) § 222 järgi Menetlusalune isik A-A P: isikukood: xxx; elukoht: xxx; töökoht: xxx; epost: xxx; telefon xxx Kaitsja Olga Väina-Kesler: Ramstor OÜ, aadress Punane 16– 507, Tallinn; e-post: ramstor.ou@mail.ru Kohtuväline menetleja Kaitseressursside Ameti (registrikood: 70007647; aadress: Aiandi 15, Tallinn) esindaja S P RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja VTMS §-dest 133–134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata väärteoasjas nr 963023000090 11.10.2023 tehtud otsus, millega määrati A-A Ple
S) § 66 lg 2 alusel tasumisele ositi 12 kuu jooksul. 2.
S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ositi, s.o igakuiselt 50 eurot, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx kuni kohustuse täitmiseni.
S § 66 lg 2 alusel määrati rahatrahvi tasumine ositi ning kohustati A-A P tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 50 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt oli A-A P Kaitseressursside Ameti 29.03.2023 otsusega nr 11-9.1/2023/1341 kutsutud ajateenistusse 17.07.2023 kell 10.00 väeossa 1. jalaväebrigaad, aadressil: Aiandi 15, Tallinn, kuid jättis sinna ilmumata. Sellega pani A-A P toime
A-A. P lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler esitas 25.10.2023 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub A-A. Ple mõistetud karistus tühistada, kuna kaitseväkke ei saanud tema kaitsealune ilmuda tervisliku seisundi tõttu. Kaebuse esitaja väitel ei ilmunud A-A. P 17.07.2023 ajateenistusse, kuna tal oli seljavalu, ta ei saanud liikuda, rääkida ega üldse midagi teha. Perearst määras ta voodirežiimile ja kirjutas välja süstid. Mitteilmumise põhjustest teavitas A-A. P 17.07.2023 ka Kaitseressursside Ameti (kaebuse kohaselt „voenkomati“) töötajaid e-kirja teel ning esitas lisaks e-kirjale tõendi digiloost. Pärast 17.07.2023 kuupäeva ei ole A-A. P mingeid ametlikke kutseid saanud. 05.01.2024 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et saatis 17.07.2023 kaks tundi enne kohale ilmumise kellaaega kirja Kaitseressursside Ametisse, et ta ei saa kohale tulla, kuna tal selg valutab väga tugevalt. Isegi sel määral, et kaebaja ei saa üldse voodist püsti tõusta, ei saa liigutada, isegi rääkida on valus. Mingit vastust kaebaja enda sõnul sellele kirjale Kaitseressursside Ametist ei saanud. Hiljem talle öeldi, et nad saatsid mingile teisele meiliaadressile. A-A. Ple seda teadet ei tulnud ja kui talle Kaitseressursside Ametis näidati, et talle saadeti see kiri, siis põhimõtteliselt sellest tekstist ei saanud ta mitte midagi aru, kuhu minna. Kaebaja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler märkis kohtuistungil, et kaebaja A-A. P jättis 17.07.2023 kell 10.00 ajateenistusse ilmumata mõjuval põhjusel, sest tal olid seljavalust tingitud terviseprobleemid. Leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on määratud kaebajale 600 eurone rahatrahv põhjendamatult. Kohtuvaidlustes palus A-A. P lepinguline kaitsja kohtuvälise menetleja 2 11.10.2023 väärteootsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja A-A. P lepingulise esindajaga ei nõustunud ning märkis, et et otsus on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud menetlusõigust, määratud karistus vastab teo raskusele. Kaebaja esitatud vastuväited ei ole põhjendatud.
lg 1 p 6 kohaselt kutsealune on kohustatud teavitama viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväekohustuslase tervisenõuetele ja esitama terviseseisundi muutmist kajastava dokumendi. A-A. P esitas need dokumendid hilinenult, kuivõrd haige oli ta juba 14.07.2023. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetlusalune isik siiamaani aru saanud, kuidas ta on õiguskorda rikkunud. Kergendavad asjaolud tal puuduvad. Määratud rahatrahv vastab tema süüle ja on vajalik üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamisel. Kokkuvõtvalt palub Kaitseressursside Amet mitte rahuldada menetlusaluse isiku kaebust ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise eest.
lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab isikud, kes on kaitseväekohustuslased ning lõike 2 p 1 kohaselt on kaitseväekohustuslaseks ka kutsealune.
lõike 3 kohaselt on kutsealuseks 17-27 aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni.
sätestab kutsealuse kohustused ning lõige 1 p 2 sätestab kutsealuse kohustuse ilmuda aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. A-A. P väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud ning uuritud tõendid kinnitavad kohtu hinnangul kogumis, et A-A. P pani toime temale
Kohtuistungil avaldati 13.05.2022 Kaitseressursside Ametis A-A. P suhtes koostatud terviseseisundi hindamise otsus (13-4.11/2022/322), millest nähtuvalt otsustas Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon, et A-A. P terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Otsuses oli selgitatud A-A. Ple ka kirjaliku vaide esitamise õigust ja tähtaega. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et A-A. P oleks vaidlustanud arstliku komisjoni 13.05.2022 otsuse. Arstliku komisjoni otsuse ja
lg 1 alusel kutsus Kaitseressursside Amet 29.03.2023 otsusega (11-9.1/20231341) A-A. P ajateenistusse ning teenistuskohaks oli määratud
lg 1 p 6 sätte kohaselt on kutsealune kohustatud teavitama viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning vajaduse korral esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid. Epikriisi kohaselt pöördus A- A. P tugevate seljavalude kaebusega perearstikeskusesse juba 14.07.2023, kuid Kaitseressursside Ametit teavitas alles ajateenistusse ilmumise hommikul ehk 17.07.2023, kaks tundi enne kohustuslikku ilmumisaega, so 3 päeva hiljem. Seega ei tabanud 4 haigushoog teda mitte vahetult ajateenistusse ilmumise hommikul. Kohtu hinnangul on väga kummastav, et päeval kui kaebajal tekkisid seljavalud, oli ta võimeline füüsiliselt pöörduma perearstikeskusesse, kuid kolm päeva hiljem saates kirja Kaitseressursside Ametile, olid seljavalud sedavõrd tugevad, et takistasid isegi kõnelemist, rääkimata püsti tõusmisest või kõndimisest. Ambulatoorse epikriisi kohaselt määrati A-A. Ple ühekordses annuses ühekordne valuvaigistav süst, mida suure tõenäosusega tehti esimesel võimalusel pärast selle väljakirjutamist. Vastasel korral ei paranenuks kaebaja nii kiiresti, et juba 18.07.2023 soovis haiguselehe lõpetamist. A-A. P poolt kohtus antud selgitusi sellest, et ta ei informeerinud Kaitseressursside Ametit kohe 14.07.2023 haigestumisest, sest arvas, et paraneb ega teinud seda ka 16.07, sest arvas, et nädalavahetusel ei ole sobilik saata vastavasisulist meili, peab kohus ebaloogiliseks. Mitte ükski õigusakt ei keela inimesel e-kirja teel pöördumast ükskõik millise riigiasutuse, eraettevõtte vm organisatsiooni poole, seda isegi nädalavahetusel või riigipühal. Seega leiab kohus, et A-A. P rikkus
lg 1 p 6 sätteid, ei teavitanud viivitamatult enda haigestumisest, so koheselt 14.07, kui ta pöördus perearsti poole. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja jättis täitmata
lg 1 p 2 sätestatud kohustuse ilmuda kutsealusena ajateenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohta mõjuva põhjuseta. Juhul, kui kaebuse esitajal esines tervise halvenemisest tulenev probleem, mis oli raske haigus või muu asjaolu, mis oluliselt mõjutas tema terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, pidanuks ta sellest teavitama Kaitseressursside Ametit viivitamatult haigestumise päeval, s.o 14.07.2023 kas telefoni, e-kirja või sõnumi teel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga sellest, et kuivõrd kehtivad õigusaktid ei sätesta kutsealuse ajateenistusse mitteilmumise mõjuvaid põhjuseid, on kutsealuse mitteilmumine ajateenistusse põhjendatud vaid erandlikel – vääramatu jõuna käsitletavatel asjaoludel. Kõnealusel juhul ei ole kohtu käsutuses olevast ambulatoorsest epikriisist ja arsti soovitustest tõsikindlalt võimalik järeldada, et A -A P ilmumine ajateenistusse olnuks füüsilises mõttes takistatud.
lg 1 kohaselt kui ajateenija ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 261 lõike 11 alusel kehtestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajal volitused nii ajateenija terviseseisundist tulenevate ravisoovituste andmiseks kui ka ajateenijale piirangute ja eritingimuste määramiseks teenistusülesannete täitmisel. Seega kontrollitakse ajateenija tervislikku seisundit viivitamatult teenistusse asumisel ning vajaduse ilmnemisel tagatakse vajalik ravi, eritingimused. Kaebajal esineval tervise probleemi korral oleks ka kaitseväes tagatud nii arstlik ülevaatus, kui vajadusel ravi. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja jättis täitmata
lg 1 p 2 sätestatud kohustuse ilmuda kutsealusena ajateenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohta mõjuva põhjuseta. Juhul, kui kaebuse esitajal esines tervise halvenemisest tulenev probleem, mis oli raske haigus või muu asjaolu, mis oluliselt mõjutas tema terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, pidanuks ta sellest viivitamata teatama, kuid seda ei teinud ta mitte viivitamatult vaid kolmepäevase hilinemisega. Kergema terviseprobleemi korral oli ta kohustatud ilmuma ettenähtud ajal kindlaksmääratud kohta ja teavitama vajadusel oma terviseseisundi halvenemisest kohapeal, et oleks võimalik hinnata tema terviseseisundit, otsustamaks ajapikenduse vajalikkuse üle. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on A-A. P täitnud
S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo 5 toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Antud väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et A-A. P oli teadlik, et ta peab ilmuma 17.07.2023 kaitseväkke, kuid ta jättis selle kohustuse täitmata, eirates seejuures
lg 1 punktis 6 sätestatud kohustust teavitada mitteilmumisest viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kõik eelnev kinnitab kohtu hinnangul, et A-A. Pl oli eesmärk eirata ajateenistusse asumise kohustust, mistõttu pani ta kohtu hinnangul väärteo toime kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on leidud tõendamist, et A-A. P rikkus
lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
S
järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Rahatrahvi tasumine määrati KarS § 66 lg 2 alusel osade kaupa 12 kuu jooksul. Antud väärteoasjas taotles kaebuse esitaja Harju Maakohtule esitatud kaebuses alternatiivselt VTMS § 29 lg 1 p-le 1 ka väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus on 04.10.2019 otsuses nr 4-18-5832 p-s 28 märkinud, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks ning VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. A-A. P väärteoasjas ei nõustu kohus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisega, kuna kohtu hinnangul puuduvad erilised asjaolud, millest tingituna oleks võimalik see lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa siin lugeda, et A-A. P ei pannud tegu toime hooletusest, vaid eesmärgipäraselt. Samuti esineb asjas avalik huvi. Tegemist on teoga, mis kahjustab riigi kaitsevõimet ning selliste tegude toimepanemine on sagenenud. Kohus leiab, et taolise süüteo toimepanemise eest määratavad karistused peavad teistele kaitseväekohustuslastele näitama, et riigi kodanikel on teatud kohustused, mida peab täitma ning kergekäeline kohustuse täitmisest kõrvalehoidmine toob endaga kaasa karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et A-A. P suhtes on juba varasemalt – 29.03.2023 – koostatud samalaadse teo eest väärteoprotokoll. Väärteotoimikus olevast väärteoprotokolli koopiast on näha, et
P toime ka 30.01.2023, jättes ilmumata väeossa 1. jalaväebrigaad, aadressil: Pargi 55, Viru jalaväepataljoni peavärav, Ida-Viru maakond. 02.05.2023 lõpetas Kaitseressursside Ameti õigusnõunik xxx väärteomenetluse A-A. P suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, leides, et väärteomenetlus on võimalik lõpetada avaliku menetlushuvi puudumisega, tingituna erilistest asjaoludest (viirushaiguse põdemine). Samas leidis kohtuväline menetleja, et viirushaiguse põdemine ambulatoorses epikriisis ei ole käsitletav vääramatu jõuna ega ka väga raske haigusena, mis takistaks isikul ilmumist ajateenistuse kogunemiskohta. Niisiis on A-A. P jätkanud 6 samaliigiliste süütegude toimepanemist, näidates sellega hoolimatust talle seadusega pandud kohustuste suhtes, mis viitab kaebuse esitaja suurele süüle, mistõttu ei pea kohus käesoleval juhul võimalikuks teistkordselt kohaldada kaebaja suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamist. Arvestades A-A. P süü suurust, väärteo toimepanemise subjektiivset asjaolu, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmääras paiknev karistus, rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600,00 eurot on põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele. Seejuures on kohtuväline menetleja andnud A-A. Ple võimaluse tasuda määratud rahatrahv ositi 12 kuu jooksul. Kohtupraktikast tulenevalt, kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt ehk teisisõnu iga järgnev samaliigilise teo eest mõistetav karistus peab olema eelmisest raskem. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja otsus põhjendatud, seaduslik ning määratud karistuse suurus on õigustatud. Kuivõrd kaebuse esitajal oli lepinguline esindaja, siis kohus peab vajalikuks märkida, et kooskõlas VTMS § 38 lg-ga 1 järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel KrMS sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab riik menetluskulud üksnes õigeksmõistva lahendi korral. Käesolevas asjas ei teinud kohus kaebajale esitatud etteheites otsustust VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi ning seega tuleb kaebaja õigusabikulud jätta tema enda kanda. Kohtunik Andra Sild (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.