Obsah (4)

§ 116§ 146§ 147§ 160

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-115955 Tsiviilasi OÜ Europark

§ 116

lg 2 kohaselt majandus- või kutsetegevuses isiku nimel, kuivõrd on selge, et juriidiline isik ise sõidukit juhtida ei saa. Seega saab eeldada, et sõidukit kasutanud isik kasutas sõidukit juriidilise isiku nimel ja huvides, st tema esindajana. Kostja vastuväide, et ta ei ole volitanud oma töötajaid kostja nimel lepinguid sõlmima, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna juriidilise isiku puhul eeldatakse esindust

§ 116lg 2 alusel.

Asjaolu, et kostjal puuduvad andmed sõidukit kasutanud isikute kohta ning seaduse järgi puudub tal kohustus andmete säilitamiseks, ei oma antud asja lahendamisel tähtsust, kuna tegemist on kostja ja tema töötajate vahelise sisesuhtega. Parkimislepingute täitmise eest vastutab kostja kui sõiduki vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide koostamise ajal kasutas sõidukit mõni kolmas isik.

1. Hageja ei nõustunud, et parkimise ajal ei olnud kostjale parkimistingimused nähtavad. Ülemiste Põhja-Lõuna (EP90) parkimisala on väga suur ning mitme parklaga, kuhu on võimalik siseneda erinevat kaudu. Hageja esitas fotod parkimisala kohta. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, ei saa väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud ja peab hea usu põhimõttest tulenevalt kandma negatiivseid tagajärgi seoses sellega, et kostja ei ole vastavaid andmeid säilitanud. Kui kostja väidab, et ta ei olnud parkimislepingu osapool ja parkimislepingu sõlmis väidetavalt keegi teine isik, peab kostja oma väidet tõendama. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et kostja andis sõiduki kasutada kellelegi teisele. Seega ei ole kostja tõendanud, et tema leppetrahvi eest ei vastuta.
2. Kui 25.11.2020 ja 27.11.2020 kontrollis hageja töötaja sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega ilmselgelt oli sõiduk pargitud. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Ülemiste Põhja-Lõuna parkimisalal oli kostjal võimalik parkida tasuta 2 h tasuta, asetades sõiduki armatuurlauale parkimiskella. Sellest ajast oleks tõenäoliselt piisanud, et tutvuda parkimistingimustega. Samuti oleks saanud kostja fikseerida parkimise algusaja (kui ta väidetavalt läks parkimistingimustega tutvuma) Kuke 7/8 parkimisalal. Kostja sõidukist tehtud fotodelt on näha, et tegu oli sõiduki parkimisega.
3. Kostja sõidukist tehtud fotodelt on näha Kuke 7/8 parkimisala parkimistingimusi ning seda, et leppetrahvi väljastamise ajal ei olnud ühtegi isikut parkimistingimustega tutvumas. Kuna kostja oli enne 25.11.2020 ja 27.11.2020 kuupäeva samuti hageja parkimisaladel parkinud ning parkimistasu mobiilselt tasunud, on väheusutav, et kostja ei olnud teadlik, et parkimistasu peab tasuma või et ta asub tasulisel parkimisalal. Näiteks on kostja parkinud sõiduki xxx Kuke 7/8 parkimisalale 03.07.2020 ning tasunud parkimise eest mobiilselt. Kostja on korduvalt tasunud sõiduki parkimise eest ka automaadi teel.
4. Kostjal oleks tulnud tõendada, et sõiduk oli üksnes peatatud parkimistingimustega tutvumiseks või et parkimistasu oli tasutud. Parkimislepingu rikkumise eest vastutab sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Kui leppetrahvi väljastamise kuupäevadel kasutas sõidukit keegi teine, tuleb seda tõendada. Kostja ei ole seda teinud. Sõidukijuhina tuleb olla tähelepanelik ning jälgida, millised on parkimist korraldavad viidad ja vastavalt nendele sõiduk parkida. Tõendamata on kostja väide, et ta on telefoni teel küsinud dokumente, kuid neid ei ole saadetud. Kostjal oli võimalik pöörduda ka e-posti teel ning paluda koopiaid leppetrahvinõuetest. Kostja seda ei teinud.
5. Alusetud on kostja väited, et hageja infosüsteem on ebaturvaline ja sellesse isikuandmete sisestamine on ohtlik. Leheküljel www.vaie.europark.ee on võimalik tutvuda leppetrahvinõuetega, sisestades sinna leppetrahvi nõude numbri ning sõiduki registreerimisnumbri. Tegu on turvalise veebileheküljega ning sinna ei ole vaja sisestada isikuandmeid. Leppetrahvinõude ning fotodega tutvumiseks on vajalik sisestada leppetrahvi number ning sõiduki registreerimisnumber, milline info on toodud meeldetuletuskirjas. Kui veebilehekülg ei avanenud, nagu kostja väidab, oli tal võimalik pöörduda hageja või hageja esindaja poole info saamiseks. Kostja seda ei teinud.
6. Hageja ei nõustunud, et tema nõue on aegunud ning vahepeal on muutunud liiklusmärkide asukohad.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest.

§ 160

lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

1. Hageja esitas ühe leppetrahvinõude 25.11.2020, mille maksetähtaeg oli 09.12.2020 ja teise leppetrahvi 27.11.2020, mille maksetähtaeg oli 11.12.
2. See tähendab, et 25.11.2020 esitatud leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 10.12.2020 ja oleks aegunud 10.12.2023 ning 27.11.2020 esitatud leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 12.12.2020 ja oleks aegunud 12.12.
3. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.04.2023, so enne nõuete aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõuete aegumine peatus. Seega ei ole hageja nõue 25.11.2020 ja 27.11.2020 leppetrahvide osas aegunud, mistõttu tuleb jätta kostja aegumise vastuväide rahuldamata.
4. Hageja on Ülemiste Põhja-Lõuna (EP 90) parkimisalal parkimist korraldanud alates 15.03.2013 ning Kuke 7/8 parkimisalal alates 01.09.
5. Hageja on seejuures paigaldanud iga sissesõidu juurde info, et sõiduki juht siseneb tasulise parkimise alale ning kus asuvad sellel parkimisalal parkimistingimused. Kui kostja leiab, et parkimistingimused olid teistsugused, kui hageja esitatud fotodel, tuleb kostjal seda tõendada. Kostja seda ei teinud.
6. Kostja viidatud LS § 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm ning eraõiguslikes vaidlustes ei kohaldu. Ebaõige on järeldus, et pärast kuue kuu möödumist kostja sõiduki omanikuna parkimislepingu eest enam ei vastuta. LS § 72 lg 2 reguleerib vaid seda, milliseid andmeid peab sõiduki omanik kuue kuu jooksul säilitama liiklusjärelevalvet teostavale isikule. Hageja osutas eraõigusliku lepingu alusel kostjale teenust, mitte ei teostanud liiklusjärelevalvet. Olukorras, kus kostja ei mäleta ega suuda tõendada, kas või kellele ta sõiduki kasutada andis, jäävad hagimenetluses tema vastavad väited tõendamata.
7. Menetluskuludena lisandus hageja õigusabikuludele 2 tunnile hagiavalduse koostamisel ja menetluskulude nimekirja koostamise 15 minutile 4 tundi, mis kulus kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks. Kostja vastuväited
8. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et nõue on aegunud. Alternatiivselt palus kostja mõista hageja kasuks välja 60 eurot ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded ja fotod esmakordselt alles hagimenetluses 2 aastat ja 5 kuud pärast parkimist.
9. Sellest, kui parkimistasu maksmise kviitung oli armatuurlauale paigutamata, ei saa üheselt järeldada, et tasu on maksmata, vaid on võimalik ka olukord, kus parkimise eest on tasutud, kuid tasumist tõendav dokument on jäetud nõuetekohaselt paigaldamata. Kostja ei ole leppetrahvi dokumente kätte saanud enne 03.05.
10. Hageja saadetud meeldetuletused ei sisaldanud nõude olulisi asjaolusid ehk lepingu sõlmimise aeg ja koht ning viide lepingu punktile, mida kostja on väidetavalt rikkunud ja mille alusel on väidetav võlgnevus tekkinud.
11. Kostja on juriidiline isik, kes ei saa põhimõtteliselt olla sõiduki tegelik kasutaja. Sõiduki kasutaja liikluses saab olla ainult füüsiline isik. Sõidukit saavad juhtida ja parkida kostja esindajad või teised füüsilised isikud. Esindajad saavad tahtlikult või ekslikult ületada volitusi ja teha tegevusi, mis on kostja tahte vastased. Lisaks võivad halvemal juhul sõidukit kasutada need füüsilised isikud, kellele ei ole volitust antud.
12. Hageja on esitanud foto ainult liiklusmärgist, millel on viide, et parkimistingimused on märgi tagaküljel. Sellest fotot esitatud ei ole. Kostja leidis, et järelikult parkimistingimused puudusid. Isegi kui liiklusmärgi tagaküljel oleksid olnud parkimistingimused, ei oleks olnud võimalik neid tavalisel mõistlikul viisil lugeda, sest liiklusmärk oli asetatud tagaküljega vastu tänavavalgustusposti. Järgmisel fotol on parkimise korrast teavitav liiklusmärk asetatud tagaküljega vastu alajaama seina viisil, et parkimistingimusi ei ole võimalik tavalisel mõistlikul viisil lugeda. Fotodel ei ole nende tegemise aega, mistõttu jääb kahtlus, kas fotodel näidatud parkimistingimused kehtisid väidetava lepingu rikkumise ajal. Hageja ei ole esitanud skeemi selle kohta, kus asus sõiduk ja kus olid märgid.
13. Seega ei vasta tõele väide, et parkimistingimused olid tehtud nähtavaks. Parkimistingimusi kas ei olnud viidatud asukohas või olid need paigutatud sellisesse kohta, kus neid ei saanud lugeda. Ei ole välistatud, et sõiduki juht ei parkinud, vaid peatas sõiduki selleks, et tutvuda parkimistingimustega, sest parkimistingimused on asetatud liiklusmärgi tagaküljele, mida ei saanud sõidu ajal lugeda. Hageja ei ole parkimistingimustes määranud ajaperioodi, mis on ettenähtud parkimistingimustega tutvumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk parkis pikema aja kui oleks parkimistingimustega tutvumise mõistlik aeg. Hageja ei ole esitanud sõiduki ja parkimistingimuste asukohta skeemi, mis oleks oluline hindamaks seda, milline aeg võiks kuluda parkimistingimustega tutvumiseks.
14. Kostja pidas arusaamatuks, kes sõlmis parkimislepingu. Kostja on juriidiline isik ja vastutav kasutaja, kes sõidukit põhimõtteliselt ei saa juhtida. Tegelik kasutaja oli füüsilisest isik, keda tulenevalt pika aja möödumisest ei ole võimalik hagi menetluse ajal enam tuvastada. Hageja ei ole mõistlikult vajaliku aja jooksul andnud kostjale teada parkimistingimuste väidetava rikkumise aja ja koha kohta, mis võimaldaks kostjal tuvastada sellel ajal sõidukit kasutanud isik. Kostja ei saanud sõidukit parkida.
15. Kostja sai leppetrahvidest teada alles hagimenetluses ja nii pika aja möödumise tõttu ei ole kostjal võimalik tuvastada asjaolusid, kas kostja esindaja jättis parkimistasu tasumata või oli parkimistasu tasutud, kuid tasumist tõendav dokument oli jõetud nõuetekohaselt paigaldamata. Ei ole tõendatud, kui pika aja seisis sõiduk parkimistasu tasumata. Sealjuures ei ole kostjal enam võimalik pika aja möödumise tõttu tuvastada, kas parkimistasu oli tasutud või mitte. Seetõttu ei ole kindel, millist kahju sõiduki seismine hagejale põhjustas. Kui tasu oli tasutud, see rahalist kahju ei põhjustanud.
16. Kostja pidas võimalikuks, et leppetrahvinõuded läksid kaotsi, sest need esitati sõiduki tegelikule kasutajale. Tavapäraselt võiks oodata, et sõiduki tegelik kasutaja edastab saadud leppetrahvid vastutavale kasutajale, kui ta need kätte saab, kuid võimalikud on juhud, et ta unustab need esitada või pahatahtlikult jätab need esitamata. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk seisis parklates üle mõistliku aja, mis on vajalik parkimistingimustega tutvumiseks ja parkimistasu tasumiseks ja tasumist tõendava dokumendi asetamiseks sõidukile.
17. Kui hageja saatis kostjale meeldetuletuskirju, ei saatnud ta nõude aluseks olevaid lepinguid ja lepingute sõlmimise aega ja asukohta. Kostja on telefoni teel küsinud nõude aluseks olevaid dokumente, kuid neid ei ole saadetud. Hageja on käitunud pahatahtlikult ja viivitanud nõuete edastamisega e-posti teel ja saatis need kostjale alles 03.05.
18. Meeldetuletuskirjades oli võla summa, kuid ei olnud võla tekkimise aluseks olevaid põhjendatud nõudeid (mh leppetrahvide koopiaid). Meeldetuletuskirjale reageeris kostja sellega, et soovis telefoni teel nõudekirjade esitamist. Kui nõudekirjad saadeti 03.05.2023, vastas kostja kompromissettepanekuga tasuda leppetrahvide summa 60 eurot ilma kõrvalkuludeta, sest sai nõudekirja (leppetrahvid) kätte alles 03.05.
20. Hageja saadetud meeldetuletuskirjades ei ole esitatud põhjendatud nõudeid, kuid nendes on vihje, et nõudega saab tutvuda võlausaldaja personaalses infosüsteemis, millesse võlgnik peab sisestama oma isikuandmed. Selgus, et see infosüsteem on ebaturvaline ja isikuandmete sisestamine sellesse on ohtlik. Selle kasutamise eest hoiatab kaasaegne veebilehitseja programm. Tundmatute veebilinkide avamine e-kirjas ei ole hea tava ja kätkeb turvariski. Paljude asutuste ekirjade programmid hoiatavad välisest süsteemist saadetud kirjades olevate veebilinkide kasutamise eest. E-kiri, kus on põhjendamata võlg ja tasumise konto ning ebaturvalise ühendusega veebilink, on petukirja tunnustega e-kiri.
21. Nõue on aegunud, sest nõude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude kättetoimetamiseni on möödunud rohkem kui 2 aasta ja 5 kuud, mistõttu ei ole enam võimalik tuvastada parkimislepingu rikkumise sisulisi asjaolusid. Muutunud on liiklusmärkide asukohad ja parkimistingimuste tahvlite asukohad ning muutunud on parkimistingimused. Kohtuotsuse põhjendused
22. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
23. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja oli registrimärgiga xxx sõiduki omanik ajal, mil hageja koostas kostjale kaks vaidlusalust leppetrahvinõuet. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk oli 25.11.2020 pargitud Tallinnas Ülemiste Põhja-Lõuna parklas ning 27.11.2020 Tallinnas Kuke 7/8 parklas ning mõlemal korral koostas hageja sõidukile leppetrahvi summas 30 eurot. Pooled ei vaidle, et leppetrahvid kogusummas 60 eurot on tasumata.
24. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale 60 eurot leppetrahvidena ning 40 eurot võla sissenõudmise kuluna. Pooled vaidlevad ka selle üle, kelle kanda peaksid jääma menetluskulud.
25. Hageja leidis, et tema ja kostja vahel tekkis sõiduki parkimisel leping. Kostja rikkus parkimistingimusi, sest parkimise eest oli jäetud tasumata. Kuna kostja on juriidiline isik, sai eeldada, et tehing oli sõlmitud tema majandus- ja kutsetegevuses. Kostja vastuväited on tõendamata ning nõue ei ole aegunud.
26. Kostja leidis esmalt, et nõue tema vastu on aegunud, sest kostja sai nõudest esmakordselt teada alles 2 aastat ja viis kuud hiljem. Alternatiivselt palus kostja temalt välja mõista 60 eurot ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Selget omaksvõttu kostja siiski ei avaldanud, vaid vaidles kogu nõudele tervikuna vastu ja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et parkimistasu oli maksmata, sõidukit üldse pargiti ja parkimistingimused ei ole muutunud. Hageja meeldetuletused ei sisaldanud nõude olulisi asjaolusid ja hageja veebileht oli ebaturvaline. Kostja ei saanud hagejaga lepingut sõlmida, sest kostja on juriidiline isik.
27. Kohus leiab, et ükski kostja esitatud vastuväidetest ei võimalda kohtul jätta nõuet rahuldamata. Kostja vastuväited on tõendamata. Kohus selgitas kostjale 06.11.2023 pöördumises (dtl 180-181), et viimase vastusest ei selgu, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel peaks kohus jätma hagi rahuldamata. Kohus selgitas, et kostjal tuleb oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid ei põhistanud ega tõendanud.
28. Kohus ei nõustu kostja väitega, et nõue on aegunud. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust.

§ 146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Kooskõlas

§ 160

lõikega 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, millega

§ 160lg 2 p 3 järgi on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

1. Kohus nõustub eeltoodu alusel hageja väidetega, milliste kohaselt algas mõlema leppetrahvinõude puhul aegumine päev pärast maksetähtaja saabumist, mis oli ühe leppetrahvi puhul 10.12.2020 ja teise puhul 12.12.
2. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.04.2023, ei olnud selleks ajaks kummagi nõude sissenõutavaks muutumisest möödunud kolm aastat ning nõuded ei ole aegunud.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on juriidiline isik, kellele kuulus vaidlusalune sõiduk mõlema leppetrahvi koostamise ajal. Transpordiameti vastusest nähtub, et mõlema leppetrahvi koostamise ajal oli sõiduki vastutavaks kasutajaks kostja (dtl 53, 110). Sõiduki omaniku ja valdajana oli kostjal sõiduki üle täielik võim. Kostja ei ole sisuliselt väitnud ega tõendanud, et ta oleks sõiduki valduse üle andnud mõnele kolmandale isikule. Kui sõidukit kasutas parkimisel kostja esindaja või töötaja, tuleb tehingu teiseks pooleks lugeda kostja.

§ 116

lg 1 sätestab, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest.

§ 116

lg 2 näeb ette, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kostja ei ole nimetatud eeldust ühegi sisulise faktilise asjaolu ega tõendiga ümber lükanud.

1. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et sõidukile registrimärgiga 215 TMK koostati Ülemiste Põhja-Lõuna parklas 25.11.2020 parkimise eest leppetrahv summas 30 eurot, sest parkimistasu oli maksmata jäetud (dtl 36-37, 93-94). Hageja esitas leppetrahvi koostamise ajal tehtud fotod sõidukist. Fotodest (dtl 38-43, 95-100) nähtub, et sõidukis ei viibinud kedagi ning sõiduki esiklaasi alla ei olnud jäetud ei parkimiskella ega parkimistasu maksmist tõendavat muud dokumenti. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.
2. 27.11.2020 koostati sõidukile registrimärgiga xxx Tallinnas Kuke 7/8 parklas leppetrahv 30 eurot, sest parkimistasu oli jäetud tasumata (dtl 44-45, 101-102). Sõidukist tehtud fotodest nähtub (dtl 46-52, 103-109) nähtub, et sõiduki esiklaasi alla ei olnud jäetud parkimise eest tasumist tõendavat kviitungit. Leppetrahv jäeti sõiduki kojamehe vahele.
3. Hageja esitas kohtule fotod liiklusmärkidest ja teavitustahvlitest Ülemiste Põhja-Lõuna parklas (dtl 61-72, 118-129) ning Kuke 7/8 parkla kohta (dtl 73-77, 130-134). Täiendavalt esitas hageja fotod parklatesse sissesõitude juurde paigaldatud teavitustest ja liiklusmärkidest koos selgitustega (dtl 157-163), millest on näha, et kõik Ülemiste Põhja-Lõuna parkla sissesõidud olid tähistatud tasulisest parkimisalast teavitavate infotahvlitega. Tahvlitel oli märgitud, et parkimise algusaja fikseerimisel oli võimalik tasuta parkida 2 tundi ning muus osas oli parkimine tasuline. Lisaks oli viide, et parkimistingimused on infotahvlil parklas. Kostja samuti esitas foto parkimistingimustest (dtl 165), mille punkt 5 nägi ette leppetrahvi tasumise kohustuse tingimuste rikkumise korral. Samasugused tingimused olid nähtavad teistel tahvlitel (dtl 166-170), samuti pargitud sõiduki vahetus läheduses. Hageja esitas kohtule parkla plaani koos infotahvlite asukohtadega (dtl 170).
4. Kostja esitas foto pargitud sõidukist ka Kuke 7/8 parklas koos viitega parkimistingimuste asukohale ning fotost nähtub, et leppetrahvi koostamise ajal keegi tingimustega ei tutvunud (dtl 174). Samas oli kostja varem sama sõidukit Kuke 7/8 parklasse parkinud ning parkimise eest tasunud (dtl 174).
5. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub kohtu hinnangul, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping nimelt infotahvlites viidatud tingimustel. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
6. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 14). Kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu, kuid jättis lepingu tingimused täitmata ehk rikkus lepingut. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega tuli kostjal täita sõlmitud lepingu tingimusi.
7. Kostja ei ole tõendanud väidet, et tegelikult oli sõiduki parkimise eest tasutud või oli sõiduki kasutaja läinud hoopis parkimistingimustega tutvuma. Need kostja väited on paljasõnalised. Hageja esitas väljavõtte oma programmist, millest nähtub, et kummaski parklas ei olnud sõiduki parkimise eest tasutud (dtl 172-173), kuigi kostja oli sama sõiduki parkimise eest samas parklas ühel varasemal korral tasunud.
8. Kostja ei ole tõendanud väidet, et sõiduki parkimise ajal olid parkimistingimused teistsugused võrreldes sellega, mis nähtus kohtusse esitatud fotodelt. Kostja väited selle kohta, et parkimistingimused ei olnud nähtavad või arusaadavad, on ümber lükatud hageja tõenditega. Kostja sõlmis hagejaga lepingu, sest ta parkis sõiduki tasulisse parklasse. Kostjal oli parkimise eest tasuda või märkida parkimise algusaeg, kuid kostja seda ei teinud. Kuna kostja seda ei teinud, rikkus ta parkimistingimusi ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
9. Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel (RK TKo 2-17-117146, p 12). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühegi erakorralise asjaolu esinemist, mille tõttu ta kojamehe vahele asetatud leppetrahvinõudeid koheselt kätte ei saanud. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahvid tasuda mõistliku aja jooksul pärast nende kättetoimetamist ehk leppetrahvinõuete sõiduki kojamehe vahele asetamist. Kostja jättis leppetrahvid tasumata.
10. Seadusest ei tulene, et hagejal tuli kostjat leppetrahvinõuetest täiendavalt teavitada enne kohtusse pöördumist. Vaatamata sellele on hageja saatnud kostjale kohtueelselt meeldetuletuskirjad leppetrahvide kohta 24.03.2021, 19.05.2022 ja 29.03.2023 (dtl 54-57, 111114). Meeldetuletuskirjadel oli viide hageja veebilehele, kus oli võimalik tutvuda lepptrahvi andmetega ja saada infot. Eeltoodust nähtub, et kostjat teavitati leppetrahvinõuetest enne kohtusse pöördumist. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks nendele meeldetuletustele reageerinud. Kostja võttis hagejaga ühendust alles maksekäsu kiirmenetluse ajal (dtl 149-151).
11. Kostja väited selle kohta, et ta ei saanud kohtueelselt hageja veebilehelt kontrollida, milliste leppetrahvidega tegu on, sest ebaturvalisele veebilehele tuli sisestada isikuandmeid, on tõendamata. Hageja meeldetuletuskirjadest nähtub, et veebilehe kaudu oli võimalik tutvuda leppetrahvide ja fotodega ilma kellegi isikuandmeid sisestamata. Kostja esitas inglisekeelse teate (dtl 152), mille kohaselt on ühendust veebilehega vaie.europark.ee ebaturvaline, kuid antud teatest ei nähtu selle kuupäeva ega põhjust, miks oli ühendus ebaturvaline. Kostjal oleks olnud võimalik leppetrahvide kohta küsida teavet ka e-posti teel. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks püüdnud leppetrahvide kohta teavet saada ning nõude rahuldamise seisukohalt ei oma antud asjaolu ka tähtsust.
12. Kuna kostja ei ole esitanud ega tõendanud väiteid, mis võimaldaksid kohtul jätta leppetrahvinõuded rahuldamata, tuleb kostjalt hageja kasuks leppetrahvidena välja mõista 60 eurot. Kuna hageja nõue kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 1131 lg 1 p 1 järgi rahuldamise võla sissenõudmise kulude 40 euro nõue. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 eurot.
13. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile. Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 110 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamine võttis aega 2 h ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 15 min. Kostja täiendava vastusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 4 tundi. Lisaks palus hageja mõista TsMS § 172 lg 9 ja 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
15. Kuigi kohus loeb hageja esindaja tunnitasu suuruse mõistlikuks, oli tegemist tüüptekstina esitatud hagiavaldusega, mille koostamise mõistlik aeg ei saanud koos menetluskulude nimekirja esitamisega ületada 1 h 30 min. Kostja vastuse analüüsimiseks ning sellele vastamiseks võis hageja esindajal kokku aega kuluda 2 tundi. Seega on kogumis hageja kulud õigusabile põhjendatud 3 h 30 minuti ehk 385 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista koos riigilõivuga 485 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 485 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16. Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik