KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2024 Tsiviilasja number 2-20-11433 Tsiviilasja hind 350

) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest.

§ 91

lg 1 esimese aluse kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

§ 82

kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

§ 84lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. 2

§ 93lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg.

Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada asjaoludest, mis andsid aluse arvata, et hageja ei ole kostja isa, 24.07.

1. Hagi on kohtusse esitatud 07.08.2020, seega vähem kui üks aasta pärast eelviidatud asjaoludest teadasaamist. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaks aluse jõuda järeldusele, et hageja oli teadlik viidatud asjaoludest varasemalt kui üks aasta enne hagi esitamist.
2. Kuna hagi on esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul ning eksperdi järeldustega on tõendatud, et kostja ei põlvne hagejast, siis kuulub hagi rahuldamisele.
3. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
4. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5. Hageja on tuginenud menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamisel TsMS § 164 lgtele 1 ja
6. Hageja on leidnud, et menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole hageja suhtes ebaõiglane, sest tsiviilasja on menetletud eeskätt kostja huvides, seda nii selleks, et välistada hageja poolt tulevikus uue isaduse vaidlustamise hagi esitamist kui ka selleks, et kostja teaks, kas hageja on kostja isa või mitte. Kohus ei nõustu hagejaga vähimalgi määral ja leiab, et isaduse vaidlustamine on olnud vaid hageja enda huvi, ajendatuna ilmselt vajadusest täita kostja suhtes ülalpidamiskohustust. Sellele viitab ka hageja enda selgitus, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine kahjustab ülemääraselt hageja olulisi vajadusi ning et hagejal on kostja ees suur elatisvõlg. Sisutu on ka väide, et praeguse hagi esitamine hoidis ära vajaduse esitada samasugune hagi tulevikus. Täiesti kohatu on hageja viide sellele, et menetluse on tekitanud Soome Sotsiaalteenistus (KELA) lapse ära võtmisega ilma seadusliku aluseta. Hageja on ise viidanud sellele, et ei suutnud täita vanemakohustusi lapse suhtes ja andis lapse teise isiku hooldada. Kui lapse äravõtmine tolle isiku käest (kes järelikult ei olnud lapse eest hoolitsemiseks suuteline) ja kasuperekonda andmine oleks olnud ebaseaduslik ja põhjendamatu, siis oleks hageja kui lapsevanema kohustus olnud antud otsus vaidlustada. Nagu asjaoludest näha, ei ole kostja käekäik hagejale pärast aastat 2014 enam korda läinud. Lapse õiguseid on seega väga suures ulatuses rikkunud hageja ise, jättes täitma isikuhooldusõigusest tulenevad kohustused ja jättes lapsele vajaliku ülalpidamise andmata (hageja viide elatise võlale 5716,84 eurot). Kohus leiab, et kostjaks olev alaealine laps ei saa vähimalgi määral olla vastutav selle eest, et tema sünniakti on ekslikult kantud hageja. Seega oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta hageja menetluskulud kasvõi mingiski ulatuses kostja kanda. Seetõttu jätab kohus TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte menetluskulud poolte endi kanda. 3