lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
lg 1 alusel välja mõista Z.P-lt riigi tuludesse menetluskulud –
lg-te 6, 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel juhul kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik Z.P süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 17.09.2017.a kella 15.30 ajal x x maja ühistrepikojas sõimas majanaaber E. L., et miks viimane ei lase tal elada, ja ähvardas „Sinu kuradi raisa lasen alla ja löön kasti.“ Edastatud ähvardus tekitas E. L. reaalse hirmutunde enda elu ja tervise pärat, kuna Z.P ei valitsenud enda emotsioone, trampides jalgadega vastu põrandat ja vehkides kätega, mistõttu E. L. läks kiiruga enda korterisse, lukustas ukse ja helistas hädaabinumbril 112. Seega Z.P teise inimese tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Abiprokurör teeb kohtule käskmenetluses ettepaneku süüdi tunnistada Z.P KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära s.o 300 eurot. Rahaline karistus võimaldada KarS § 66 alusel isikul tasuda ositi 10 kuu jooksul. Süüdistusakt on süüdistatavale edastatud 30.10.2018.a ning kaitsjale on süüdistusakt kätte toimetatud 31.10.2018.a. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära, s.o 300 eurot. Rahaline karistus võimaldada KarS § 66 alusel isikul tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks vangistuse mõistmist. Tegemist on küll kuriteoga, kuid seda ei saa pidada selliseks teoks, mille puhul oleks kohaseks karistuseks ilmtingimata vangistus. Samuti on isik varasemalt karistamata. Kohtu hinnangul on antud juhul süüdistatavat võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kohus leiab, et rahaline karistus vastab isiku süü suurusele ning on antud juhul kohaseks karistuseks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 2016.a oli süüdistatava keskmine päevasissetulek pärast kohustuslikke mahaarvamisi 7.63 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks miinimummäär, s.o 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Asitõend – CD-plaat –
Tõkendit ei ole. 2 Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei ole esitatud.
lg 1 alusel välja mõista Z.P-lt riigi tuludesse menetluskulud –
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 60 eurot ning
(allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.