← Eesti

2-23-123241/8

Obsah (7)§ 187§ 177§ 178§ 147§ 138§ 4842§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-123241 Tsiviilas

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Juhindudes

§ 177lg 1 p-ist 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab 2 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse riigilõivu 420 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulude 20 euro ja õigusabikulu 360 euro väljamõistmiseks. Kohus märgib, et hageja on menetluskulude nõuderesolutsioonis ilmselt trükiveana märkinud taotletava riigilõivu suuruseks 420 eurot, kuivõrd 07.12.2023 täpsustatud hagiavalduse põhjendavas osas on hageja kooskõlas hagihinnaga õigesti taotlenud riigilõivu menetluskuluna kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist 385 euro ulatuses. Vastava summa 385 eurot on hageja kohtule Kohtute infosüsteemi andmetel tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 06.06.2023 summas 92,40 eurot ja täiendavalt hagimenetluse algatamisel 06.12.2023 summas 292,60 eurot (

§ 147lg 5).

Eeltoodust tulenevalt ei esine antud juhul enamtasutud riigilõivu hagejale tagastamise olukorda. Kohus asub seisukohale, et

§ 138

lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista vastavalt hagihinnale 385 euro ulatuses.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on lisaks riigilõivule palunud välja mõista kostjalt 20-eurose maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu vastavalt

§-ile 4842. Kohus märgib, et eelviidatud

§-is 4842 sätestatud menetluskulu mõistetakse välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis kohus eelviidatud 20-eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista. Arvestades, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist keskmisest lihtsama keerukusega tarbija krediidilepingust tuleneva võlanõudega ning vastava hagi koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, siis

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 300 eurot (3 h x 100 eurot/h) ilma käibemaksuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.