Obsah (4)

§ 251§ 4§ 55§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-24-299 Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2024, Tartu Kohtuasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus seoses Viru Vanglas

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas
2. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles väljendab rahulolematust sellega, et kauplusest sisseostude tegemisel tuleb tasuda 5 euro (täpsemalt 4,16 euro) suurune kaupade kohaletoimetamise tasu. Taotleja märgib, et näiteks 30 senti maksva pastapliiatsi ostmisel peab ta tasuma kokku 5,30 eurot. Seetõttu on vajalik esialgne õiguskaitse kohustava nõude näol kaupluse vastu. X palub lõpetada sellise kaupade kohaletoimetamise tasu võtmise ja märgib, et ta esitas seoses eeltooduga vanglale
3. jaanuaril 2024 vaide. Esialgse õiguskaitse taotluses sisaldub riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus.
4. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla
5. veebruaril 2024 kohtule Xi
6. jaanuari
7. a pöördumise, milles X nõuab vanglalt muu hulgas sisseostude kohaletoimetamise tasu tühistamist või firmaga lepingu lõpetamist. Lisaks edastati kohtule Tartu Vangla
8. veebruari
9. a vastus nr 6-16/24/17-
10. KOHTU SEISUKOHT 3-24-299
11. X soovib
12. jaanuaril 2024 kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses sisuliselt seda, et kohus teeks vanglale kohustava ettekirjutuse vanglas tehtavate sisseostude kohaletoimetamise tasu mittevõtmise kohta (

§ 251lg 1 p 3).

4.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus on seisukohal, et taotluses esitatud asjaoludel ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega. 4.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Eelnevast nähtub, et vanglal lasub avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus ning vangla võib kaupu ise müüa või anda selle ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule (vt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p 9). Taotleja poolt edastatud arvest (taotluse lisa nr 1; dtl 3) ning Viru Vangla
4. veebruari
5. a vastusest nr 6-16/24/17-2 (dtl 14) nähtuvalt müüb Viru Vanglas kaupa eraõiguslik juriidiline isik Makro Trade Baltic OÜ. 4.
6. VangS § 48 lg-s 1 sätestatud vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (vt Riigikohtu viidatud otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p 10). Seega ei saa taotleja ja Makro Trade Baltic OÜ vahelist suhet ning sellest suhtest tekkinud vaidluste iseloomu pidada avalik-õiguslikuks. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja lahendama maakohus (TsMS § 9 lg 1). Eeltoodu tähendab, et kui taotleja ei nõustu Makro Trade Baltic OÜ arvel välja toodud transporditeenuse tasuga, tuleb tal pöörduda maakohtu poole. Olukorras, kus halduskohus ei ole pädev vaidlust lahendama, ei saa halduskohus lahendada sisuliselt ka esialgse õiguskaitse taotlust, sest ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kuulu sellisel juhul halduskohtu pädevusse (vt Tartu Ringkonnakohtu
7. septembri
8. a määrus asjas nr 3-19-1543, p 7). Kohus jätab seega Xi esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada Xi menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2