3-23-2273/7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2273 Määruse kuupäev

1. oktoober 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. oktoobri
3. a otsuse nr 15.3-3.1/2599-1 tühistamiseks ja kohustamiseks anda tähtajaline elamisluba RESOLUTSIOON
4. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
5. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
6. Jätta Nikolai Lilitškini taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
7. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas
8. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) akti nr 15.3.-3.1/2449-1 õigusvastasus ning kohustada PPA-d selle tühistama ja andma elamisluba avalik-õiguslike suhete teostamiseks. Kaebaja põhjendas, et ilma elamisloata ei vormistata kaebajale invaliidsust. Koos kaebusega esitas N. Lilitškin taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse kaebajale advokaadi või juristi määramiseks.
9. Vastusena kohtunõudele selgitas PPA
10. oktoobril 2023, et kaebaja esitas
11. juunil 2023 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA registreeris antud taotluse numbriga
12. PPA jättis
13. oktoobri
14. a otsusega nr 15.3-3.1/2599-1 tulenevalt VMS § 219 lg 1 p-st 6 taotluse nr 1064514595 läbi vaatamata.
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
16. Kohtu hinnangul tuleb N. Lilitškini kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
17. Esmalt märgib kohus, et PPA
18. oktoobri
19. a kirjaga nr 15.3-3.1/2449-1 ei keeldutud kaebajale elamisloa väljastamisest. Tegemist on toiminguga, milles PPA väljendas seisukohta, et kaebaja taotlus ei ole põhjendatud, mistõttu see jäetakse VMS § 219 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata. PPA andis
20. oktoobri
21. a kirjaga kaebajale õiguse esitada eeltoodu kohta oma arvamus ja vastuväited hiljemalt
22. oktoobril
23. PPA märkis, et tähtaegselt arvamuse või vastuväidete esitamata jätmisel jätab PPA kaebaja taotluse läbi vaatamata.
24. Et PPA
25. oktoobri
26. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja elamisloa taotluse osas anti välja haldusakt
27. oktoobril 2023 ning kaebaja eesmärk on saada tähtajaline elamisluba, saab kohus aru, et kaebaja soovib vaidlustada mitte
28. oktoobri
29. a kirja, millega kaebajale anti võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, vaid oma taotluse kohta tehtud lõplikku haldusakti, s.o PPA
30. oktoobri
31. a otsust nr 15.3-3.1/2599-
32. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus, et N. Lilitškin on esitanud kaebuse PPA
33. oktoobri
34. a otsuse nr 15.3-3.1/2599-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks anda kaebajale tähtajaline elamisluba.
35. PPA jättis kaebaja taotluse
36. oktoobri
37. a otsusega nr 15.3-3.1/2599-1 läbi vaatamata VMS § 219 lg 1 p 6 alusel (otsuses märgitud ka „VMS § 219 p 6“). Vastavalt VMS § 219 lg 1 p-le 6 loetakse tähtajalise elamisloa taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis.
38. Tartu Ringkonnakohus on
39. augusti
40. a kohtuotsuses asjas nr 3-22-1330 märkinud VMS § 219 lg 1 p 6 kohta järgmist: „Ringkonnakohtu hinnangul on seadusandja normi sellises sõnastuses kehtestades sidunud normi õigusliku tagajärje normis nimetatud eelduse esinemisega selliselt, et eelduse esinemise korral ei ole PPA-l õigust jätta normis nimetatud tagajärg kohaldamata või valida selle asemel mõni muu tagajärg. Normis on loetletud eeldused ning nimetatud üks õiguslik tagajärg, mida eelduse tuvastamise korral kohaldada. Seejuures ei ole kasutatud otsustus- või kaalutlusruumile viitavat mõistet „võib“, vaid sõnastatud tagajärg kategooriliselt – „jäetakse läbi vaatamata“. Sellega on seadusandja andnud vastustajale käitumisjuhise jätmata võimalust sellest kõrvale kaldumiseks. Seega ei olnud PPA-l vaidlusaluses otsuses normi kohaldamisel võimalust hinnata taotluse ja/või kaebajaga seotud normis nimetamata asjaolusid ning neile toetudes jätta sättes nimetatud tagajärg kohaldamata.“ Lisaks tõi ringkonnakohus esile, et VMS § 43 lg-st 3 tuleneb otsesõnu, et Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava Eestis viibimise seaduslik alus on VMS § 43 lg 1 p-s 5 sätestatud seaduslik alus (vahetult seadusest ja kohtulahendist tulenev õigus ja kohustus Eestis viibida) ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud VMS-s ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. Kuna kinnipeetaval on seadusest ja kohtuotsusest tulenev viibimisalus, siis ei ole PPA-l alust vaadata läbi kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotlust.
41. Tuginedes eelnimetatud ringkonnakohtu lahendile, mis on asjakohane ka praeguses asjas, ning asjaolule, et kaebaja vangistuse tähtaeg on
42. juuli 2027, leiab kohus, et PPA jättis kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata ning kaebuse edulootused on seetõttu vähesed.
43. Arvestades, et kohtule arusaadavalt soovib kaebaja tähtajalist elamisluba selleks, et saada erinevaid toetusi, pole kohtu hinnangul käesoleval juhul kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kelle iseseisev toimetulek ja esmased vajaduste rahuldamine on piisaval määral tagatud ka ilma vastava toetuse määramiseta.
44. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust 2 seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
45. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
46. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
47. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
48. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
49. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N. Lilitškini taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3