← Eesti

2-19-8257/102

Obsah (19)§ 178§ 633§ 187§ 376§ 440§ 373§ 423§ 436§ 230§ 231§ 232§ 442§ 428§ 429§ 432§ 430§ 173§ 164§ 190

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg Kohtunik 2-19-8257 15. mai 2023, Narva Kohtuasi O G hagi A V (pankrotis) pankrotihalduri Ro

§ 178

lg 1 ja 2).

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et

§ 187

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

  1. O G esitas
  2. mail 2019 Viru Maakohtule hagi A V (pankrotis) vastu ühisvara jagamise nõudes. A V pankrot oli v’lja kuulutatud Viru Maakohtu 29.04.
  3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-
  4. Pankrotihalduriks nimetati Robert Sprengk. Pankrotimenetluse järelevalvemenetlus ei ole veel lõppenud.
  5. Pooled esitasid 19.10.2020 (kd 1, tl 110-111) Viru Maakohtule nende vahel sõlmitud kompromissi, milles on pooled jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamise viisis ja korras.
  6. Viru Maakohus 26.10.
  7. a määrusega (kd 1, tl 113-114) jättis menetlusosaliste poolt esitatud kompromissi kinnitamata. Tartu Ringkonnakohus 07.12.
  8. a määrusega (kd 1, tl 144) jättis Viru Maakohtu 26.10.2020 määruse muutmata.
  9. Hageja esitas 17.11.2020 maakohtule taotluse (kd 1, tl 135-136) kostja asendamiseks pankrotihalduriga ja täpsustatud hagi ühisvara jagamise nõudes.
  10. A V lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin esitas 21.04.2020 kohtule (kd 1, tl 147-148) vastuhagi O G vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. 2

(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257
  1. Viru Maakohus 22.12.
  2. a määrusega (kd 1, tl 151-153) asendas tsiviilasjas nr 2-19-8257 kostja A V (pankrotis) kostja A V (pankrotis) pankrotihalduri Robert Sprengkiga, jättis läbi vaatamata O G hagi A V (pankrotis) vastu ühisvara jagamise nõudes, jättis kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud poolte endi kanda, saatis hagiavalduse koos lisadega A V (pankrotis) pankrotihaldurile Robert Sprengkile (kostja), keeldus A V (pankrotis)
  3. detsembril 2020 esitatud vastuhagi O G vastu menetlusse võtmisest, jättis vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud A V (pankrotis) kanda.
  4. Tartu Ringkonnakohus 22.02.
  5. a määrusega (kd 170-171) rahuldas A V määruskaebuse, tühistas Viru Maakohtu 22.12.
  6. a määruse osas, millega keelduti A V vastuhagi O G vastu menetlusse võtmisest ja jäeti vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud A V kanda ning saadeti A V vastuhagi O G vastu võlgnevuse 1489 eurot 37 senti väljamõistmiseks menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas jäeti Viru Maakohtu 22.12.
  7. a määrus muutmata.
  8. Viru Maakohus on 30.01.
  9. a määrusega (kd 2, tl 103) määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg, esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. ASJAOLUD, HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED O G hagi A V (pankrotis) pankrotihalduri Robert Sprengk vastu ühisvara jagamise nõudes 1.O G (hageja) esitas
  10. mail 2019 Viru Maakohtule hagi A V (kostja; pankrotis) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja nõudeks on: - jagada poolte ühisvara, mille hulka kuulub korteriomand aadressil XXX Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) ning jätta korteriomand aadressil XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) kostja ainuomandisse; - määrata hagejale hüvitis omandiõiguse kaotamise eest summas 14 000 eurot; - asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 1088709 teise jao omaniku kande muutmiseks ja kostja sissekandmiseks ainuomanikuna; - alternatiivselt palub hageja müüa maha avalikul enampakkumisel korteriomandi aadressil XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) alghinnaga 28 000 eurot; - korteriomandi aadressil XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) võõrandamisest saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades; - tuvastada kostja nõusoleku andmise kohustus ühisvara müümiseks kohtutäituri korraldatud enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Menetluskulud palutakse jätta kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt olid pooled registreeritud abielus 03.01.1986 kuni
  11. Abielu sai lahutatud Narva Linnakohtu 18.09.
  12. a otsusega. Abielu kestel, 19.07.
  13. a-l erastasid pooled korteriomandi aadressil XXX ja pärast abielu lahutamist elasid antud korteris kuni
  14. aastani. Alates 06.01.2013 elab hageja kostjast eraldi aadressil XXX. Korter aadressil XXX on kostja valduses ja kasutamises. Hageja ei ole huvitatud omandiõiguse säilitamisest. Seega, hageja leiab, et on mõistlik jätta ühisvara kostja ainuomandisse ning hageja omandiõiguse kaotamise eest määrata mõistliku hüvitise. Juhul kui kostja ei saa või ei nõustu hüvitise maksmisega ja omandiõiguse säilitamisega, siis alternatiivselt leiab hageja, et on mõistlik ja mõlema poolte huvides müüa maha avalikul enampakkumisel korteriomandi aadressil XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) alghinnaga 28 000 eurot ja korteriomandi võõrandamisest saadud raha jagada. 3
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 Juhindudes Pindi Kinnisvara OÜ poolt 09.01.2017 tehtud hindamisest, korteriomandi aadressil XXX turuhinnaks on 28 000 eurot. Kuna ühisvara ehk korteriomand aadressil XXX jagatakse poolte vahel võrdsetes osades ning puuduvad alused kalduda kõrvale osade võrdsuse printsiibist, on seaduslik ja põhjendatud hüvitis omandiõiguse kaotamise eest 14 000 eurot, mis moodustab ½ korteriomandi turuhinnast. Samuti, kui otsustatakse müüa korteriomandi avalikul enampakkumisel, hageja arvates on mõistlikuks ja põhjendatud alghinnaks määrata korteriomandi turuhind. 2.Kohus 03.06.2019. a määrusega (kd 1, tl 19-20) võttis hagi menetlusse. 3.Kohtule 11.09.2019 esitatud (kd 1, tl 67) menetlusdokumendis loobus hageja nõudest jätta korteriomand aadressil XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) kostja ainuomandisse (taotlus ei ole veel lahendatud) ja jäi alternatiivse nõude juurde ning palus kohtul jagada poolte ühisvara selle müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu alghinnaga 23 600 eurot. Korteriomandi müügist saadud rahast maha arvestada korteriomandi võõrandamisega seotud kulud ja allesjäänud raha jagada O G ja A V vahel võrdselt. Kohtukulud jätta kostja A V kanda. Menetlusdokumendi põhjenduste kohaselt on kostja nõustunud hagi vastuses ühisvara, so aadressil XXX asuva korteriomandi jagamisega ning korteriomandi jätmisega enda ainuomandisse, kuid leidis, et korteriomandi väärtuseks on 23 600 eurot, mitte 28 000 eurot. Kostja on teinud ettepanekut kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt jääb aadressil XXX asuv korteriomand, mille väärtuseks 23 800 eurot, tema ainuomandisse, tema maksab hagejale enamsaadud ühisvara arvelt 11 800 euro suuruse hüvitise, kusjuures hüvitist maksab kostja kahe aasta jooksul võrdsete maksetena. Lähtudes kostja vastuses esitatud soovist ja kompromissi ettepanekust, koostas hageja esindaja kompromissi projekti ja edastas selle kostja esindajale. Vastuseks hageja esindaja kirjale nõustus kostja kompromissiga, küll aga pakkus korteriomand jätta hoopis hagejale ja hüvitis 11 800 eurot välja maksta poolte ühise poja A V pangakontole. Hageja teatab, et nõustub kostja arvamusega korteri väärtuse kohta ja palub lugeda ühisvarasse kuuluva korteriomandi väärtuseks 23 600 eurot. Kuna (kompromissi) läbirääkimiste käigus selgus, et kostja ei soovi korteriomandi jätmist enda ainuomandisse ja temal puuduvad rahavahendid hagejale hüvitise maksmiseks, siis ei ole mõistlik arutada ühisvara jagamise viisina hageja taotlust jätta aadressil XXX asuv korteriomand kostja ainuomandisse ning määrata hagejale hüvitis omandiõiguse kaotamise eest. Selle tõttu loobub hageja kõne all olevast nõudest. 4.Kohtule 17.11.2020 esitatud menetlusdokumendis (kd 1, tl 135-136) täpsustas hageja oma nõude, kuigi nõue jäi samaks kui on esitatud 11.09.2019 (kd 1, tl 67) menetlusdokumendis. 5.Kohtule 27.04.2021 esitatud dokumendis (kd 2, tl-d 4-6) täiendas hageja oma nõude. Põhjenduste kohaselt soovib O G vastuhagi esitamise pärast täiendada oma nõuded ja laiendada ühisvara koosseisu. O G on seisukohal, et ühisvara hulka peab kuuluma ka ühisvarana aadressil XXX asuva korteriomandi kasutuseelis. Alates augustist 2016 kasutab ühisvarana olevat korteriomandit A V, kus ta elab oma uue perekonnaga (abikaasa ja alaealise lapsega). A V kasutab ühisvara ainuhuvides ning takistab teisel ühisomanikul, so O G ühisvara kasutamist. Pooltel puudus kokkulepe, et A V ainuisikuliselt kasutab korteriomandit. Aastal 2016 viskas A V O G isiklikud asjad korterist minema ja vahetas ukseluku, takistades O G korteriomandi kasutamist. Seega, alates augustist 2016 puudub O G võimalus oma vara kasutada. 4
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 O G püüab
  1. aastast saati nii kohtuväliselt kui ka kohtu kaudu ühisvara jagada, kuid A V takistab ka ühisvara jagamist. Sellele viitab asjaolu, et A V ühisvara jagamise menetlustes (tsiviilasjas nr 2-17-819 kui ka käesolevas menetluses) venitab igatpidi asja lahendamist. Ta peab läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks, sõlmib kompromissi, kuid pärast sõlmimist esitab kaebuse kohtumääruse peale, millega kompromiss kinnitatakse. Käesolevas menetluses on A V ise pakkunud kompromissi tingimused välja, O G nõustus pakutud tingimustega ja valmistas ette kompromissi projekti, kuid A V ei sõlminud uued kompromissi tingimused pakkudes kompromissi. Seejärel palus ta aega, müümaks korteriomandit kinnisvaramaakleri kaudu sellekohase tõendi esitades. O G nõustus ka sellega. Ent kinnisvaramaaklerilt saadud info alusel ei võimaldanud A V tahtlikult juurdepääsu korterisse potentsiaalsetele ostjatele. Selline A V käitumine kujutab endast õiguste kuritarvitamist ja tsiviilmenetlust tahtlikku venitamist. A V on pika aja jooksul varjanud asjaolu, et tema suhtes on kuulutatud pankrot, mis tähendab sisuliselt seda, et ühisvara jagamise puhul mistahes viisil läheb A V osa ühisvarast pankrotivarasse. Seetõttu on ühisvara siiamaani jagamata. O G, olles ilma võimaluseta kasutada oma vara, peab kandma ühisvaraga seotud kulud. A V ainuisikuliselt ühisvara kasutades tekitas võlgnevuse korteri eest - korteriühistu on O G vastu esitanud võlanõude. Võlg koosneb, sh kuludest ka kommunaalteenuste (vee-, gaasi-, kaabel TV) eest, milliseid kasutab vahetult A V koos oma uue perekonnaga. Võlgnevusega kaasneb ka viivisenõue. Kuna A V on pankrotis, siis korteriühistu nõude rahuldamise korral puudub O G reaalne võimalus mõista A V välja tema osa võlgnevusest. O G on seisukohal, et A V sellise süülise käitumisega vähendatakse O G ühisvara osa väärtust. A V elab ühisomandisse kuuluvas korteriomandis koos oma naise ja lapsega alates 2016 ilma O G nõusolekuta. A V igatpidi piiras O G korteriomandi kasutamist (kuigi pooltel on ühine õigus korterit kasutada) ja ühisvara jagamist. O G on seisukohal, et tema ühisomaniku õiguste piiramise ja uue perekonna tema ühisomandisse elama toomisega kasutas A V ühisvara oma lahusvara huvides, mistõttu peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Seetõttu on O G õigus nõuda A V korteri kasutamisest kasutuseelist. Riigikohus leidis lahendi 2-14-11930 p-s 14, et kasutatud vara näol on tegemist ühisomandis oleva asjast saadavate kasutuseelistega. Riigikohus on selgitanud, et kasutuseeliste harilik väärtus on korteriomandi erisusi arvestades kohalik keskmine turuhind, st korteri üür. Kogu korteri üürihind sisaldab endas nii üüri kui ka majandamiskulusid. O G leiab, et kasutuseelise suuruseks tuleks määrata summa, mis on võrdne Narva linnas keskmise korterite üüritasuga. Samas, kuna tegemist on ühisomandis oleva korteriga, siis O G arvab, et pole otstarbekas tuvastada praegusel juhul korteriomandi üüritasu, kuid kindlasti peab tema poolt nõutava kasutuseelise suuruseks olema pool korteri hooldustasust ja küttekuludest. Vastuhagi lisana on A V esitanud „Korteri aadressil XXX hooldus- ja küttekulude arvestuse“, mida hageja soovib kasutada ka oma nõude tõendamiseks. Antud dokumendist nähtub, et augustist 2016 kuni detsember
  2. a (53 kuud) moodustas korteriomandi hooldustasu 1322,07 eurot ja küttekulud 1461,12 eurot, kokku 2783,19 eurot, mis teeb keskmiselt 52,51 eurot kuus (2783,19 eurot : 53 kuud). Seega, hageja arvamuse kohaselt on kasutuseelise suuruseks 52,50 eurot kuus. Hageja on seisukohal, et PKS § 34 lg 1 alusel on tal õigust nõuda ühisvarana oleva korteriomandi XXX kasutuseelise hüvitamist summas 26,25 eurot kuus alates augustist 2016 kuni ühisvara jagamise lahendi jõustumiseni. Hagi täienduse esitamise hetkeks moodustab kasutuseelise hüvitis 1496,25 eurot (august 2016-aprill 2021, so 57 kuud x 26,25 eurot). 5
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 Hageja arvab, et ühisvara arvel tuleb tal hüvitada pool korteriomandi ülalpidamisega seotud kuludest ajavahemikul august 2013 – juuni
  1. PKS § 34 lg 2 kohaselt kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Augustist 2013 kuni juunini 2016 on hageja ainuisikuliselt kandnud korteriomandiga seotud kulusid summas 3047,82 eurot. S.t et O G kasutas oma lahusvara (rahalised vahendid) ühisvara huvides ja tal on õigus nõuda poole kantud kulude, so 1523,91 eurot hüvitamist ühisvara arvel. A V elab ühisvaras olevas korteriomandis uue perekonnaga, takistas O G oma ühisvara kasutamist ning ei võimaldanud pika aja jooksul ühisvara jagamist. A V ei täitnud korteriomandist tulenevaid kohustusi, st majandamiskulude maksmist, millega tekitas võla. Korteriühistu on esitanud O G vastu majandamiskulude põhivõla nõude 1113,85 eurot ajavahemikul november 2019 – detsember
  2. O G ei vaidle, et temal kui korteri ühisomanikul lasub korteri majandamiskulude maksmise kohustus. Samas puudus tal juurdepääs korteriomandile A V käitumise tõttu, samuti puudus tal teave majandamiskulude võla kohta. A V on vaid osaliselt täitnud majandamiskulude tasumise kohustust, kuivõrd ta elas korteris ning sai arveid majandamiskulude suuruse kohta. O G on seisukohal, et A V on oma käitumisega, st majandamiskulude kohustuse täitmata jätmisega, vähendanud ühisvara väärtust. Ühisvara vähenemine väljendub majandamiskulude võlgnevuse summas 1113,85 eurot, viivise summas 41,27 eurot, mis on arvestatud avalduse esitamise seisuga, ning korteriühistul menetluskulude summas 525 eurot tekkimises. Kokku 1680,12 eurot. Kui A V oleks täitnud korteriomandist tulenevaid kohustusi või vähemalt teavitanud O G maksevõimetusest, ei oleks võlg, viivis ega KÜ menetluskulud tekkinud. A V peab pool võlgnevusest, viivisest ja menetluskuludest, so summas 840,06 eurot hüvitama O G ühisvara arvel PKS § 34 lg 1 ja lg 3 alusel. Hüvitis tuleb arvestada ühisvara hulka ning jagada. O G toob välja, et hagi täiendamise näol on tegemist põhinõude täiendamisega (ühisvara koosseisu täiendamine)

§ 376lg 4 p 2 alusel.

Eelnevaga arvestades palub O G arvata tema ja A V ühisvara hulka: - korteriomand, asukohaga XXX; - korteriomandi, asukohaga XXX, kasutuseelis alates augustist 2016 kuni ühisvara jagamise lahendi jõustumiseni, summas 52,50 eurot kuus; - korteriomandi ülalpidamisega seotud kulud ajavahemikul 2013 – juuni 2016 summas 3047,82 eurot; - Narva O KÜ nõuded, mis tulenevad korteriomandist, nimelt põhivõlg summas 1113,85 eurot, viivis 41,27 eurot, menetluskulud 525 eurot, kokku 1680,12 eurot. Hageja palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: - müüa O G ja A V ühisvarasse kuuluv korteriomand, asukohaga XXX (registriosa nr 1088709) avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu alghinnaga 23 600 eurot. Korteriomandi müügist saadud rahast maha arvestada korteriomandi võõrandamisega seotud kulud ja allesjäänud raha jagada O G ja A V vahel võrdselt; - mõista A V välja O G kasuks PKS § 34 lg 1 alusel korteriomandi, asukohaga XXX pool ½ kasutuseelisest alates augustist 2016.a kuni ühisvara jagamise lahendi jõustumiseni, so 26,25 eurot kuus; - mõista A V välja O G kasuks PKS § 34 lg 2 alusel hüvitis summas 1523,91 eurot; 6

(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 - - mõista A V välja O G kasuks ühisvara väärtuse vähenemise hüvitamiseks PKS § 34 lg 3 alusel ½ Narva O KÜ nõudest summas 840,06 eurot; tasaarvestada O G nõudeid A V vastu, nimelt kasutuseelis ajavahemiku eest august 2016 kuni käesolevas tsiviilasja kohtulahendi jõustumiseni summas 26,25 eurot kuus, hüvitis PKS § 34 lg 2 alusel summas 1523,91 eurot ja hüvitis PKS § 34 lg 3 alusel summas 840,06 eurot A V korteriomandi müügist saadud raha osaga; juhul kui kohus rahuldab A V vastuhagi, siis ühisvara jagamisel tasaarvestada O G ja A V vastastikused nõuded. 6.Kohus 20.07.
  1. a määrusega (kd 2, tl 70-73) andis teada menetlusosalistele O. G 27.04.2021 täpsustatud hagiavalduse menetlusse võtmisest ning et edasi menetleb kohus hageja nõudeid täpsustatud 27.04.
  2. a hagiavalduse alusel. 7.Hageja täpsustas 24.08.
  3. a menetlusdokumendis (kd 2, tl 96) hagi selliselt, et palub müüa O G ja A V ühisvarasse kuuluv korteriomand, asukohaga XXX (registriosa nr 1088709) avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu alghinnaga 27 000 eurot. Põhjenduste kohaselt on A OÜ 01.02.
  4. a eksperdihinnangu nr ARE-220435A kohaselt aadressil XXX asuva korteriomandi maksumus 27 000 eurot. Hageja selgitab, et kõnealune tsiviilasi on kohtumenetluses alates 19.05.
  5. Hageja oma 11.09.
  6. a seisukohas kostja vastuse suhtes nõustus kostja arvamusega, et seisuga 2019 on aadressil XXX asuva korteriomandi maksumuseks 23 600 eurot. Ent kolme aasta möödumisel on korterite hinnad tõusnud. Hageja soovib antud eksperdihinnanguga tõendada aadressil XXX asuva korteriomandi maksumus ühisvara jagamise hetkel. Seoses sellega, et hageja arvates maksab aadressil XXX, asuv korteriomand
  7. a seisuga 27 000 eurot, soovib hageja täpsustada oma nõuet korteriomandi alghinna osas. Viru Maakohus 19.10.
  8. a määrusega asjas nr 2-21-102033 kinnitas O G ja N KÜ vahelise kompromissi ajavahemikul november 2019 - detsember 2020 tekkinud võlgnevuse osas. Hageja selgitab, et kõnealuse kohtumäärusega soovib hageja tõendada oma väidet, et kostja süülise käitumise tõttu vähendanud ühisvara väärtust. Hageja soovib tõendada ka nõutud hüvitise suurust. Hageja teatab, et 09.05.2022 laekus O G pangakontole 650 eurot selgitusega „XXX korteriomandi ülalpidamistasu kompensatsioon menetlusasjas 2-21-102033“. Seega on A V osaliselt täitnud hageja nõuet ühisvara väärtuse vähenemise hüvitamiseks PKS § 34 lg 3 alusel. Hageja palub arvestada antud asjaoluga kohtuotsuse tegemisel.
  9. Kohtule 03.03.2023 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 121-122) teatas hageja, et jääb oma haginõuete ja vastuväidete juurde, täpsustades ühisvara koosseisu ja ühisvara jagamise viisi käesoleva aja seisuga. Hageja palus arvata ühisvara hulka N KÜ nõuded, mis tulenevad korteriomandist, nimelt põhivõlg 1113,85 eurot, viivis 41,27 eurot, menetluskulud 525 eurot, kokku 1680,12 eurot. Hageja palus välja mõista A V O G kasuks ühisvara väärtuse vähenemise hüvitamiseks PKS § 34 lg 3 alusel ½ N KÜ nõudest summas 840,06 eurot. Kuna A V on 21.03.2022 hüvitanud O G kõnealuse summa, siis O G arvab, et kõnealune hüvitis tuleb ühisvara koosseisust välja jätta. Hageja O G esitas 14.03.2022 kohtule A OÜ 01.02.
  10. a eksperdihinnangu nr ARE-220435A, mille kohaselt on XXX asuva korteriomandi maksumuseks 27 000 eurot. Kuna ühisvara maksumus määratakse ühisvara jagamise seisuga, tuleb O G arvates lugeda aadressil XXX asuva korteriomandi maksumuseks 27 000 eurot. Tänaseks palub O G: 7
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 - - - arvata O G ja A V (pankrotis) ühisvara hulka korteriomand asukohaga XXX, maksumusega 27 000 eurot; korteriomandi, asukohaga XXX, kasutuseelis alates augustist 2016 kuni ühisvara jagamise lahendi jõustumiseni, summas 52,50 eurot kuus; korteriomandi ülalpidamisega seotud kulud ajavahemikul 2013 – juuni 2016 summas 3047,82 eurot; jagada poolte ühisvara järgmiselt: müüa O G ja A V ühisvarasse kuuluv korteriomand, asukohaga XXX (registriosa nr 1088709) avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu alghinnaga 27 000 eurot; korteriomandi müügist saadud rahast maha arvestada korteriomandi võõrandamisega seotud kulud, seejärel O G kasuks PKS § 34 lg 1 alusel korteriomandi, asukohaga XXX pool ½ kasutuseelisest alates augustist
  1. a kuni ühisvara jagamise lahendi jõustumiseni, so 26,25 eurot kuus, seejärel O G kasuks PKS § 34 lg 2 alusel hüvitis summas 1523,91 eurot, ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt. Menetluskulud palutakse jätta kostja kanda. 9.Kohus 17.03.
  2. a määrusega (kd 2, tl 124-125) otsustanud võtta O G 03.03.2023 nõuete täpsustuse menetlusse ja menetleda O G hagi 03.03.2023 haginõude täpsustuses märgitud sõnastuses. Kostja A V (pankrotis) ja pankrotihalduri Robert Sprengk seisukohad O G hagi kohta
  3. Kostja A V (pankrotis) lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin esitas 25.06.2019 kirjaliku vastuse hagi peale (kd 1, tl 25-26), milles vaidles hagi menetlusse võtmisele vastu. Kostja lepinguline esindaja palus jätta hagi läbi vaatamata. 2.Kohus 06.08.
  4. a määrusega (kd 1, tl 29) jättis taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ning andis kostjale täiendava aja, esitamaks kohtule kirjalikku (sisulist) vastust hagi peale.
  5. Kohtule 19.08.2019 esitatud hagi vastuse (kd 1, tl 32-33) kohaselt nõustub kostja poolte ühisomandi jagamisega, kuid nimelt aadressil XXX asuva korteriomandi osas. Samuti võib kostja nõustuda viidatud korteri jätmisega tema ainuomandisse. Kuid kostja ei nõustu korteri hindamisega 28 000 euro suuruses, kuna
  6. aasta oktoobris hindas D seda 23 600 eurole, sest korter on üsna keskmises seisundis, mida eelnev firma - P ei arvestanud. D hindamine on tehtud konkreetse objekti sügavama analüüsiga. Seepärast nõustuks kostja maksma välja hagejale 1/2 osa sellest maksumusest, nimelt 11 800 eurot. Kostja põhilisim vastunõue seisneb selles, et see väljamaksmine toimuks kõne all olevas asjas alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 2 aastase ajatamisega. Seejuures palub kostja kohtul määrata kindlaks väljamakstavate summade võrdsed osad (kuude lõikes). Samuti palub kostja arvesse võtta, et ta ei sooviks hetkel esitada hageja vastu vastuhagi, mõistmaks viimaselt välja 1/2 osa kuludest, mis kuuluvad antud korteriomandi korrashoiu kulude hulka korteriühistus. 4.Kohtule 12.05.2021 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 16) teatas kostja esindaja muuhulgas, et A V alates
  7. a oktoobrist maksab O G välja rahalise hüvitise. Järjekordne makse O G teostati märtsis
  8. Seepärast on kummaline O G lepiguline esindaja väide mingisugusest A. V „käitumisest“. 5.Kohtule 09.08.2022 esitatud (kd 2, tl 76-77) menetlusdokumendist nähtub, et Viru Maakohtu 14.03.
  9. a määruse nr 2-21-102033 tegemise pärast ja selle tõttu, et A. V ikka tasus O. G 1/2 summast selles hagis, siis kõnealune vaidlus (31.12.2019 tasumise seisuga) võiks lõppenuks pidada. 8
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 A.V on nõus ühise korteriomandi jagamisel arvesse võtma vastupidised O. G ja A. V nõudmised. Ühtlasi on A. V tasumas korrapäraselt jätkuvalt O G tema rahalist osa ühise korteri maksumusest esialgse hagihinna kohaselt. Viimati on selline tasu laekunud (A V poja vahendusel) O G 19.07.2022, s.o jääb tasumata kokku 1200 eurot. 6.Kohtule 03.03.2023 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 105) teatas kostja A. V, et tänaseks on ta 1/2 jagatava korteri väärtusest (23 600 eurot) ehk 11 800 eurot O G täielikult välja maksnud. Makseid teostas A V eest tema poeg A V. Mingit mõtet vaidlusalust korterit müüa, et O G saaks oma rahalise osa kätte, enam polegi. Kostja palub võtta arvesse viidatud asjaolu korteriomandi jagamise üle otsustades. 7. Kostja A V (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengk kohtule 28.12.2020 esitatud hagi vastuses (kd 1, tl 156) ei vaidle hagi menetlusse võtmisele vastu. Kostja ei kavatse käesoleval ajal esitada vastuhagi, sest A V on korteriomandit vallanud ja saanud seeläbi kasutuseelise. Kostja ei vaidle hagile vastu ja on nõus, et kohus tuvastab O G ja A V ühisvara osana korteriomandi asukohaga XXX. Samuti on kostja nõus ühisvara jagamisega hagis pakutud viisil ning nõustub, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu alghinnaga 23 600 eurot ning korteriomandi müügist saadud rahast arvestatakse maha korteriomandi võõrandamisega seotud kulud ja allesjäänud raha jagatakse O G ja kostja vahel võrdselt. Seega võtab kostja hagi õigeks ja leiab, et kohus saab hagi rahuldada (

§ 440lg 1).

Kostja leiab, et menetluskulud saab jätta menetluskulu kandnud poole enda kanda, so hageja kannab ise oma menetluskulud ja kostja kannab ise oma menetluskulud. Kostja käesoleva vastuse esitamise seisuga kinnitab, et kostjal menetluskulud puuduvad. 8.Kohtule 09.08.2022 esitatud hagi vastuse (kd 2, tl 89) kohaselt jääb kostja oma varasema vastuse juurde. -Ühisvara Kostja ei vaidle vastu, et korteriomand XXX on hageja ja kostja ühisvara. Kostja on selle asjaolu omaks võtnud. Sama asjaolu on omaks võtnud ka vastuhagi esitanud A V. Seega ei ole vaidlust, et korter kuulub ühisvara koosseisu. Kostja on jätkuvalt nõus, et ühisvara jagamiseks korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel hagiavalduses esitatud alghinnaga. -Kasutuseelis Kostja ei nõustu kasutuseelise nõudega ja vaidleb sellele kogu osas vastu. Hageja ei ole tõendanud, et soovis korterit kasutada ning seega pole hageja õiguseid rikutud. Asjaolu, et kostja vahetas ukseluku, ei tähenda, et hageja õiguseid oleks rikutud. Ukselukke vahetatakse aeg-ajalt ja see pole midagi erakordset. Hageja oleks saanud küsida uut võtit. Kuna hageja uut võtit ei küsinud, siis järelikult hageja korterit kasutada ei soovinud. Asjaolu, et kostja kasutas korterit ainuisikuliselt, ei too koheselt kaasa kasutuseelise hüvitamise kohustust. Kasutuseelise hüvitamise kohustus tekib, kui kostja oleks hagejal takistanud korteri kasutamist. Kostja pole selliseid takistusi teinud, kuna hageja tegelikult korteris ei elanud ja ei soovinudki elada. Hageja pole tõendanud ka kasutuseelise suurust. Hageja väide, et kasutuseelise igakuise suuruse osas saab lähtuda kommunaalkulude suurusest, pole õige. Selline seisukoht ei ole põhjendatud ning ei põhine kohtupraktikal. 9

(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 Kui kasutuseelise nõude osas tuleb kohaldada muud alust kui PKS § 34, on kostja seisukohal, et hagiavalduses nõutud kasutuseelise summast on osa aegunud. Aegunud osa võimalike nõuete osas, mis on tekkinud enne 27.04.
  1. Kostja on seisukohal, et kasutuseelise osas praegusel juhul PKS § 34 kohaldada ei saa ning kasutuseelise hüvitust ei saa mõista ühisvara hulka. PKS § 210 lg 3 näeb ette, et kui abielusuhted lõppesid enne 01.07.2010, siis moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Hageja ja kostja abielusuhted lõppesid enne PKS § 210 lg 3 sätestatud tähtaega ja seega ei saa ühisvarasse enam hüvitisi määrata, kuna see oleks ühisvara täiendav moodustamine. -Korteriga seotud kulude kandmine Kostja on nõus sellega, et kostja peab tasuma vähemalt ½ korteriga seotud kuludest. Samas on kostja seisukohal, et kulusid ei saa arvata ühisvara hulka ning PKS § 34 kohaldamine pole võimalik. Seda eelpool nimetatud PKS § 210 lg 3 tulenevalt, kui ka sellest, et kommunaalkulude tasumine pole mitte ühisvara huvides lahusvara kasutamine, vaid tarbimisega seotud kulude hüvitamine. Tarbimisega seotud kulude hüvitamine on võimalik võlaõiguslikul alusel. Kui kohaldamisele ei kuulu PKS § 34, siis on augustist 2013 kuni juunini 2016 kantud kulude hüvitamise nõue aegunud. -Haginõuded Hagiavalduses märgib hageja esmalt, et osa hüvitist tuleb rahuldada ühisvara arvelt ja osa tuleb arvata ühisvarasse ning jagada. Samas hagiavalduse resolutsiooni osas taotleb hageja hüvitissummade välja mõistmist kostjalt ja tasaarvestust. Kostja on seisukohal, et kohus ei saa nimetatud tasaarvestust ühisvara jagamisel kohaldada, vaid kohus saab reguleerida korteri müüki (alghinna kehtestamisega käesoleval juhul) ja müügist laekunud raha jagamise korda. Kohus saaks reguleerida, et korteri müügist laekunud rahast arvestatakse esmalt maha hageja kasuks vastavad hüvitised ja müügiga seotud kulud ning alles jäänud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt. 9.Kohtule 29.03.2023 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 137) teatab kostja pankrotihaldur, et kostja ei vaidle O G 03.03.2023 menetlusdokumendi punktis 7.
  2. esitatud nõudele (müüa O G ja A V ühisvarasse kuuluv korteriomand, asukohaga XXX (registriosa nr 1088709) avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu alghinnaga 27 000 eurot) vastu. Kostja vaidleb vastu O G 03.03.2023 menetlusdokumendi punktis 7.
  3. esitatud nõudele arvestada korteriomandi müügist saadud rahast O G kasuks maha 26,25 eurot kuus. PKS § 34 lg 1 kohaldub olukorras, kus üks abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides. Käesoleval juhul pole sellist kostja lahusvara, mille huvides oleks kostja ühisvara kasutanud, ning pole tõendatud, et kostja takistas hagejal ühisvara kasutada. Kostja leiab, et PKS § 34 lg 1 kohaldamise eeldused pole täidetud. Muudele nõuetele kostja vastu ei vaidle. Hageja arvamused kostjate hagi vastuste ja seisukohtade osas 1.Kohtule 11.09.2019 esitatud menetlusdokumendis (kd 1, tl 67) tõi hageja välja, et kostja vastuses esitatud soovist ja kompromissi ettepanekust lähtudes koostas hageja esindaja kompromissi projekti ja edastas selle kostja esindajale. Vastuseks hageja esindaja kirjale nõustus kostja kompromissiga, kuid korteriomandi pakkus jätta hoopis hagejale ja hüvitis 11 800 eurot pakkus välja maksta poolte ühise poja A V pangakontole. Hageja esindaja võttis ühendust kostja esindajaga, küsides selgitust, miks tuli pakkuda kompromissi tingimused, millega kostja nüüd ei nõustu. Kostja esindaja vastas, et kostja olevat 10
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 kuulutatud pankrotiks ja teatas sellest esindajale alles pärast kohtule vastuse edastamist. Seega puuduvad kostjal rahalised vahendid hagejale hüvitise maksmiseks ja seda isegi ositi. Hageja on seisukohal, et kostja käitub hageja suhtes pahatahtlikult ja soovib tsiviilasja menetlust venitada. Kostja oma vastuses välja toob, et soovib vältida menetluskulude suurendamist, kuid ise oma ebajärjekindla tegevusega soodustab mõlema poole kohtukulude suurendamist. Näiteks on hagejal tekkinud kulud õigusabile seoses lepingulise esindaja poolt kompromissi koostamisega kostja poolt pakutud tingimustel. Hageja teatab, et nõustub kostja arvamusega korteri väärtuse kohta ja palub lugeda ühisvarasse kuuluva korteriomandi väärtuseks 23 600 eurot. Kuna läbirääkimiste käigus selgus, et kostja ei soovi korteriomandi jätmist enda ainuomandisse ja temal puuduvad rahalised vahendid hagejale hüvitise maksmiseks, siis ei ole mõistlik arutada ühisvara jagamise viisina hageja taotlust jätta korteriomand, asukohaga XXX kostja ainuomandisse ning määrata hagejale hüvitis omandiõiguse kaotamise eest. Seoses sellega loobub hageja sellest nõudest. Hageja jääb alternatiivse nõude juurde. A V (pankrotis) vastuhagi O G vastu võlgnevuse nõudes 1.A V (hageja, pankrotis) esitas 21.12.2020 (kd 1, tl 147-148) Viru Maakohtule hagi O G (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõudeks on mõista O G välja A V kasuks 1489,37 eurot ehk 1/2 jagatava ühise korteriomandi ülalpidamise eest ajavahemikul 01.01.201601.12.2020 tasutud ülalpidamise kuludest; menetluskulud vastuhagi osas ning vabastada A V riigilõivu tasumisest. Vastuhagi põhjenduste kohaselt sõlmiti osapoolte abielu 03.01.1986 ja lahutati 18.09.
  1. Abielu kestel on soetatud aadressil XXX asuv korteriomand, mille maksumus on käesoleval ajal 23 600 eurot. Korteriomand kuulub hageja ja A V ühisvara hulka. Ühisvara on käesoleva ajani jagamata. Hageja O G on esitanud 30.05.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja A V vastu ühisvara jagamise nõudes. 19.10.2020 sõlmitud poolte kompromissi kohaselt kinnitavad pooled, et neil puuduvad pretensioonid teineteise vastu ühisvara jagamise osas, samuti ühisvara ülalpidamisega seotud kulude osas. Kuid 26.10.2020 jättis maakohus mainitud kompromissi kinnitamata ja selle tõttu esitab kostja A. V hageja O. G vastu vastuhagi hagejalt ühise korteriomandi 1/2 ülalpidamiskulude väljamõistmise nõudes. Seisuga 01.12,2020 langeb O G osale 1489,37 eurot korteri ülalpidamise üldsummast 2978,77 eurot ajavahemikul 01.01.2016– 01.12.
  2. KrtS § 15 kohaselt vastutavad korteriomandi ühised omanikud korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kuna nimetatud raha 2979,77 eurot maksis A. V korteriühistule ainuisikuliselt, on tal õigus nõuda teiselt kaasomanikult (O G) sellest summast poole. Et annulleerida O G ebaseaduslik rikastumine A. V arvel, tuleb mainitud 1489,37 eurot hagejalt (põhihagist) välja mõista kostja kasuks.
  3. Viru Maakohtu 06.04.
  4. a määrusega (kd 1, tl 181) võeti menetlusse A V (pankrotis) vastuhagi O G vastu võlgnevuse nõudes. 11
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 3.Kohtule 09.08.2022 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 85-86) täiendas A. V oma vastuhagi nõuded, suurendades need 748,03 euro võrra, mis on ½ ühise korteriomandi ülalpidamise eest tasutud kuludest ajavahemikul 01.12.2020–31.07.
  1. Vastuhagi täiendamise põhjenduste kohaselt langeb seisuga 31.07.2022 O G osale 748,03 eurot korteri ülalpidamise üldsummast 1496,05 eurot ajavahemikul 01.12.2020–31.07.
  2. Kuna nimetatud raha 1496,05 eurot maksis A. V korteriühistule ainuisikuliselt, on tal õigus nõuda teiselt kaasomanikult (O G) sellest summast poole. Et lõpetada O G ebaseaduslik rikastumine A. V arvel, tuleb mainitud 748,03 eurot hagejalt (põhihagist) välja mõista kostja kasuks. 4.Kohtule 08.11.2022 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 98) loobus A. V 21.12.2020 esitatud nõudest seoses Viru Maakohtu 14.03.
  3. a määrusega nr 2-21-102033 ja palus selles osas lõpetada vastuhagi asja menetluse otsust tegemata (taotlus on veel lahendamata). A. V jääb aga nõue ajavahemiku 01.01.2021 kuni 31.07.2022 eest alles. 5.Kohtule 03.03.2023 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 110-111) suurendas A. V vastuhagi nõuded viimati ja palub mõista O G välja A V kasuks täiendavalt 240,27 eurot, mis on ½ ühise korteriomandi ülalpidamise eest tasutud kuludest ajavahemikul 01.08.2022–28.02.
  5. Kohus 17.03.
  6. a määrusega (kd 2, tl 124-125) otsustanud võtta A V (pankrotis) vastuhagi nõude täiendamine menetlusse ja menetleda A V (pankrotis) 09.08.2022 vastuhagi täpsustuses ja 03.03.2023 esitatud dokumendis (nimetusega vastuhagi avaldus II) esitatud nõuded. Vastuhagi kostja vastused 1.O. G esindaja poolt kohtule 22.04.2021 esitatud vastuhagi vastuse (kd 1, tl 185-186) kohaselt on tal vastuväiteid vastuhagi menetlusse võtmise kohta. O G leiab, et vastuhagi on esitatud peale

§ 373lg-s 1 märgitud tähtaega.

Käesolevas tsiviilmenetluses on eelmenetlus lõppenud enne, kui A V esitas vastuhagi. Samuti ei ole A V põhjendanud, millega oli seotud vastuhagi hilinenud esitamine. See, et kohus ei kinnitanud 26.10.2020 kompromissi, ei saa olla vastuhagi hilinenud esitamise mõjuvaks põhjuseks. Seega on A V hilinenud vastuhagi esitamisega ning vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 3 alusel.

O G ei tunnista vastuhagi. Ta nõustub sellega, et kui ühisvara on jagamata, siis ühisvara ülalpidamisega seotud kulud tuleb arvestada ühisvara jagamisel. O G on aga seisukohal, et A V ei ole oma vastuhagi nõuet tõendanud. Vastuhagis nõuab A V väljamõistmist. O G poole ühise korteriomandiga seotud ülalpidamiskulutuste A V väidab, et ajavahemikul 01.01.2016 kuni 10.12.2020 on ta tasunud ühisvara ülalpidamisega seotud kulud (korteri hooldus- ja küttekulud) summas 2978,77 eurot, millest 1489,37 eurot on O G osa. Oma vastuhagi nõude tõendamiseks esitas A V „Korteri aadressil XXX hooldus- ja küttekulude arvestus“, millest nähtub, et ajavahemikul 01.01.2016– 03.12.2020 moodustas hooldustasu 1517,65 eurot ja küttekulud 1461,12 eurot. Teisi tõendeid oma nõude kinnitamiseks A V esitanud ei ole. Ülalmainitud dokument ei ole mingil määral tõendiks, et A V kandis need kulutused ja tal on õigus nõuda nendest pool O G. Pigem tõendab antud dokument, palju maksis korteri ülalpidamine (hooldus- ja küttekulud) ajavahemikul jaanuar 2016 – detsember 2020. 12

(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 O G teatab, et käesoleval ajal on Viru Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-21-102033 N korteriühistu hagis O G vastu 1113,85 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Korteriühistu avalduse kohaselt on O G jätnud tasumata majandamiskulud perioodist
  1. novembrist 2019 kuni
  2. detsembrini 2020, millest ajavahemikus 01.11.2019 – 31.12.2019 summas 191,40 eurot ja ajavahemikus 01.01.2020 kuni 31.12.2020 summas 922,81 eurot, kokku 1113,85 eurot. Põhivõlgnevuse nõudele lisandub viivisenõue seisuga 26.01.2021 summas 41,27 eurot ja viivisenõue 0,022% päevas alates 27.01.2021 kuni põhinõude tasumiseni. S.t, et korteriühistu nõue O G vastu (hooldus- ja küttekulude osas) kattub osaliselt A V vastuhagi nõudega ajavahemiku november 2019 – detsember 2020 eest. Põhivõlg korteriühistu ees sisaldab hooldustasu, kütte-, gaasi- ja veekulud, kaabel-TV ja muud kommunaalkulud. A V elab korteris koos oma uue abikaasa ja lapsega. Tema kasutab kommunaalteenuseid, mida tema, kui kommunaalteenuste kasutaja peab maksma ainuisikuliselt. Kuid praegu nõuab korteriühistu kõik kulud O G. Vastuhagist ja sellele lisatud tõendist ei ole arusaadav, kas ja kui palju A V maksis korteri ülalpidamise eest ja kui maksis, siis milline osa on makstud vee-, gaasi- ja teiste kommunaalkulude katteks. Kuna A V vastuhagis esitatud nõue on ebaselge ja tõendamata, palub O G jätta see rahuldamata. O G palub jätta A V (pankrotis) vastuhagi rahuldamata ja kõik menetluskulud A V (pankrotis) kanda.
  3. Kohtule 03.03.2023 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 121-122) teatas O. G esindaja, et jääb oma vastuväidete juurde. Samuti nõustus ta A. V (pankrotis) nõudest loobumisega, mis on esitatud kohtule 08.11.
  4. 09.08.
  5. a vastuhagi täpsustuses nõuab A.V (pankrotis) O G väljamõstmist ühisvaraga oleva korteriomandi, asukohaga XXX ½ ülalpidamiskulusid ajavahemikul 01.12.2020–31.07.2022, summas 748,03 eurot. O G on seisukohal, et vastuhagi selles osas tuleb jätta rahuldamata. A V ei ole oma vastuhagi nõuet tõendanud. Vastuhagis nõuab A V O G poole ühise korteriomandiga seotud ülalpidamiskulutuste väljamõistmist. A V väidab, et ajavahemikul 01.12.2020–31.07.2022 on ta tasunud ühisvara ülalpidamisega seotud kulud (korteri hooldus- ja küttekulud) summas 1496,05 eurot, millest 748,03 eurot on O G osa. Oma vastuhagi nõude tõendamiseks esitas A V „Korteri aadressil XXX hooldus- ja küttekulude arvestus“, millest nähtub, et ajavahemikul 01.12.2020–31.07.2022 moodustas hooldustasu 584,20 eurot ja küttekulud 911,85 eurot. Teisi tõendeid oma nõude kinnitamiseks A V esitanud ei ole. Ülalmainitud dokument ei ole mingil määral tõendiks, et korteriomandi, asukohaga XXX hooldus- ja küttekulud moodustasid 1496,05 eurot ajavahemikul 01.12.2020–31.07.
  6. Samuti ei tõenda antud dokument, et A V kandis need kulud ja tal on õigus nõuda pool kuludest O G. Jääb ebaselgeks, kelle poolt on koostatud arvestus, kas arvestus sisaldab vaid hooldus- ja küttekulusid. Kuna A V vastuhagis esitatud nõue on ebaselge ja tõendamata, palub O G jätta see rahuldamata. 13
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 3.Kohtule 29.03.2023 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 134) teatas O. G esindaja, et palub täpsustatud vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja on seisukohal, et A V (pankrotis) on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult ja vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. O G on seisukohal, et A V (pankrotis) oma käitumisega antud vaidluse arutamisel soovib tekitada O G kahju. A V (pankrotis) venitab igapidi ühisvara jagamist. Ca 4 aasta jooksul, kui kestab vaidlus, on O G sunnitud kandma korteriomandi ülalpidamisega seotud kulusid. Samas ei saa O G oma vara kasutada, kuna korteris elab A V oma uue perega. O G ei tunnista A V (pankrotis) vastuhagi, kuna vastuhagis esitatud nõue on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. O G palub jätta vastuhagi rahuldamata.
  1. Kohtule 09.08.2022 esitatud hagi vastuse (kd 2, tl 89) kohaselt on A. V (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengk nõus, et O. G peab tasuma vähemalt ½ korteriga seotud kuludest. Samas on kostja seisukohal, et kulusid ei saa arvata ühisvara hulka ning PKS § 34 kohaldamine pole võimalik. Seda eelpool nimetatud PKS § 210 lg-st 3 tulenevalt, kui ka sellest, et kommunaalkulude tasumine pole mitte ühisvara huvides lahusvara kasutamine, vaid tarbimisega seotud kulude hüvitamine. Tarbimisega seotud kulude hüvitamine on võimalik võlaõiguslikul alusel. Kui kohaldamisele ei kuulu PKS § 34, siis on augustist 2013 kuni juunini 2016 kantud kulude hüvitamise nõue aegunud. Vastuhagi hageja arvamus vastuhagi vastuste kohta Vastuhagi vastuse kohta vastuhagi hageja seisukoha (kd 2, tl 16) kohaselt eksib O G lepinguline esindaja leides, et vastuhagi pole esitatud seadusega kehtestatud menetlustähtajal. Esiteks, kõrgemalseisva kohtu (antud juhul Tartu Ringkonnakohuse) juhised on maakohtu jaoks kohustuslikud. Teiseks on olemas Riigikohtu selgitused selles, et vastuhagide esitamise tähtaegu tuleb lugeda alates kostja vastunõuete olemasolu esimese mainimise hetkest. A V juba alates antud menetluse algusest mainis O.G vastu vastuhaginõuete esitamise võimalust. O.G esindaja väidab, et pole tõendatud, kas A.V tasus ühise korteriomandi ülalapidamise eest ajavahemikul 2018–
  2. Selle fakti vastuhaginõuete esitamise võimalust. Mis puudutab korteriühistu O paralleelset hagi O G vastu, siis antud hagi hõlmab ajavahemikku 01.11.2019–31.12.
  3. S.o. see hagi hõlmab üksnes osaliselt A. V vastuhagi perioodi. Probleemi korteriühistu nõuetest O G vastu, samuti kommunaalteenustest ei saa läbi vaadata käesoleva asja nr 2-19-8257 raames. KOHTUISTUNG Asjas on toimunud kohtuistungid 29.09.2020 (kd 1, tl 105-107) ja 22.03.2022 (kd 2, tl 53). Kohtuistungitel arutasid osapooled võimalikku kompromissi, kuid ei kohtuistungitel ega asja menetluse käigus ei õnnestunud osapooltel sõlmida kompromissi, mis ei oleks seadusega vastuolus ja oleks arvestanud kõiki osapoolte huve. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 14
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et põhihagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele, vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Lahendamata taotlused 1.

§ 442

lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. 2. O G (hageja) Viru Maakohtule A V (kostja; pankrotis) vastu 30.05.2019 esitatud hagis palus: - jagada poolte ühisvara, mille hulka kuulub korteriomand aadressil XXX Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) ning jätta korteriomand aadressil XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) kostja ainuomandisse; - määrata hagejale hüvitis omandiõiguse kaotamise eest summas 14 000 eurot; - asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldust kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 1088709 teise jao omaniku kande muutmiseks ja kostja sissekandmiseks ainuomanikuna; - alternatiivselt palub hageja müüa maha avalikul enampakkumisel korteriomandi aadressil XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) alghinnaga 28 000 eurot; - korteriomandi aadressil XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) võõrandamisest saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades; - tuvastada kostja nõusoleku andmise kohustust ühisvara müümiseks kohtutäituri korraldatud enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. 3.Kohtule 11.09.2019 esitatud (kd 1, tl 67) menetlusdokumendis loobus hageja nõudest jätta korteriomand aadressil XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) kostja ainuomandisse (taotlus ei ole veel lahendatud) ja jäi alternatiivse nõude juurde ning palus kohtul jagada poolte ühisvara selle müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu alghinnaga 23 600 eurot. Korteriomandi müügist saadud rahast maha arvestada korteriomandi võõrandamisega seotud kulud ja allesjäänud raha jagada O G ja A V vahel võrdselt. Kohtukulud jätta kostja A V kanda. Osaliselt hagist loobumise põhjendas hageja sellega, et kostja on nõustunud hagi vastuses ühisvara, so aadressil XXX asuva korteriomandi jagamisega ning korteriomandi jätmisega enda 15

(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 ainuomandisse, kuid leidis, et korteriomandi väärtuseks on 23 600 eurot, mitte 28 000 eurot. Kostja on teinud ettepanekut kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt jääb aadressil XXX asuv korteriomand, mille väärtuseks 23 800 eurot, tema ainuomandisse, tema maksab hagejale enamsaadud ühisvara arvelt 11 800 euro suuruse hüvitise, kusjuures hüvitist maksab kostja kahe aasta jooksul võrdsete maksetena. Lähtudes kostja vastuses esitatud soovist ja kompromissi ettepanekust, koostas hageja esindaja kompromissi projekti ja edastas selle kostja esindajale. Vastuseks hageja esindaja kirjale nõustus kostja kompromissiga, küll aga pakkus korteriomand jätta hoopis hagejale ja hüvitis 11 800 eurot välja maksta poolte ühise poja A V pangakontole. Kuna (kompromissi) läbirääkimiste käigus selgus, et kostja ei soovi korteriomandi jätmist enda ainuomandisse ja temal puuduvad rahavahendid hagejale hüvitise maksmiseks, siis ei ole mõistlik arutada ühisvara jagamise viisina hageja taotlust jätta aadressil XXX asuv korteriomand kostja ainuomandisse ning määrata hagejale hüvitis omandiõiguse kaotamise eest. Selle tõttu loobub hageja kõne all olevast nõudest. 4.Kostja AV (pankrotis) ega A V (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengk ei väljendanud seisukoha osaliselt hagist loobumise ja selles osas menetluse lõpetamise kohta. 5.Vastuhagi hageja A. V (pankrotis) Viru Maakohtule 21.12.2020 (kd 1, tl 147-148) esitatud vastuhagis O G (kostja) vastu nõudis mõista O G välja A V kasuks 1489,37 eurot ehk 1/2 jagatava ühise korteriomandi ülalpidamise eest ajavahemikul 01.01.2016-01.12.2020 tasutud ülalpidamise kuludest; menetluskulud vastuhagi osas. 6. Kohtule 09.08.2022 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 85-86) täiendas A. V oma vastuhagi nõuded, suurendades need 748,03 euro võrra, mis on ½ ühise korteriomandi ülalpidamise eest tasutud kuludest ajavahemikul 01.12.2020–31.07.2022. 7. Kohtule 08.11.2022 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 98) loobus A. V 21.12.2020 esitatud nõudest seoses Viru Maakohtu 14.03.2022. a määrusega nr 2-21-102033 ja palus selles osas lõpetada vastuhagi asja menetluse otsust tegemata (taotlus on veel lahendamata). A. V jääb aga nõue ajavahemiku 01.01.2021 kuni 31.07.2022 eest alles. 8.Kostja O. G on nõus vastuhagist osaliselt loobumisega ja selles osas menetluse lõpetamisega. 9. Kohus, tutvunud põhihagi ja vastuhagi hagejate avalduste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagejate taotlused menetluse lõpetamiseks osa nõude kohta on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hagejad on esitanud avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja paluvad lõpetada selles osas asja menetlust. Kohus võtab põhihagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse järgmiste nõude osas: - jagada poolte ühisvara, mille hulka kuulub korteriomand aadressil XXX Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) ning jätta korteriomand aadressil XXX (Viru Maakohtu kinnistusosakonna reg nr 1088709) kostja ainuomandisse; - määrata hagejale hüvitis omandiõiguse kaotamise eest summas 14 000 eurot; 16

(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 - asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldust kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 1088709 teise jao omaniku kande muutmiseks ja kostja sissekandmiseks ainuomanikuna. Kohus võtab vastuhagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse nõude osas mõista O G välja A V kasuks 1489,37 eurot ehk 1/2 jagatava ühise korteriomandi ülalpidamise eest ajavahemikul 01.01.2016-01.12.2020 tasutud ülalpidamise kuludest. Kohus ei tuvastanud, et hagi ja vastuhagi osade nõudest loobumine kahjustaks hagejate huve. 10.Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuvaidluse sisuline lahendamine O G hagi A V (pankrotis) pankrotihalduri Robert Sprengk´i vastu ühisvara jagamise nõudes Pärast haginõude täpsustamist ja osa nõude kohta menetluse lõpetamist, mille kohta käesolev otsus tehakse, on O G lõplik nõue alljärgnev: - arvata O G ja A V (pankrotis) ühisvara hulka aadressil XXX, asuv korteriomand maksumusega 27 000 eurot; aadressil XXX, asuva korteriomandi kasutuseelis alates augustist 2016 kuni ühisvara jagamise lahendi jõustumiseni, summas 52,50 eurot kuus; korteriomandi ülalpidamisega seotud kulud ajavahemikul 2013 – juuni 2016 summas 3047,82 eurot; - jagada poolte ühisvara järgmiselt: müüa O G ja A V ühisvarasse kuuluv korteriomand, asukohaga XXX (registriosa nr 1088709), avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu alghinnaga 27 000 eurot; - korteriomandi müügist saadud rahast maha arvestada korteriomandi võõrandamisega seotud kulud, seejärel O G kasuks PKS § 34 lg 1 alusel aadressil XXX, asuva korteriomandi pool ½ kasutuseelisest alates augustist 2016 kuni ühisvara jagamise lahendi jõustumiseni, so 26,25 eurot kuus, seejärel O G kasuks PKS § 34 lg 2 alusel hüvitis summas 1523,91 eurot, ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt. Kostja, A V (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengk võttis hagi õigeks (kd 1, tl 156; kd 2, tl 89, 137) ja on nõus, et kohus tuvastab O G ja A V ühisvara osana korteriomandi asukohaga XXX. Samuti on kostja nõus ühisvara jagamisega hagis pakutud viisil ning nõustub, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu alghinnaga 27 000 eurot ning korteriomandi müügist saadud rahast arvestatakse maha korteriomandi võõrandamisega seotud kulud ja allesjäänud raha jagatakse O G ja kostja vahel võrdselt. Seega võtab kostja hagi õigeks ja leiab, et kohus saab hagi rahuldada (

§ 440lg 1).

Kostja ei nõustu kasutuseelise nõudega ja vaidleb sellele kogu osas vastu. Hageja ei ole tõendanud, et soovis korterit kasutada ning seega pole hageja õiguseid rikutud. Asjaolu, et kostja vahetas ukseluku, ei tähenda, et hageja õiguseid oleks rikutud. Ukselukke vahetatakse aeg-ajalt ja see pole midagi erakordset. Hageja oleks saanud küsida uut võtit. Kuna hageja uut võtit ei küsinud, siis järelikult hageja korterit kasutada ei soovinud. Asjaolu, et kostja kasutas korterit ainuisikuliselt, ei too koheselt kaasa kasutuseelise hüvitamise kohustust. Kasutuseelise hüvitamise kohustus tekib, kui kostja oleks hagejal takistanud korteri 17

(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 kasutamist. Kostja pole selliseid takistusi teinud, kuna hageja tegelikult korteris ei elanud ja ei soovinudki elada. Hageja pole tõendanud ka kasutuseelise suurust. Hageja väide, et kasutuseelise igakuise suuruse osas saab lähtuda kommunaalkulude suurusest, pole õige. Selline seisukoht ei ole põhjendatud ning ei põhine kohtupraktikal. Kui kasutuseelise nõude osas tuleb kohaldada muud alust kui PKS § 34, on kostja seisukohal, et hagiavalduses nõutud kasutuseelise summast on osa aegunud. Aegunud osa võimalike nõuete osas, mis on tekkinud enne 27.04.
  1. Kostja on seisukohal, et kasutuseelise osas praegusel juhul PKS § 34 kohaldada ei saa ning kasutuseelise hüvitust ei saa mõista ühisvara hulka. PKS § 210 lg 3 näeb ette, et kui abielusuhted lõppesid enne 01.07.2010, siis moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Hageja ja kostja abielusuhted lõppesid enne PKS § 210 lg 3 sätestatud tähtaega ja seega ei saa ühisvarasse enam hüvitisi määrata, kuna see oleks ühisvara täiendav moodustamine. Osapoolte vahel puudub vaidlus, et: - O. G ja A. V (pankrotis) abielu oli registreeritud 03.01.
  2. a ja lahutatud Narva Linnakohtu 18.09.
  3. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1336/02, mis jõustus 02.10.2002 (kd 1, tl 4-5); - O. G ja A. V (pankrotis) ühisvara hulka, mida soovitakse jagada, kuulub XXX asuv eriomand (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 1088709); - eriomand on omandatud abielu kestel; - eriomandi maksumus on 27 000 eurot (kd 2, tl 32-48); - ühisvara jagatakse avalikul enampakkumisel müümise teel. Ühisvara jagamisele tuleb kohaldada PKS § 37 lg-t 3 koos asjaõigusseaduse § 77 lg-ga
  4. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Hageja palus jagada poolte ühisvara avalikul enampakkumisel müümisega kohtutäituri kaudu alghinnaga 27 000 eurot; korteriomandi müügist saadud rahast maha arvestada korteriomandi võõrandamisega seotud kulud. Hageja pakutud jagamise viis on lubatav. Kostja ei esitanud vastuhagi ühisvara jagamiseks muul viisil. Kohus osundab, et tulenevalt PKS § 37 lg-st 3 ühes AÕS § 77 lg-ga 2 saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kohus leiab, et O. G ja A. V (pankrotis) ühisomand asuvale XXX eriomandile (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 1088709) tuleb lõpetada ning jagada eriomandi müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse sätete kohaselt. Eriomandi müügist saadud raha, millest on maha arvatud eriomandi võõrandamisega seotud kulud, tuleb jagada O. G ja A. V (pankrotis) vahel võrdsetes osades selliselt, et O. G jääb ½ ja A. V ½. Kuna kostja A. V (pankrotis) pankrotihaldur R. Sprengk võttis selles osas hagi õigeks, rahuldab kohus hagi selles osas hagi õigeksvõtu otsusega

§ 440

lg 1 alusel, mille kohaselt rahuldab kohus kostja poolt kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeksvõtul hagi. A. V (pankrotis) avaldab, et asja menetluse käigus maksis ta O. G välja kokku 11 800 eurot O. G osa ühisvarast hüvitisena. Väljamakseid teostas poeg A V. Kohus on seisukohal, et A V poolt 18

(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 O. G teostatud väljamakseid (kd 2, tl 55, 56, 57, 58, 79, 106 (korduv), 107) ei saa arvestada kui A. V (pankrotis) poolt O. G väljamakstud hüvitis ½ osa ühisomandis. Kompromissist, mida kohus ei ole kinnitanud, nähtus, et osapoolte soov oli jätta vaidlusalust eriomandit pojale A V. Seega on järeldada, et A V tasus O. G raha, saamaks eriomandit endale. Kasutuseelis Osapoolte vahel on vaidlus selle üle, kas kasutuseelise nõue on põhjendatud ja kas selle suurus on tõendatud. Samuti on kostja esitanud kasutuseelise nõude osas aegumise vastuväide. Kasutuseelise hüvitise nõude põhjendab hageja sellega, et alates augustist 2016 kasutab A V ühisvarana olevat korteriomandit, kus ta on elamas oma uue perekonnaga (abikaasa ja alaealise lapsega). A V kasutab ühisvara ainuhuvides ning takistab teisel ühisomanikul, so O G ühisvara kasutamist. Pooltel puudus kokkulepe, et A V ainuisikuliselt kasutab korteriomandit. Aastal 2016 viskas A V O G isiklikud asjad korterist minema ja vahetas ukseluku, takistades O G korteriomandi kasutamist. Seega, alates augustist 2016 puudub O G võimalus oma vara kasutada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 näeb ette, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Ühisomand on AÕS § 70 lg 4 järgi kahele või enamale isikule ühel ajal kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seetõttu kuulub ühisomanikele ühine täielik võim kogu ühisomandis oleva asja üle, s.h ühine (osadeks jagamata) õigus asja vallata, kasutada ja käsutada AÕS § 68 lg 1 mõttes. AÕS § 71 lg 2 järgi kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on varasemas praktikas asjas, milles kohaldus PKS 1995, leidnud, et omaniku täielik võim asja üle AÕS § 68 lg 1 mõttes ja õigus asja vallata, kasutada ja käsutada tähendab ühisomandike puhul AÕS § 70 lg-t 4 arvestades ühisomanike ühist täielikku võimu kogu ühisomandis oleva asja üle, sh ühist (osadeks jagamata) õigust asja vallata, kasutada ja käsutada AÕS § 68 lg 1 mõttes. Kolleegium on arvamusel, et kuna perekonnaseadusega reguleerimata osas tuleb ühisomandile AÕS § 70 lg 6 kaudu kohaldada kaasomandi sätteid, hõlmab ühisomanike ühine täielik võim asja üle AÕS § 71 lg 2 laiendava tõlgendamise kaudu ka ühisomanike ühist õigust saada asja vilja ja kasutuseeliseid (vt Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-93-12, p 14; 20. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-137-10, p 12). Riigikohtu tsiviilkolleegium 1. novembri 2017 otsuse nr 2-14-11930 p-s 13 on seisukohal, et eelnev on asjakohane ka kehtiva PKS kontekstis. Seega, AÕS § 71 lg 2 alusel on kaasomanikul mh õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Sama paragrahvi lg 3 järgi on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 72 lg 3 sätestab kaasomaniku õigust ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes 19
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kokkuleppe puudumisel on üldjuhul igal kaasomanikul õigus nõuda AÕS § 71 lg 2 alusel teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. Kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe puudumisel tuleb kasutuseelise hüvitamise nõude eeldusena teha mh kindlaks, kas kaasomanik on ühist asja kasutades rikkunud teiste kaasomanike õigusi, eelkõige seda, kas kaasomanik on takistanud teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik võtab kasutuskorra kokkuleppe puudumisel kaasomandis oleva asja kas osaliselt või tervikuna enda valdusse ja kasutusse, sh kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat asja osa, ei anna teistele kaasomanikele alust nõuda kasutuseelise hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Kaasomanikud saavad kasutuskorra kokkuleppe puudumisel nõuda kaasomandis oleva kinnisasja või selle osa enda ainukasutusse võtnud kaasomanikult asja sellise kasutamisega saadavate kasutuseeliste hüvitamist juhul, kui ta rikub sellega teiste kaasomanike õigusi, eelkõige takistab teistel kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Asjaolul, et üks kaasomanik kasutab ühist asja temale kuuluvast mõttelisest osast suuremas ulatuses, on AÕS § 71 lg 2 esimese lause alusel esitatud kasutuseeliste nõude lahendamisel tähendus eelkõige olukorras, kus kaasomanikud on sõlminud kasutuskorra kokkuleppe või kui AÕS § 72 lg 5 alusel nõutakse kohtu kaudu tahteavaldusi sellise kokkuleppe sõlmimiseks. Osapooled ei väitnud menetluse käigus, et nende vahel oleks sõlmitud kaasomandis oleva asja kasutuskorra kokkuleppe. Samuti ei väitnud hageja, et oleks sellist kokkulepet sõlmida püüdnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kohta, et A. V takistavat vaidlusaluse eriomandi kaaskasutust. Samuti ei ole esitanud hageja ei väidet ega tõendeid, et oleks soovinud korterit kasutada, mistõttu pole hageja õiguseid rikutud küll. Kohus on seisukohal, et hageja poolt avaldatu, et aastal 2016 viskas A V O G isiklikud asjad korterist minema ja vahetas ukseluku, takistades O G korteriomandi kasutamist, on tõendamata ja ei oma tähtsust. Küll O. G saaks soovi korral pöörduda A. V poole kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise ettepanekuga ning viimase keeldumise korral pöörduda kohtusse. Samuti on kohus nõus kostja käsitlusega, et asjaolu, st kostja poolt ukseluku vahetus, ei tähenda, et hageja õiguseid oleks rikutud. Ukselukke vahetatakse aeg-ajalt ja see pole midagi erakordset. Hageja oleks saanud küsida uut võtit. Kuna hageja uut võtit ei küsinud, siis järelikult hageja korterit kasutada ei soovinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kasutuseelise hüvitise nõuet ei ole põhjendatud ja hagi selles osas rahuldamisele ei kuulu. Kasutuseelise hüvitise nõue rahuldamata jätmise tõttu ei käsitle kohus kostja väiteid kasutuseelise hüvitise nõude suuruse ja aegumise kohta. Muud hüvitised 1.O G nõudeks oli arvestada ühisvara hulka hüvitis summas 840,06 eurot ning maha arvestada hüvitis XXX asuva korteri müümisest saadud rahast. See nõue tulenes Viru Maakohtu 19.10.2021. a määrusega asjas nr 2-21-102033, N korteriühistu avaldus O G vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes, sõlmitud kompromissist. Korteriühistu on esitanud O G vastu majandamiskulude põhivõla nõude 1113,85 eurot ajavahemikul november 2019 – detsember 2020, viivise summas 41,27 eurot, mis on arvestatud avalduse esitamise seisuga, ning korteriühistul menetluskulude summas 525 eurot tekkimises. Kokku 1680,12 eurot, A. V osa selles moodustab 840,06 eurot. 20
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 Kuna A V on 21.03.2022 hüvitanud O G 840,06 eurot, siis O G arvab, et kõnealune hüvitis tuleb ühisvara koosseisust välja jätta. 2.O G nõuab PKS § 34 lg 2 alusel XXX asuva korteri müümisest saadud rahast maha arvestada ka hüvitis summas 1523,91 eurot. Oma nõuet põhjendab hageja asjaoluga, et augustist 2013 kuni juunini 2016 on hageja ainuisikuliselt kandnud korteriomandiga seotud kulusid summas 3047,82 eurot. S.t et O G kasutas oma lahusvara (rahalised vahendid) ühisvara huvides ja tal on õigus nõuda poole kantud kulude, s.o 1523,91 eurot hüvitamist ühisvara arvel. Kohus leiab, et O. G hagi selles osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte abielu oli registreeritud 03.01.
  1. a ja lahutatud Narva Linnakohtu 18.09.
  2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1336/02, mis jõustus 02.10.2002 (kd 1, tl 4-5). Poolte vahel ei ole vaidlust, et XXX asuv eriomand on O. G ja A. V (pankrotis) ühisvara. Samuti ei vaidle pooled vastu, et alates augustist 2016 ei ela O. G ühisvarasse kuuluvas eriomandis (korteris) ja et korterit kasutab A V. Kostja A. V (pankrotis) pankrotihaldur on seisukohal, et kulusid ei saa arvata ühisvara hulka ning PKS § 34 kohaldamine pole võimalik. Seda PKS § 210 lg-st 3 tulenevalt ja sellest, et kommunaalkulude tasumine pole mitte ühisvara huvides lahusvara kasutamine, vaid tarbimisega seotud kulude hüvitamine. Tarbimisega seotud kulude hüvitamine on võimalik võlaõiguslikul alusel. Kui kohaldamisele ei kuulu PKS § 34, siis on augustist 2013 kuni juunini 2016 kantud kulude hüvitamise nõue aegunud. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. PKS § 211 järgi kohaldatakse enne
  3. juulit 2010 sõlmitud abielude puhul abikaasade varalistele suhetele alates
  4. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut. Seega tuleb pärast abielu lahutamist jagamata ühisvarale kohaldada alates
  5. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses sätestatud ühisvara valitsemise põhimõtteid. PKS § 37 lg 2 kohaselt kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS varaühisuse jaotise ühisvara valitsemise alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Kuna pooled ei ole neile kuuluvat ühisvara jaganud, siis kuulub abikaasade ühisvara nende ühisomandisse ning vara valitsemisel tuleb arvestada abikaasade ühisvara valitsemise põhimõtteid. Riigikohus
  6. veebruar
  7. a otsuse nr 3-2-1-164-14, p-s 14 asus seisukohale, et: - hagejal võivad kostja vastu olla nõuded PKS § 29 lg 4 alusel tulenevalt sellest, et hageja on kandnud korteriomandi valitsemisega seotud kulud (maksed korteriühistule või teistele isikutele korteriomandiga seotud teenuste eest) ja kostja solidaarvõlgnikuna on kohustatud hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist kostjale langeva solidaarkohustuse eest: - hoolimata asjaolust, et korteriühistu liikmeks saab korteriomanike paljususe korral olla vaid üks korteriomanik, vastutavad kõik korteriomanikud korteriühistule majandamiskulude tasumise eest. Riigikohus juhtis tähelepanu, et abikaasade solidaarkohustus tekib samuti PKS § 18 lg 1 järgi tehingust, mille üks abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või muude perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks; - kuna perekonnaseaduses ei ole sätestatud, kuidas jaguneb solidaarkohustus abikaasade omavahelises suhtes, saab lähtuda solidaarkohustust abikaasade vahel jagades VÕS §-st 69, mille lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Osundatud Riigikohtu seisukohtadest lähtub kohus kõnealusegi asja lahendamisel. 21
(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 Kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise. PKS § 29 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. PKS § 29 lg 4 esimese lause kohaselt PKS § 29 lg 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Pooltel ei olnud kokkuleppeid ühisvara hulka kuuluva eriomandi majandamiskulude tasumiseks ainuüksi hageja või kostja poolt, pooled ei väitnud seda ega esitanud tõendeid kokkulepe kohta. Hageja esitatud tema pangakonto väljavõttest (kd 2, tl 14) tulenevalt tasus ta ajavahemikul 01.08.2013-28.06.2016 KÜ-le O selgitusega „korterimaks, XXX, G“ kokku 3047,82 eurot, seega on hagejal seadusest tulenev alus nõuda kostjalt korteriomandi majandamisega seotud kulude hüvitamist ½ osas ehk summas 1523,91 eurot hagis nõutud ajavahemiku eest ühisvara arvelt. Seega asjakohatud on kostja väited, muuhulgas aegumise kohta. Eriomandi müügist saadud rahast tuleb maha arvata ka hageja poolt korteriomandi majandamisega seotud kulud summas 1523,91 eurot. Kõigest eeltoodust lähtudes rahuldab kohus O. G hagi osaliselt. A V (pankrotis) vastuhagi O G vastu võlgnevuse nõudes Pärast vastuhagi nõuete täpsustamist, osaliselt vastuhagi nõudest loobumist ja selles osas menetluse lõpetamist jäi A V (pankrotis) vastuhagi nõudeks O G vastu 988,30 euro väljamõistmine, millest 748,03 eurot ajavahemiku 01.12.2020-31.07.2022 eest ja 240,27 eurot ajavahemiku 01.08.2022-28.02.2023 eest. Oma nõuet põhjendab vastuhagi hageja asjaoluga, et sel ajavahemikul on ta ainuisikuliselt kandnud korteriomandi ülalpidamisega seotud kulusid kokku summas 1976,60 eurot (1496,05+480,55), millest ½ ehk summas 988,30 eurot langeb O. G. Kostja vastuhagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et pole tõendatud, kas A.V tasus ühise korteriomandi ülalpidamise eest nõudes märgitud ajavahemikul. Kohus on seisukohal, et nõude suurus on tõendatud kohtule esitatud dokumentidega (kd 2, tl 78, 87, 112 (tõlge tl 131), 113-118, 132). Kohus leiab, et on tõendatud ka kulutuste kandmine vastuhagi hageja poolt. N KÜ teatistest ajavahemikul 05.09.2022-04.02.2023 (kd 2, tl 113-118) eest on näha, et korteril XXX võlg on 0,00. PKS § 29 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. PKS § 29 lg 4 esimese lause kohaselt PKS § 29 lg 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Pooltel ei olnud kokkuleppeid ühisvara hulka kuuluva eriomandi majandamiskulude tasumiseks ainuüksi hageja või kostja poolt, seega on vastuhagi hagejal seadusest tulenev alus nõuda 22

(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 vastuhagi kostjalt korteriomandi majandamisega seotud kulude hüvitamist ½ osas ehk summas 988,30 eurot ajavahemiku 01.12.2020-28.02.2023 eest ühisvara arvelt. Seega kuulub vastuhagi rahuldamisele ja eriomandi müügist saadud rahast tuleb maha arvata veel vastuhagi hageja poolt korteriomandi majandamisega seotud kulud ajavahemiku 01.12.2020-28.02.2023 eest summas 988,30 eurot. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohus juhib poolte tähelepanu

§ 430

lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. MENETLUSKULUD 1.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas, kumbki pool oma menetluskulud ise.

Tulenevalt

102 lg 1 p-dest 4 ja 5 abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue (p 4), abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu (p 5).

§ 164lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus osapoolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 2.Kohus korduvalt andis vastuhagi hagejale A. V riigipoolne menetlusabi: - 15.01.2021 määrusega (kd 1, tl 164-165) vabastati teda riigilõivu summas 50 eurot tasumisest Viru Maakohtu 22. detsembri 2020 määruse peale määruskaebuse esitamisel; - 06.04.2021 määrusega (kd 1, tl 177-178) vabastati teda riigilõivu summas 200 eurot tasumisest vastuhagi esitamisel; - 17.03.2023 määrusega (kd 2, tl 124-125) vabastati teda vastuhagi nõudelt täiendava riigilõivu summas 25 eurot tasumisest.

§ 190

lg 3 esimese lause järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab õiglaseks vabastada vastuhagi kostja O. G menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on seisukohal, et O. G A. V (pankrotis) menetluskulude väljamõistmine, mille tasumisest ta oli vabastatud, on O. G suhtes äärmiselt ebaõiglane. O. G püüdis kogu menetluse kestel leida kompromissi, kuid see ei õnnestunud muuhulgas seoses A. V pankrotiga. Menetluskulud, mille tasumisest oli A. V vabastatud, jätab kohus riigi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova Kohtunik 23

(24)Tsiviilasi nr 2-19-8257 Kohtuotsus on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2024 kohtuotsusega. 24
(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.