) § 112 lg 4 järgi vajalik kohtu luba. Hooldaja on andnud pärija V P 03.04.2023 pärandvara arvel üle 32 094,09 eurot. Hooldaja on sellega käsutanud pärandvara
Kohus leiab, et pärandvara jagamine selliselt, et kaaspärijatele antakse üle nende pärandiosale vastav rahasumma pärandvara arvel, ei riku teiste võimalike kaaspärijate õigusi ega kahjusta neid. Kohus kiidab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg 1 järgi heaks hooldaja tehingu, mis seisneb pärandvara üleandmises teadaolevale kaaspärijale. Hooldaja on sõlminud teadaoleva kaaspärijaga 04.04.2023 pärandvara hoiulepingu, mille alusel hooldaja annab V P üle E V-K pärandvara, millest on maha arvatud pärandaja hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulud ja pärandvara hooldaja tasu. Kohtu hinnangul on võimalike kaaspärijate 2
lg 1 sätestab järgmised pärandvara hoiumeetmete rakendamise alused: 1) pärija ei ole teada; 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; 3) ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud; 4) pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat; 5) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus rakendas pärandvara hoiumeetmeid põhjusel, et E V-K abikaasa A V K ei viibinud pärandvara asukohas ning teada ei olnud, kas ta on pärandi vastu võtnud. Kohus tuvastas
lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud pärandi hoiumeetmete rakendamise aluste esinemise. E V-K pärijaks on pärimistunnistuse kohaselt V P. 13.12.2022 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on E V-K pärijaks vähemalt ½ suuruses mõttelises osas V P ning võimalikuks pärijaks vähemalt ½ suuruses mõttelises osas A V K, kelle kohta ei ole teada, kas ta on pärandi vastu võtnud. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu
lg 1 ja § 110 lg 1 p 3 mõistes ära langenud E V-K pärandvara hoiumeetmete rakendamise alused.
lg 2 kohaselt on pärandvara hoiumeetmed pärandvara valitsemise korraldamine ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Kohus on rakendanud pärandvara hoiumeetmetena pärandvara valitsemise korraldamise ning määranud pärandvara valitsemiseks hooldaja. Kohus leiab, et pärandvara valitsemise korraldamiseks puudub alus, kui hooldaja on täitnud
Sellisel juhul peab kohus kaaluma pärandvara valitsemise korraldamise lõpetamist vaatamata sellele, et pärandvara hoiumeetmete rakendamise alused ei ole ära langenud. Kui hooldaja taotleb pärandvara hoiumeetmete rakendamise lõpetamist ja enda vabastamist, on kohus kohustatud kontrollima, kas pärandvara valitsemise vajadus on ära langenud. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas pärandvara valitsemise vajadus on ära langenud ning lahendab hooldaja taotluse. Pärandvara inventuuri käigus selgitati välja E V-K pärandvara hulka kuuluv järgmine vara pärandi avanemise seisuga: 1) arvelduskontol xxx xxx seisuga olnud raha 11 714,36 eurot; 2) arvelduskontol xxx xxx seisuga olnud raha 9,80 eurot; 3) korteriomand registriosa numbriga xxx; 5) KÜ X ees võlgnevus 83,75 eurot. Hooldaja on müünud pärandvara hulka kuuluva korteriomandi ostuhinnaga 66 000 eurot. Korteriomand ei kuulu enam pärandvara hulka. Hooldaja on sulgenud pangakontod ning täitnud pärandvara hulka kuuluvad kohustused. Kohus on seisukohal, et kui pärandvara hulka kuulub üksnes raha, puudub üldjuhul vajadus pärandvara valitsemiseks.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab pärandvara hoiumeetmed, kui on ära langenud käesoleva seaduse §-des 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused. Hooldaja on oma kohustuste täitmiseks käsutanud pärandvara selliselt, et pärandvara hulka ei kuulu vara, mis vajab valitsemist. Seetõttu on ära langenud pärandvara valitsemise vajadus. Kohus lõpetab seetõttu pärandvara hoiumeetmete rakendamise. 4.
sätestab, et pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 587 lg 1 sätestab, et hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulud kantakse pärandvara arvel. Kohtu korraldusel võib hoiumeetmete rakendamise kulude katteks pärandvara müüa. Kui pärandvarast ei jätku kulude katteks, hüvitatakse need käesoleva seadustiku § 584 lõikes 1 nimetatud raha arvel. Kohtu määratud kontole tasutud rahast järelejäänud raha tagastatakse. TsMS § 587 lg 2 sätestab, et hoiumeetmete rakendamise kulude hüvitamise määruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. 3
MS § 587 on hooldaja tasu kindlaksmääramine kohtu ülesanne. Lisaks tasu kindlaksmääramisele peab kohus tulenevalt TsMS § 587 lõigetest 1 ja 2 koosmõjus kindlaks määrama hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse. Hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse kindlaksmääramine on antud kohtu pädevusse, et tagada kohtulik kontroll hooldaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Määruskaebemenetluse kaudu on hoiumeetmete rakendamise kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimise võimalus ka pärijal, annakusaajal, pärandaja võlausaldajal ja testamenditäitjal. Hooldaja on taotlenud kohtult hooldaja tasu kindlaksmääramist. Kohus määrab esmalt kindlaks pärandvara hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse ning lahendab seejärel hooldaja taotluse. Hooldaja on aruannetes välja toonud järgmised kulud, mis on tekkinud seonduvalt pärandi hoiumeetmete rakendamisega: 25.11.2022 korteriplaanide tellimine linnaarhiivist 17,40 eurot, 03.12.2022 müügikuulutuse tasu 69,99 eurot, 13.12.2022 pärimistunnistuse notaritasu 154,72 eurot, 13.02.2023 müügitehingu notaritasu 163,88 eurot, 03.04.2023 V Pi poolt perioodil oktoober 2018 – 01.04.2023 tasutud kommunaalarved summas 2902,52 eurot. Kulude suurus on kokku 3308,51eurot. Kohus on seisukohal, et kulude tegemine on seondunud otseselt hooldaja ülesannete täitmisega. Kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kulud on dokumentaalselt tõendatud. Kohus määrab kindlaks hoiumeetmete rakendamise kulude suuruse 3308,51eurot. Kulud tuleb hüvitada pärandvara arvelt. Hooldaja taotleb hooldaja tasu kindlaksmääramist. Kohus võtab hooldaja tasu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Hooldaja on märkinud taotluses järgmised toimingud ja nende ajakulu: pärandaja abikaasa otsimisele, pärimismenetluse läbiviimisele, kohaldatava abieluvararežiimi ja abielusuhete lõppemise väljaselgitamisele kulunud aeg 22,5 tundi, korteriomandi müügi korraldamiseks kulunud aeg 16 tundi, kaaspärija kantud kommunaalkulude väljaselgitamiseks ja osaliseks hüvitamiseks kulunud aeg 1,5 tundi, pangakontode sulgemiseks, võlgnevuste kontrollimiseks ja tasumiseks kulunud aeg 1,5 tundi, hoiulepingu sõlmimiseks kulunud aeg 2,5 tundi, aruande koostamine 3 tundi. Eeltoodust nähtuvalt on hooldaja ajakulu kokku 47 tundi, mitte 51 tundi, nagu taotluses märgitud. Kohus on seisukohal, et hooldaja kirjeldatud toimingud on vajalikud ja põhjendatud hooldaja ülesannete täitmiseks. Toimingute ajakulu on vastavuses toimingute mahu ja pärandi hoiumeetmete rakendamise keskmisest suurema keerukusega. Kohus on seetõttu seisukohal, et hooldaja ajakulu 47 tundi on vajalik ja põhjendatud. Hooldaja on avaldanud enda tasumäära suuruseks 160 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hooldaja tasumäär ei ületa varakogumite valitsemisega tegelevate isikute ja õigusabi osutavate vandeadvokaatide turuhinnale vastavat teenustasu. Kohus võtab arvesse, et hooldaja nõuab tasu 47 töötunni eest. Eeltoodut arvestades hooldajal õigus saada tasu 7520 eurot (47x160= 7520). Advokatuuriseaduse (AdvS) § 49 lg-st 1 ja 60 lg-st 4 lähtudes mõistab kohus hooldaja tasu välja advokaadibüroo pidajale OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo (registrikood 10199149), kelle kaudu vandeadvokaadist hooldaja tegutseb. OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub hooldaja tasule käibemaks. Seega kuulub pärandvara arvel hüvitamisele hooldaja tasu 7520 eurot, millele lisandub käibemaks 1654,40 eurot. 5. TsMS § 317 lg 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Võimaliku pärija A V Kle kohta ei ole teada, kas ta on elus. Samuti ei ole kohtule muul viisil teada tema aadressi või viibimiskohta. Seetõttu esinevad menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.