← Eesti

2-20-11098/57

Obsah (7)§ 1§ 77§ 208§ 217§ 14§ 223§ 116

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-11098 Otsuse kuupäev Tartu, 20. märts 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ants Kull ja Vahur-Peeter

§ 1

lg 6), kuna asjaoludest nähtuvalt ei omandanud ta sõidukit enda tarbeks, vaid selle parendamise ning edasimüümise eesmärgil. Maakohus leidis, et kuigi sõiduki mittevastavus vähemalt keskmisele kvaliteedile (

§ 77

lg 1) ei ole tõendatud, ei vastanud see siiski lepingutingimustele, kuna sõidukil esinenud kokku leppimata omadus „total loss“ piiras hageja võimalust teostada omandiõigust, s.o sõlmida kindlustusleping enda valitud kindlustusandjaga. Kuigi hagejat teavitati enne lepingu sõlmimist sõiduki kahjustustest ning sellest, millised sõiduki osad on vahetatud, ei teavitatud teda sõidukil lasuvast „total loss“ märkest. Tegemist on olulise lepingurikkumisega, mis andis hagejale õiguse sõiduki müügilepingust taganeda. Kuna ka taganemise 2

(7)2-20-11098 formaalsed eeldused olid maakohtu hinnangul täidetud, saab hagejat lugeda lepingust kehtivalt taganenuks. Taganemise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt I lepingu alusel üleantu tagastamist, mistõttu tuli hagi viimase vastu rahuldada. Maakohtu hinnangul puudus hagejal alus kostjaga II sõlmitud varuosade müügilepingust taganemiseks, mistõttu ei ole tal ka tekkinud nõudeõigust lepingu alusel üleantu tagastamiseks. Sellest lähtudes jättis maakohus hagi kostja II vastu rahuldamata.
  1. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi kostja I vastu rahuldas ja jättis menetluskulud kostja I kanda, ning teha uus otsus, millega jätta hagi kostja I suhtes rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja I jäi seisukohale, et ta ei ole sõiduki müügilepingut rikkunud. Tähtsusetu on see, kas hagejale oli enne müügilepingu sõlmimist teada, et USA kindlustusselts on sõidukile omistanud termini „total loss“ või mitte. Maakohus tuvastas, et sõidukil mingeid tehnilisi puudusi ei esinenud, mistõttu oli sõiduk kasutuskõlbulik ja seda sai ilma takistusteta otstarbekohaselt kasutada. Samuti ei olnud vaja selle remontimiseks mingeid kulutusi teha. Hageja oli sõiduki ostmisel teadlik, et sõiduk ei ole uus, see on toodud USA-st, see on teinud avarii ja seda on remonditud. Termin „total loss“ on majandusliku sisuga ja ei ole seotud sõiduki tehniliste omadustega. Hageja ei ole avaldanud, et tal oli sõiduki omandamisel mingi teistsugune huvi, kui sõidukite puhul see tavapäraselt on, nt sellega mitte sõita, vaid ainult kindlustada Swedbankis. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks oli tegu olulise lepingurikkumisega. Lisaks ei nõustunud kostja I maakohtu järeldusega, et tegemist oli tarbijalemüügiga.
  2. Hageja vaidles kostja I apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
  3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja II vastu ja jaotas menetluskulud. Hageja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi kostja II vastu täies ulatuses ning jaotada sellele vastavalt ka menetluskulud.
  4. Kostja II vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
  5. Hageja ja kostja II esitasid
  6. oktoobril 2023 ringkonnakohtule kompromissi, mille ringkonnakohus kinnitas
  7. oktoobri
  8. a määrusega. Sama määrusega lõpetas ringkonnakohus tsiviilasja menetluse hageja nõuete osas kostja II vastu ning jätkas tsiviilasja menetlust hageja nõuete osas kostja I vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  9. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  10. oktoobri
  11. a otsusega kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Pooled vaidlesid ringkonnakohtus peamiselt selle üle, kas hageja on lepingust sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse tõttu kehtivalt taganenud. Ringkonnakohus nõustus sõiduki müügihinna ja sellelt viivise väljamõistmise osas maakohtu põhjendustega ega korranud neid (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et vaidlusalune leping oli tarbijalemüük

§ 208lg 4 tähenduses. Maakohus leidis õigesti, et sõiduki omadus „total loss“ kujutab endast müügilepingu 3

(7)2-20-11098 eseme lepingutingimustele mittevastavust

§ 217lg 1 ja lg 2 p 1 järgi ning hageja on lepingust kehtivalt taganenud.

Olukorras, kus kostja teavitas lepingueelsete läbirääkimiste käigus sõiduki kahjustustest ning sellest, millised sõiduki osad on vahetatud, oleks kostja I pidanud hagejat teavitama ka sellest, et sõiduk tunnistati pärast avariid „täielikult hävinuks“. Jättes selle tegemata, rikkus kostja I lepingueelsetel läbirääkimistel asjaolude avaldamise kohustust (

§ 14lg-d 1 ja 2).

Olukorda, kus müüdud sõiduki tegeliku avariilisuse raskusastet iseloomustavat hinnangut ostjale ei avaldatud või osutus see müügilepingu sõlmimisel avaldatuga võrreldes suuremaks, tuli ringkonnakohtu arvates käsitada ostjale üle antud asja lepingutingimustele mittevastavusena, mille eest müüja vastutab. Arvestades avarii tagajärjel tekkinud kahjustuste mõju sõiduki turvalisusele (sh avanenud turvapadjad), vastupidavusele ja väärtusele ning isegi hea remonditöö käigus suurenenud tehniliste probleemide riski, on tegemist olulise puudusega, mis õigustab

§ 223lg 5 alusel lepingust taganemist.

Müügilepingust taganemiseks ei piisa aga ainuüksi asjaolust, et hageja ei saanud sõiduki „total loss“ märke tõttu sõlmida kaskokindlustuslepingut enda valitud kindlustusandja juures. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Kostja I esitas kassatsioonkaebuse, milles palub kohtute otsused tühistada osas, milles hagi tema vastu rahuldati ja jaotati menetluskulud. Vaidlustatavas osas palub kostja I teha uue otsuse, millega jätta hagi tema vastu rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja I tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses ning saata asi tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja I kordab kaebuses oma varasemat seisukohta, et ta ei ole sõiduki müügilepingut rikkunud, rääkimata olulisest lepingurikkumisest, mis andnuks hagejale aluse lepingust taganeda. Kuna sõiduk oli tehniliselt korras ning hageja oli selle varasemast avariilisusest teadlik, siis ei ole tähtsust sellel, kas hagejat teavitati lepingueelsete läbirääkimiste käigus täiendavalt sõidukil lasuvast „total loss“ märkest. Kohtu järeldused sõidukile avarii tagajärjel tekkinud kahjustuste võimalike mõjude kohta ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel. Isegi kui kostjal I oli kohustus hagejat „total loss“ märkest teavitada, ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega, mis andnuks hagejale õiguse lepingust taganeda, sest märge ei takistanud sõiduki otstarbekohast kasutamist. Ringkonnakohus on ekslikult viidanud lepingust taganemise alusena

§ 223lg-le 5, mis ei olnud hageja taganemisavalduse tegemise hetkel jõustunud.

Jätkuvalt ei nõustu kostja I ka kohtute järeldusega, et sõiduki müügilepingu puhul on tegemist tarbijalemüügiga.

  1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 järgi tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2, § 669 lg 1 p 5 ja § 692 lg 4 esimese lause järgi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
  3. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kostja I on müügilepingut rikkunud, st kas sõiduk, mille kostja I hagejale müüs, vastas lepingutingimustele või mitte. Ka vaieldakse selle üle, kas võimalik rikkumine oli niivõrd oluline, et see andis hagejale aluse müügilepingust taganeda. 4

(7)2-20-11098 14. Maakohus leidis, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele

§ 217

lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses peaasjalikult seetõttu, et sõidukil oli omadus („total loss“ märge USA-s), milles pooled ei olnud kokku leppinud ning mis piiras hageja võimalust sõlmida enda valitud kindlustusandjaga kindlustusleping. Muid lepingutingimustele mittevastavusi maakohus ei tuvastanud. Seejuures märkis maakohus, et tõendatud ei ole sõiduki lepingutingimustele mittevastavus selle tehniliste omaduste poolest, st sõiduki mittevastavus vähemalt keskmisele kvaliteedile

§ 77lg 1 mõttes (vt maakohtu otsuse p 7). 15. Ringkonnakohus on maakohtu põhjendustega Ts

MS § 654 lg-le 6 viidates nõustunud, kuid samas ei piisanud ringkonnakohtu hinnangul müügilepingust taganemiseks ainuüksi sellest, et hageja ei saa sõiduki „total loss“ märke tõttu sõlmida kaskokindlustuslepingut enda valitud kindlustusandja juures. Küll aga leidis ringkonnakohus, et sõidukil puuduvad kokkulepitud omadused

§ 217

lg 2 p 1 mõttes, kuna kostja I jättis hageja teavitamata sellest, et sõiduk on avariis „täielikult hävinud“. Kuna hagejale ei avaldatud enne müügilepingu sõlmimist sõiduki tegeliku avariilisuse raskusastet iseloomustavat hinnangut, siis arvestades avarii tagajärjel tekkinud kahjustuste mõju sõiduki turvalisusele, vastupidavusele ja väärtusele ning isegi hea remonditöö käigus suurenenud tehniliste probleemide riski, oli ringkonnakohtu hinnangul tegemist olulise puudusega, mis õigustas lepingust taganemist (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 34.6-34.8). Kolleegium leiab, et kohtute põhjendused sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse osas on vastuolulised.

  1. Ehkki ringkonnakohus märkis, et nõustub sõiduki müügihinna ja sellelt viivise väljamõistmise osas maakohtu põhjendustega, on ringkonnakohus välistanud taganemise alusena peamise asjaolu, mille tõttu luges maakohus hageja müügilepingut oluliselt rikkunuks. Nimelt ei nõustunud ringkonnakohus maakohtuga, nagu piisanuks lepingust taganemiseks ainuüksi sellest, et hageja ei saanud sõidukil lasuva „total loss“ märke tõttu sõlmida kaskokindlustuslepingut enda valitud kindlustusandja juures. Ringkonnakohus on pidanud hageja lepingust taganemise aluseks (oluliseks lepingurikkumiseks) hoopis asjaolu, et kostja I ei teavitanud hagejat märkest lepingueelsete läbirääkimiste käigus.
  2. Teiseks on vastuolulised kohtute järeldused sõidukil kokkulepitud omaduste puudumise kohta (

§ 217lg 2 p 1).

Maakohus ei pidanud tõendatuks, et pooled oleksid lepingus sõiduki avariilisuse või kahjustuste raskusastet iseloomustavas hinnangus „total loss“ sõiduki omadusena kokku leppinud. Ka ei ole maakohtu hinnangul tõendatud, et kostja I oleks selles osas andnud lepingueelsete läbirääkimiste käigus mistahes kinnitusi. Samas on maakohus tuvastanud, et kostjad teavitasid hagejat sõiduki kahjustustest ning kapoti ja kaitseraua vahetusest. Sellele vaatamata järeldas maakohus, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, sest hinnangu „total loss“ olemasolu tõttu puudusid sõidukil kokkulepitud omadused. Maakohtu otsuse põhjendustega nõustumise kaudu on need üksteisele vastukäivad järeldused omistatavad ka ringkonnakohtule. Kolleegium märgib, et kokkulepitud omadusteks

§ 217

lg 2 p 1 tähenduses ei ole poolte tagantjärele eeldatavast tahtest tulenevad omadused. Kui müügileping ei sisalda kokkuleppeid asja omaduste kohta, saab asja lepingutingimustele mittevastavus kõne alla tulla üksnes

§ 217lg 2 p-des 2 jj sätestatud tingimustel.

  1. Kolmandaks on vastuoluline ega põhine tõenditel ringkonnakohtu järeldus õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjustuste mõjust sõiduki tehnilisele seisundile. 18.
  2. Ringkonnakohus märkis, et kõnealustel kahjustustel on olnud mh mõju sõiduki turvalisusele ja vastupidavusele, täpsustamata aga, milles need kahjustused ja nende mõju väljendusid või missuguste 5

(7)2-20-11098 tõendite põhjal ta sellisele järeldusele jõudis. Ringkonnakohus on nimetanud üksnes sõidukil avarii tagajärjel avanenud turvapatju, kuid kohtu põhjendustest ei selgu sedagi, kas turvapadjad olid sõiduki müügi hetkel töökorras või mitte. Ringkonnakohtu üldsõnaline järeldus on vastuolus ka maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole tõendatud sõiduki tehnilise seisundi mittevastavus vähemalt keskmisele kvaliteedile. 18.2. Kui hageja oli müügilepingu sõlmimisel sõiduki ajaloost, sh avariijärgsetest kahjustustest ja taastamistöödest teadlik, ei ole kohane hinnata sõiduki lepingutingimustele vastavust võrrelduna uueväärse (mitteavariilise) sõidukiga. Kui pooled ei ole asja omadusi täpsemalt kokku leppinud, siis tuleb asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda sellest, mida ostja võis eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Üksnes juhul, kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida ostja võis mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega

§ 217lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses (RKTKo 14.02.2024, 2-21-1758/64, p 10.2).

19. Kohtud ei ole asjakohasel viisil põhjendanud, milles seisnes kostja I lepingurikkumise olulisus, mis andis hagejale õiguse müügilepingust taganeda (

§ 116lg 1).

Maakohus on lepingust taganemise alusena üksnes tsiteerinud

§ 116lg 2 p 2 ilma sisulisi põhjendusi esitamata.

Seevastu ringkonnakohus, kes otsuses märgitu kohaselt järgis maakohtu põhjendusi, on lepingust taganemise alusena märkinud

§ 223lg 5 (vt ringkonnakohtu otsuse p 34.8), mis aga lepingust taganemise ajal (18.

veebruaril 2020) ei olnud veel jõustunud (

§-s 223 lisandusid lõiked 4-7 alates

  1. jaanuarist 2022 jõustunud seaduse redaktsiooniga).
  2. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud otsuse olulises ulatuses põhjendamata, rikkudes seeläbi oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8). Jättes maakohtu eksimuse tähelepanuta ja oma seisukoha põhjendamata, rikkus ka ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 639 lg 1, § 654 lg 1 teine lause ning lg-d 4 ja 5). Otsuse olulises ulatuses põhjendamata jätmine on TsMS § 669 lg 1 p 5 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise kassatsioonkaebusest olenemata (TsMS § 692 lg 4). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kolleegiumi esile toodud vastuolusid (vt otsuse p-d 16-19) vältides võtta põhjendatud seisukoht, kas kostja I on müügilepingut rikkunud ning seda niivõrd oluliselt, et see andis hagejale aluse lepingust taganeda (st esines taganemisalus).
  3. Lisaks tuleb ringkonnakohtul võimaliku lepingueelse teavitamiskohustuse rikkumise hindamisel

§ 14

lg 2 tähenduses anda hinnang, kas hagejal oli äratuntav oluline huvi teabe vastu, et sõidukile on USA-s omistatud märge „total loss“. Maakohus on lugenud tõendatuks, et nimetatud märge on hinnang sõiduki kahjustuste (avariilisuse) raskusastme kohta, lähtudes võimaliku kindlustusnõude ulatusest, st märge omistatakse sõidukile, kui kindlustusnõue ületab umbes 75% selle kahjustuseelsest väärtusest (vt maakohtu otsuse p 5 teine lõik). Sellest järelduvalt väljendab kõnealune märge eelkõige hinnangut sõiduki taastamise majanduslikule otstarbekusele, mitte aga sõiduki tehnilisele seisundile. Maakohus on mh tuvastanud, et hagejat teavitati lepingueelsete läbirääkimiste käigus sõiduki kahjustustest ning sellest, millised sõiduki osad on vahetatud (vt maakohtu otsuse p 6 kolmas lõik). See võimaldab järeldada, et hageja oli sõiduki kahjustuste raskusastmest informeeritud ning „total loss“ märkest teadasaamine saanuks talle anda lisateavet üksnes kahjustuste kõrvaldamise majandusliku otstarbekuse kohta. Võttes arvesse seda, et pooled alustasid lepingueelseid läbirääkimisi juba taastatud sõiduki üle, võis kõnealune märge olla selleks hetkeks oma aktuaalsuse kaotanud. 6

(7)2-20-11098
  1. Kuna kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu sõltumata kassatsioonkaebuse väidetest ja saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, ei võta kolleegium seisukohta kassatsioonkaebuses esitatud muude väidete kohta.
  2. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.