatusi. Kui talle oleks osutatud abi kohe või vähemalt mõistliku aja jooksul, oleksid valu ja kannatused kestnud oluliselt vähem aega või poleks neid üldse tekkinud.
  2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub kohtul

§ 165lg 2 alusel järgida kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse põhjendusi.

Vastustaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 10.

  1. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-st 2 ja § 53 lg-st 1 ei tulene, et vangla tervishoiutöötaja peab iga kaebuse puhul kinnipeetava kohe üle vaatama. Igapäevased terviseprobleemid, seda enam need, mille puhuks on ravi määratud ja ravimid väljastatud, ei kvalifitseeru tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-s 5 sätestatud vältimatu abi mõiste alla. 10.
  2. Kaebused, mis nähtuvad kaebaja tervisekaardilt ja kahjunõudest, ei ohustanud tema elu või tervist. Kaebajal on küll tuvastatud mõnevõrra kõikuv ja kõrgenemisele kalduv vererõhk, kuid ükski mõõdetud väärtustest ei ole käsitatav eluohtlikuna. Vererõhu kõikumine on küll ebamugav, kuid seda saab leevendada tavapäraste võtetega, s.o ravimite ja puhkeasendiga. Kaebaja ei vajanud tervishoiutöötaja kõrgendatud tähelepanu ega tavapärasest järjekorrast kiiremat vastuvõttu. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest ja
  3. märtsil 2023 valves olnud meditsiiniõe selgitusest nähtub, et kaebaja suhtles ja liikus ning tal ei olnud erakorralise tervishoiuteenuse vajadust.
  4. märtsi
  5. a vastuvõtu kohta esitatud valveõe selgituste põhjal võib pigem järeldada, et kaebaja võimendab enda probleemi üle ja soovib vangla tervishoiutöötajaid mõjutada. Kaebajale tagati piisav ja asjakohane ravi ning miski ei viita talle õigusvastaselt kahju tekitamisele. Kaebaja ei ole esitanud kahju tekitamise kohta ühtegi tõendit. VÕS § 770 lg 4 järgi peab kahju tekkimist tõendama patsient. Kaebaja ei ole esitanud ka alternatiivset arstiteaduslikku nägemust, mille põhjal saaks vangla meditsiiniõe tervishoiuteenusele midagi ette heita. Ravivea tõendamata jätmine välistab kahjunõude rahuldamise. Ainuüksi patsiendi erinev nägemus võimalikust tervishoiuteenusest ei tõenda tervishoiutöötaja eksimust. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib üldnormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1, mis sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib nõuda selles sättes nimetatud õigushüvede süülise rikkumise korral.
  7. Kaebaja taotleb kaebuses Viru Vanglalt tervishoiuteenuse osutamata jätmisega tema tervisele tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmist. Seega nõuab ta haldusorgani õigusvastase tegevusetusega talle tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Vastutus kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamise eest lasub vanglal (vt nt Riigikohtu erikogu määrus nr 3-21-924/12, p 15). RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 ning § 9 lg 1 kohaselt tuleb kaebaja nõue rahuldada juhul, kui täidetud on kõik järgmised eeldused: vangla tegevusetus oli õigusvastane, tegevusetusega kahjustati kaebaja tervist ning see tekitas kaebajale mittevaralist kahju, kaebaja 3

(7)3-23-1487 õiguste rikkumine oli süüline ning muude kohaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine pole kaebajale etteheidetav.
  1. Kohus kontrollib esmalt, kas vangla tegevusetus oli õigusvastane. 13.
  2. Põhiseaduse § 28 ning VangS §-de 49 ja 53 kohaselt on riigil avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavate ravi ning kinnipeetaval on õigus saada tervishoiuteenust. Muus osas saab aga kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamisele kohaldada tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätteid (vt Riigikohtu üldkogu määrus nr 3-21-30/19, p-d 24 ja 25). Seega tuleb kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamise õiguspärasuse üle otsustada nii vangistusseaduse kui ka võlaõigusseaduse
  3. peatüki („Tervishoiuteenuse osutamise leping“) sätete alusel (vt Riigikohtu erikogu määrus nr 3-21-924/12, p 16). 13.
  4. Kaebaja on nii kahju hüvitamise taotluses kui ka kaebuses vanglale ette heitnud, et meditsiinitöötaja jättis ta raskes seisundis abita. Samuti on ta märkinud, et vangla jättis talle tervishoiuteenuse osutamata ning tema terviseprobleemid välja selgitamata. Kohus järeldab sellest, et kaebaja peab õigusvastaseks nii
  5. märtsil kui ka
  6. märtsil 2023 vältimatu meditsiiniabi osutamata jätmist, tema terviseseisundi jälgimata jätmist ja ravi puudulikkust. 13.
  7. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Tervishoiuteenuste osutamisele vanglas kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust koos vangistusseadusest tulenevate erisustega (TTKS § 1 lg 21 ja VangS § 52 lg 1). Seepärast tuleb ka vältimatu abi sisustada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. TTKS § 5 kohaselt on vältimatu abi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Kaebaja on selgitanud, et tervishoiutöötaja saabus
  8. märtsi 2023 õhtul tema kutsel, sest ta tundis end halvasti. Ta on praeguses asjas põhjendanud kiire meditsiinilise sekkumise vajadust üksnes hüpertooniatõvega, mitte kõhulahtisuse või maovaludega. Kaebaja tervisekaardi väljavõttes on
  9. märtsi
  10. a anamneesis märgitud järgmist: „Peale õhtust loendust info valvurilt, et kp. soovib meedikut näha, konkreetset põhjust ei avalda. Õe visiidi ajal kaebab, et tal on kõhulahtisus (3-4 k/p) teist päeva järjest. Antud T. Loperamid 4mg x 2 Lisaks soovib kontrollida vererõhku: R/R 59/30 fr 79; 69/31 fr
  11. SPO2 97% fr 73; väljendab oma pahameelt Veel kaebab, et viimasel ajal lõunal peale vererõhu alandajate tekib valu maos, soovib midagi valu leevendamiseks. Info edastatud üksuse õele. 24.03.2023 kell 07:15 kontrollitud uuesti R/R 165/106 fr 93“. Meditsiiniõde, kes kaebaja nii
  12. märtsi õhtul kui ka
  13. märtsi hommikul üle vaatas, on 13.aprilli
  14. a seletuskirjas selgitanud, et kaebaja ei avaldanud valvurile meditsiiniõe kutsumise põhjust. Meditsiiniõele kaebas ta esmalt kõhulahtisuse üle, seejärel maovalu üle ning hiljem palus igaks juhuks kontrollida vererõhku. Meditsiiniõde selgitas kaebajale, et tema probleemid ei vaja erakorralist sekkumist ning ta saab oodata üksuse õe vastuvõtuni järgmisel päeval. Kaebaja ei olnud vastusega rahul, ta oli ärritunud, suhtles kõva häälega, väljendas kogu aeg oma pahameelt ning lubas kaevata kohtusse. Kuna meditsiiniõel oli vererõhuaparaat kaasas, otsustas ta siiski kaebaja vererõhku kontrollida. Kuna vererõhunäitajad olid madalad, kontrollis ta ka hapniku sisaldust veres ning pulssi – need olid normi piires. Ta tuvastas visuaalselt, et kaebaja liikus ja rääkis vabalt, valugrimassi näos polnud, ta ei olnud kahvatu, hääl oli tugev, ta ei olnud ebaloomulikus asendis. Sellest järeldas meditsiiniõde, et aparaat näitas arvatavasti valesti, ning teavitas sellest ka kaebajat. Samuti selgitas ta kaebajale, et enesetunde halvenemise 4
(7)3-23-1487 korral saab meediku uuesti kutsuda. Kaebajal meditsiiniõe valves oleku ajal rohkem kaebusi ei olnud. Ta kontrollis kaebaja vererõhku
  1. märtsi 2023 hommikul uuesti teise aparaadiga. Tol hommikul polnud kaebajal kaebusi. Kaebaja ei ole tema tervisekaardi väljavõttes ja meditsiiniõe
  2. aprilli
  3. a seletuskirjas märgitule vastu vaielnud. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja tervisekaardi väljavõttest ning meditsiiniõe seletuskirjast, et kaebaja vererõhuga seonduv probleem polnud akuutne ning ta ei vajanud vältimatut abi. Kohtul puudub vastupidiste tõendite ja väidete puudumise tõttu alus kahelda meditsiiniõe hinnangus, et
  4. märtsil 2023 võis vererõhuaparaat näidata vale tulemust. Sellest, et kaebaja ei olnud seisundis, kus teda oleks võinud ohustada püsiv tervisekahjustus või surm, annavad tunnistust nii meditsiiniõe kirjeldus kaebaja visuaalse vaatluse tulemustest kui ka kaebaja käitumine. Võib eeldada, et ohtliku terviseseisundi korral oleks kaebaja avaldanud valvurile meditsiinilise abi vajaduse põhjuse, oleks esitanud vererõhuprobleemi tervishoiutöötajale esimesel võimalusel esimese kaebusena ning palunud ravimeid, ei oleks asunud tervishoiutöötajaga tervishoiuteenuse osutamise ajal vaidlema ning abi puudumise korral oleks tervishoiutöötajaga hiljem uuesti ühendust võtnud. Kaebaja käitumine ega olek ei osuta sellele, et ta oleks
  5. või
  6. märtsil 2023 meditsiinilist abi (diagnoosi või ravi) vajanud. 13.
  7. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarsti osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Kaebaja ei ole põhjendanud, millistel asjaoludel põhineb tema väide, et vastustaja ei jälginud tema terviseseisundit. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt teatas kaebaja soovist saada tervishoiutöötaja vastuvõtule
  8. märtsil 2023 pärast õhtust loendust ning meditsiiniõde mõõtis kaebaja vererõhku veel samal õhtul. Uuesti läks tervishoiutöötaja kaebaja vererõhku mõõtma juba järgmise päeva varahommikul (kl 7.15). Seega jälgis ja kontrollis tervishoiutöötaja kaebaja terviseseisundit ning väide VangS § 52 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise kohta ei ole põhjendatud. 13.
  9. Samuti pole kaebaja põhjendanud väidet, et tervishoiutöötaja jättis tema terviseprobleemi välja selgitamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vangla oli kaebajal diagnoosinud hüpertooniatõve. See nähtub ka kaebaja esitatud tervisekaardi väljavõttest (
  10. septembri
  11. a anamnees). 13.
  12. Kaebaja on esitanud kaebuses väite, et talle meditsiinilise abi osutamata jätmine ei olnud üldisel arstiteaduse tasemel. VÕS § 762 esimese lause kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Kaebaja ei ole esile toonud ega tõendanud, milline oleks olnud tervishoiutöötajalt nõutav tase. Ta on märkinud üksnes seda, et talle oleks tulnud abi kiiremini osutada. Kohus asus eespool seisukohale, et kaebaja ei vajanud vältimatut abi – seega puudus kiireks reageerimiseks vajadus. Vaatamata sellele, et kaebaja ei avaldanud meditsiinilist abi küsides oma terviseprobleemi sisu, kontrollis meditsiiniõde tema vererõhku juba samal õhtul kl 21 (probleemist oli vangla teada saanud õhtuse loenduse ajal), ning tegi seda ka järgmisel varahommikul. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja etteheide tervishoiuteenuse osutamise kiiruse kohta põhjendamatu. 5
(7)3-23-1487 Kuna tervishoiuteenuse sisu kohta ei ole kaebaja esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, on selles osas tegemist paljasõnalise väitega. Kohtu hinnangul ei osuta ükski asja materjalide hulgas olev tõend sellele, et tervishoiutöötaja poleks oma kohustusi järginud. Meditsiiniõde tegutses tema elukutselt oodatava hoolega: ta kontrollis
  1. märtsil 2023 kaebaja vererõhku (tegi seda kahel korral), andis kaebajale tema tervisliku olukorra kohta selgitusi ja soovitusi ning otsustas minna
  2. märtsi 2023 hommikul kaebaja vererõhku teise aparaadiga uuesti kontrollima. Seega pole ka see kaebaja väide põhjendatud. 13.
  3. Samuti pole kaebaja väitnud, et talle poleks õigeid ravimeid määratud või poleks määratud ravimeid kättesaadavaks tehtud. 13.
  4. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et vastustaja ei olnud
  5. ja
  6. märtsil 2023 kaebajale tema vererõhu probleemiga seoses tervishoiuteenuse osutamisel õigusvastaselt tegevusetu. Seega puudub vastustaja õigusvastane tegu, mistõttu on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks eeldus täitmata ning see välistab kaebuse rahuldamise.
  7. Kohus lisab siiski täiendavalt, et ei pea usutavaks kaebaja väidet, et tal tekkis
  8. ja
  9. märtsil 2023 meditsiinilise abi osutamata jätmise tõttu mittevaraline kahju. Kaebaja on esile toonud, et tal oli
  10. märtsil 2023 väga halb olla, pea käis ringi ja tal oli hirm, et tal võib süda seisma jääda. Samas on ta kahju hüvitamise taotluses märkinud, et püsivat tervisekahjustust tal ei tekkinud. Täpsemaid selgitusi pole kaebaja väidetavate füüsiliste valude ja vaimsete kannatuste tekkimise asjaolude kohta esitanud. Kohtu hinnangul on kaebaja väited pealiskaudsed. Neist ei selgu, milline oli kaebaja enesetunne enne seda, kui ta pöördus
  11. märtsi 2023 õhtul valvuri poole tervishoiuteenuse saamiseks, ning millised väidetavad kannatused või muud kahjulikud tagajärjed saabusid talle tervishoiuteenuse osutamata jätmise tõttu. Samas ei ole kaebaja vastu vaielnud meditsiiniõe
  12. aprilli
  13. a seletuskirjas esitatud kirjeldusele tema oleku ja käitumise kohta
  14. märtsi
  15. a visiidi ajal. Kohtu hinnangul ei osuta asjas kogutud tõendid kaebajal mittevaralise kahju tekkimisele. Pole kahtlust, et hüpertooniatõbi tekitab kehva enesetunde. Siiski pole kaebaja esile toonud asjaolusid, mille põhjal oleks usutav, et pearingluse ja muud haigusele omased sümptomid olid põhjustatud tervishoiuteenuse nõuetekohasest osutamata jätmisest. Võttes arvesse, et vaidlust pole selles, et kaebajale olid vererõhuravimid määratud ning ta ei ole väitnud, et määratud ravimid poleks talle kättesaadavad olnud, ei saa pidada usutavaks kaebaja väidet, et ta pidas
  16. märtsil 2023 enda elu ohus olevaks. Samuti ei osuta kaebaja käitumine
  17. märtsil 2023 meditsiiniõe visiidi ajal (oma õigustele, mitte vajadustele keskendumine; pahameele väljendamine meditsiinitöötaja tegevuse suhtes), et ta oleks oma tervise pärast hirmul olnud. Kaebaja ei ole ka esile toonud, et tal oleks pärast
  18. märtsi või pärast
  19. märtsi
  20. a visiiti kahjulikke tagajärgi saabunud. Kaebuste puudumine
  21. märtsi
  22. a visiidi ajal osutab sellele, et kaebajal polnud tõsiseid üleelamisi. Seepärast on kohus seisukohal, et kaebajal ei tekkinud vaidlusaluste tervishoiuteenuste osutamisega seoses kannatusi, mis küündiksid mittevaralise kahju tekkimiseni.
  23. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et vastustaja polnud kaebajale
  24. märtsil ja
  25. märtsil 2023 tervishoiuteenust osutades õigusvastaselt tegevusetu ega toiminud muul moel õigusvastaselt. Samuti ei tekitanud vastustaja kaebajale kaebuses väidetud kahju. Seega on kaebuses esitatud nõude rahuldamine juba ainuüksi õigusvastase teo ja kahju kui kahju hüvitamise nõude kahe eelduse täitmata jätmise tõttu välistatud. Kaebus jääb rahuldamata. 6
(7)3-23-1487 16.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebuse esitamine oli riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 alusel lõivuvaba. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

  1. Kaebaja palub
  2. jaanuaril 2024 kohtule esitatud taotluses saata endale kõik menetlusdokumendid paberkandjal, sest Viru Vangla piirab tal e-toimiku kasutamist.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata

§ 79lg-s 1 loetletud alustel.

Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe siiski ette, et menetlusosaline peab saama elektroonilise menetlusdokumendiga tutvuda paberile tehtud väljatrükiga.

§ 88

lg 4 teise lause kohaselt võib saada menetlusdokumendist ka elektroonilise koopia.

§ 87lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 alusel justiitsministri 8.

veebruari 2018. a määrusega nr 7 vastu võetud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lg 2 kohaselt väljastab kohtuametnik isiku taotlusel digitaalse toimiku väljavõtte paberil juhul, kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut. Menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju piirab ka

§ 28lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada.

Menetlusdokumendi väljatrükkimise ja selle saatmisega kaasnevate kulude riigi kanda jätmine peab olema isiku õiguste seisukohalt vajalik. Nii nagu muude õiguste teostamise puhul, ei ole ka e-toimiku kasutamise õigus piiramatu. Kaebaja ei ole väitnud, et vangla on piiranud e-toimiku kasutamise võimalust sedavõrd ulatuslikult, et ta ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kohtule teadaolevalt on alates

  1. jaanuarist 2024 – s.o pärast kaebaja taotluse esitamist – korraldatud Viru Vanglas töö selliselt, et kinnipeetavad saavad oma haldusasja toimikuga tutvuda elektrooniliselt, kasutades selleks tahvelarvutit. Seega tehakse kaebajale kõik menetlusdokumendid avaliku e-toimiku kaudu kättesaadavaks ning kaebaja saab tutvuda asjas koostatud ja esitatud dokumentidega. Kaebajal on e-toimiku kasutamise ajal võimalik teha endale käsikirjalised ärakirjad või kokkuvõtlikud märkmed. Kuna kohtule teadaolevalt on kaebajale tagatud võimalus kasutada e-toimikut ning kaebaja ei ole toonud esile kaalukat põhjust väljatrükkide saamiseks, jätab kohus kaebaja taotluse menetlusdokumentidest väljatrükkide saamiseks rahuldamata.
  2. Kaebaja esitas taotluse, et kohus asendaks avaldatavas kohtulahendis tema nime tähemärgiga. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, rahuldab kohus taotluse (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.