) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike 2 väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 22.12.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 3500 eurot hiljemalt 08.01.2024. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb
Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pandivara ja müümata vara puudub. Lisaks puudub igasugune pankrotivara peale tsiviilasjas nr 2-22-8974 juhatuse liikme vastu esitatud kahjunõude (hagihind 199 832,00 eurot). Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Haldur on avaldanud, et püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik hiljemalt 2018. aasta teises pooles, kuivõrd võlgniku omakapital oli negatiivne ja võlgnik ei olnud suuteline lühiajalisi kohustusi täitma. Lisaks ei ole võlgnik ka enne Covid-19 pandeemiast tulenevaid piiranguid suutnud oma kohustusi täita. Pankrotihaldur tõi välja, et arvestades võlgniku tehtud kulusid, ei ole võlgniku tulu tehtud kuludega proportsioonis. Seega on võlgniku äriplaan olnud halduri hinnangul nõrk ja võlgnik ei ole olnud võimeline kasumlikult oma majandustegevust korraldama. Pankrotihaldur on esitanud võlgniku juhatuse liikme vastu ka hagiavalduse seoses kahju tekitamisega tulenevalt sellest, et võlgniku juhatuse liige on teinud suures mahus sularahatehinguid, mis halduri esialgselt hinnangul ei saanud sellises mahus olla seotud võlgniku majandustegevusega. Vaidlus tsiviilasjas nr 2-22-8974 on käesolevalt veel pooleli ja kohus ei ole veel võlgniku poolt suures mahus esitatud tõenditele hinnangut andnud. Seega ei saa veel üheselt väita, et võlgniku poolt tehtud sularahatehingud ei olnud seotud võlgniku majandustegevusega, samuti, et need tehingud võisid põhjustada võlgniku maksejõuetuse. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihaldur Kristo Tederi pankrotihalduri kohustustest PIRVELI OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. 3
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 2023. aastal, so aruande esitamise ajal, 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725:5) 145 eurot.
lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 26,70 tundi ning tunnitasuks 110 eurot. Kohus, analüüsinud halduri poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud aega, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust leiab, et mõistlikuks ajakuluks käesolevas pankrotimenetluses saab pidada 26,70 tundi halduri poolt taotletud tunnihinnaga 110 eurot. Tunnitasu jääb alla tunnitasu ülemmäära. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 2937 eurot (26,70 x 110), millele lisandub käibemaks summas 587,40 eurot, kokku summas 3524,40 eurot.
lg 6 kohaselt võib kohus halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab pankrotihalduri tasu summas 3524,40 eurot (sealhulgas käibemaks) OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is võlgniku pankrotivara arvelt. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme T T vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.