Obsah (6)

§ 424§ 184§ 87§ 75§ 83§ 191

1-24-792 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2024 Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-792 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea

§ 424

lg 1,

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jakob Juksaar Süüdistatav Olaf Erik Vanatalu – isikukood 50307250847, elukoht xxxx, xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, xxxx, e-post xxxx, xxxx, telefon xxxx, varem karistamata. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Olaf Erik Vanatalu

§ 424lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada Olaf Erik Vanatalu

§ 184

lg 1 järgi.

§ 87

sätteid kohaldades vabastada Olaf Erik Vanatalu karistusest ja allutada ta

§ 87lg 1 p 6 alusel käitumiskontrollile.

Kohustada Olaf Erik Vanatalu üheaastase käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxxx;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
6. osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 1
7. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel, ainult isiklikuks kasutamiseks, arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega;
8. sooritab 20 tundi üldkasulikku tööd ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest;
9. omandab keskhariduse ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Olaf Erik Vanatalu käitumiskontrolli järgimise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Käitumiskontrolli nõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Olaf Erik Vanatalult KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 134 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 131,76 eurot riigituludesse. Kohustada Olaf Erik Vanatalu tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 192,98 eurot. Menetluskulud kogusummas 2315,76 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
10. Selgitusena võib märkida: „Olaf Erik Vanatalu, kriminaalasi 1-24-792, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekott (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
11. peatüki
12. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Olaf Erik Vanatalu süüdistatakse selles, et tema omandas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal kuid enne 16.09.2023.a, kohtueelses menetluses tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavaid tablette, mida ta valdas ebaseaduslikult. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda valduses kuni 16.09.2023.a kellani 02.50, mil aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju 2 maakond asuvas Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuses teostatud vallasasja läbivaatusega avastati temale kuuluvast seljakotist soonkinnisega kilekott, milles 11 roosakaslillat värvi tabletti ja kolm tabletitükki kogumassiga 4,99 grammi, mis sisaldavad 32% ehk 1,60 grammi puhast MDMA-d. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel sotsiaalministri
13. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks MDMA puhul 1,4 grammist narkootilisest ainest. Seega käitles Olaf Erik Vanatalu narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 11 inimesele. Seega pani Olaf Erik Vanatalu eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Lisaks süüdistatakse Olaf Erik Vanatalu selles, et tema juhtis tahtlikult 16.09.2023 kell 00.17 Harjumaal Tallinnas Pikk tn 22 juures mootorsõidukit BMW 118 Läti Vabariigi registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholi joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 1,11 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l mõõtetulemus 1,01 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg-s 1 ja § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p-de 1 ja 2 järgi on joobeseisundi liikideks alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Olaf Erik Vanatalu eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Olaf Erik Vanatalu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.02.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Olaf Erik Vanatalu süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistusest vabastamist seoses mõjutusvahendi kohaldamisega

§ 87

lg 7 järgi.

§ 87

lg 1 p 6 alusel allutada süüdistatav 1 aastaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, mille ajal on ta kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel 3 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 87

lg 1 p 2 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

§ 87

lg 1 p 7 alusel kohustada süüdistatavat sooritama 20 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 87

lg 1 p 10 ja § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega.

§ 87

lg 1 p 10 ja § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada süüdistatavat kohtuotsuse jõustumise järgselt 1 aasta jooksul omandama keskharidust. Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas – konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekott, mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulu 134 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 131,76 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad 4 riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5