← Eesti

2-22-19212/31

Obsah (5)§ 187§ 407§ 367§ 163§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui 2

(4)nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendav osa (hagi osaliselt rahuldamata jätmine, menetluskulude jaotus) 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohus märgib otsuses hagi osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulude kindlaksmääramise põhjendused.

  1. Globalsun OÜ (hageja) nõuab M. H.ilt (kostja) põhivõlgnevuse 1766,93 eurot (sh 480 eurot perioodil 10.10.2022 – 10.11.2022 sissenõutavaks muutunud üür ning 1286,93 eurot perioodil 25.09.2022-25.12.2022 sissenõutavaks muutnud tasu kõrvalkulude eest) ja viivise 34,54 eurot tasumist üüri ja kõrvalkulude tasumata jätmise eest perioodil 25.09.2022 – 23.12.
  2. Hageja nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele alates 24.12.2022.a põhinõude 1766,93 eurot tasumata osalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Nõuete aluseks on hageja ja kostja vahel 07.10.2021 sõlmitud üürileping, millega hageja andis kostjale üürile eluruumi Tallinna linnas, aadressil XXX. Kostja on jätnud tasumata üüri
  3. aasta oktoobri ja novembri eest ning kõrvalkulud
  4. aasta augusti, septembri, oktoobri ja novembri eest. Üüri suuruseks leppisid hageja ja kostja üürilepingu punktis 3.
  5. kokku 740 eurot kuus. Seega moodustab kostja üürivõlgnevus hageja ees 2 x 740 = 1480 eurot. Üürilepingu punktiga 3.
  6. leppisid hageja ja kostja kokku selles, et kostja üürnikuna kohustub tasuma ka kõikide eluruumide kasutamisega seotud kulude eest, sealhulgas elektrienergia, vesi- ja kanalisatsioon, küte, haldus, hooldus, avariiremont, prügivedu, maamaks, üldkoristus, TV ja internet. Kostja on jätnud tasumata kokku nelja kuu kõrvalkulud. Kõrvalkulude arvestuse aluseks olid korterelamut haldava KÜ XXX poolt esitatud arved ja selle näidatud kulud. Lisaks oli üürniku kanda ka tema poolt tarbitud elektrienergia maksumus vastavalt Eesti Energia AS poolt üürileandjale esitatud arvele. Kokku on kostja jätnud tasumata kõrvalkulude eest 1286,93 eurot. Kostja tasus kooskõlas üürilepingu punktiga 4.
  7. lepingu sõlmimisel lepingust tulenevate lepingu punktis 4.
  8. nimetatud rahaliste nõuete tasumise tagamiseks hagejale tagatisraha summas 1000 eurot. Lepingu punktiga 4.
  9. anti hagejale õigus rahuldada oma nõue tagatisraha arvel juhul kui üürnik ei täida oma kohustusi. Hageja on oma üürinõude 1000 euro suuruses summas rahuldanud tagatisraha arvelt. Seega on hageja üürinõue pärast tagatisraha arvelt üüri nõude osalist rahuldamist 480 (1480 – 1000) eurot ja kõrvalkulude nõue 1286,93 eurot, ehk kokku on hageja põhinõue 1766,93 eurot, mille lisandub hageja viivisnõue seisuga 23.12.2022 summas 10,94 eurot. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude riigilõivu 315 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot (õigusteenusele kulunud aeg 3,5 tundi, tasumäär käibemaksuta 120 eurot tunnis) hüvitamist. 3.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagiavaldus on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendamata, mistõttu jätab kohus hagiavalduse osaliselt rahuldamata.

  1. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista viivise 34,54 eurot üüri ja kõrvalkulude tasumata jätmise eest perioodil 25.09.2022 – 23.12.
  2. Hagiavalduse põhjendustes aga märgib hageja, et hageja viivisenõue on seisuga 23.12.2022 summas 10,94 eurot. Ühtlasi on hageja märkinud hagiavaldusele lisatud nõude arvestuses, et viivise summa seisuga 23.12.2022 on 10,94 eurot (hagiavalduse lisa 3). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem 3

(4)intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagis kirjeldatud asjaoludest ning hagiavalduse lisast 3 (Nõude arvestus) lähtudes peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivise seisuga 23.12.2022 summas 10,94 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 10,94 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 23,60 eurot tasumise nõudes (34,54 – 10,94 = 23,60). 5.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6. Hageja esitas kostja vastu raha tasumise nõuded hagihinnaga 1942,82 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse raha tasumise nõuetes, millele vastav hagihind on 1919,22 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 98,79% ulatuses ja jättis rahuldamata 1,21% ulatuses (1919,22 on 1942,82-st 98,79%). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda 98,79% ulatuses ning hageja kanda 1,21% ulatuses. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise põhjendused Pärast hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse avalikku kättetoimetamist kostjale ei ole saanud kohus andmeid kostja elu- või viibimiskoha aadressi kohta, millele on võimalik kätte toimetada posti teel menetlusdokumente. Kohtule ei ole saanud teatavaks kostja sidevahendite andmeid, millele on võimalik menetlusdokumentide elektrooniline kättetoimetamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.