KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1231 Tsiviilasi S. Z. (Z. ) avaldus Scandic Betoon OÜ pank

) § 15 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. Z. (avaldaja, võlausaldaja) esitas
2. jaanuaril
3. a Tartu Maakohtule avalduse Scandic Betoon OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on töövaidluskomisjon mõistnud võlgnikult
4. novembri
5. a otsusega välja võlausaldaja kasuks töötasu 2115 eurot 51 senti ja puhkusehüvitise 3374 eurot 50 senti. Võlausaldaja esitas nõude kohtutäiturile täitmiseks, kuid nõuet ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu rahuldatud. Võlgnik ei ole nõuet täitnud. Võlgnikul on kustutamishoiatus. 1
6. Maakohus võttis
7. jaanuari
8. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku esitama kohtule avalduse kohta kirjaliku seisukoha. Võlgnik sai maakohtu määruse kätte samal päeval, kuid kohtu määratud tähtajaks (
9. veebruar 2024) ei vastanud.
10. Maakohus kohustas
11. jaanuari
12. a määrusega pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot 15 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. Võlausaldaja määratud tähtpäevaks rahasummat ei tasunud. Kohus selgitas kõnealuses määruses, et kui võlausaldaja ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (

§ 15lg 3 p 5 ja lg 41).

KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus, tutvunud võlausaldaja pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgnikule tuleb jätta ajutine haldur

§ 15lg 3 p 5 alusel nimetamata.

5.

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Sama paragrahvi lg 41 kohaselt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Seega peab kohus ajutise halduri nimetamata jätmise määruses hindama, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning välja tooma asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Nii peaks hüvitise saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks. 7.

1. Kohus leiab, et võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti on kohus tuvastanud, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. 7.1.
2. Võlausaldaja nõude aluseks on
3. novembri 2020.a Töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/2355/20, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja töötasu 2115 eurot 51 senti ja puhkusehüvitis 3374 eurot 50 senti (dtl-d 7–8). Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgneb võlgnik võlausaldajale 5490 eurot 1 sent (dtl 10). Võlausaldaja ei ole täitnud Töövaidluskomisjoni otsusest tulenevaid nõudeid enam kui kahe aasta jooksul täitemenetluse algatamisest
4. märtsis 2021 täiteasjas nr 176/2021/362 (dtl 10). Eelmärgitut arvestades on võlausaldaja võlgniku vastu olevat nõuet tõendanud. Ühtlasi on võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse (

§ 10lg 2 p 2).

Võlgnik ei ole võlausaldaja pankrotiavaldusele ka vastu vaielnud, jättes kohtumääruses määratud tähtajaks kohtule vastuse esitamata. 2 Kohus lisab, et äriregistri andmetel on võlgnikul majandusaasta aruanded esitamata alates

1. a-st. Äriregistri andmetel on võlgnikule tehtud kustutamishoiatus (dtl 11). Lisaks ei nähtu, et võlgnikule kuuluks registervara (liiklusregistrist sõidukeid ja kinnistusraamatust kinnisasju). Kohus tuvastas, et täiteregistri andmetel on võlgniku suhtes neli pooleliolevat täitemenetlust täiteasjades nr 173/2020/806 (võlg sissenõudja ees 3564 eurot 63 senti), 172/2023/604 (võlg sissenõudja ees 7171 eurot 31 senti) ja 175/2023/2597 (võlg sissenõudja ees 300 eurot). Arvestades eelmärgitud andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta, ei jätku võlgnikul pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.
2. Kohus on nõudnud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt
3. jaanuari
4. a määrusega

§-s 11 nimetatud rahasumma (1500 euro) tasumist. Võlausaldaja on määruse kätte saanud 25. jaanuaril 2024, kuid on jätnud kohtu määratud tähtpäevaks rahasumma tasumata. Seega tuleb

§ 15

lg 3 p 5 alusel jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata ning võlausaldaja pankrotiavalduse menetlus lõpetada.

1. Kohus selgitab, et määrus on aluseks taotleda Eesti Töötukassalt hüvitisi tööandja (võlgniku) maksejõuetuse korral (töötuskindlustuse seaduse § 19 jj).
2. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbi vaatamisega seotud menetluskulud

§ 15lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja.

Seega jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3