← Eesti

2-23-139012/15

Obsah (5)§ 436§ 445§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-139012 Tsiviilasi K H hagi M H vastu ela

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
  3. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; • hageja elab koos emaga; • hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale; • hageja igakuised kulud on keskmiselt 535 eurot.
  4. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 26.09.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud muutuvas summas.
  5. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et kostja täidab ülalpidamiskohustust kohaselt.
  6. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel on kokkulepe, mille kohaselt oli kostjal õigus lapsele ülalpidamist anda muul viisil, kui on sätestatud PKS § 100 lg-s 4 3

(5)– st ülalpidamiskohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui kostja on elatise maksnud iga kalendrikuu eest ette. Kostja, olles täitnud vanemate ühiseid kohustusi võlausaldaja ees, ei saa nimetatud summasid pidada ülalpidamise andmiseks. Esiteks, sellise ülalpidamise andmise viisi osas puudub vanemate vaheline kokkulepe. Teiseks, täites teise solidaarvõlgniku eest kohustuse, tekib kostjal nõue solidaarvõlgniku vastu (VÕS § 69 lg 1 ja 2), mitte hageja vastu. Liiati ei ole lubatud lapse ülalpidamiskohustuse tasaarvestamine (VÕS § 200 lg 1 p 1). Seega asub kohus seisukohale, et kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud ning esineb alus hagi rahuldamiseks ja elatise väljamõistmiseks.
  1. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust lapse hooldusõiguse teostamisega ja ühisvara jagamisega seotud küsimused.
  2. Kostja on küll viidanud, et tal puudub seoses jagamata ühisvaraga majanduslik võimekus hageja ülalpidamiskohustust täita. Esiteks, kostja ei ole täitnud 10.01.2024 kohtumääruse p-is 27 viidatud kohtunõuet: „Kui kostja tugineb halvale majanduslikule seisundile, siis kostjal tuleb esitada täielik ülevaade ja tõendid oma varalise seisu kohta (kinnisvara, vallasvara, sissetulekud, vältimatud kulud, kohustused) ning oma pangakontode 12 kuu väljavõtted.“ Kostja väited tema majandusliku võimetuse kohta on tõendamata ning kohus neid lahendi tegemisel arvesse ei võta. Teiseks, kostja on 25.01.2024 seisukohas märkinud, et on nõus maksma elatist seadusjärgses ja muutuvas määras (n-ö miinimumsummas), st PKS § 101 alusel, alates 01.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja maksis hagejale vabatahtlikult elatist ja tegi 07.02.2024 selleks rahaülekande lapse ema pangakontole. Seega järeldab kohus, et kostja on võimeline hagejale seadusjärgset elatist tasuma. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on tööealine ja -võimeline. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea.
  3. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 26.09.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  4. aprillil (esimest korda
  5. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 17.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele. 18. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest. 4

(5)
  1. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 21.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 22. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.