Obsah (9)

§ 113§ 4062§ 164§ 170§ 4034§ 416§ 94§ 1132§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Kertu Altin Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-133913 Tsi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M. J. vastu põhinõude summas 272,07 eurot, intressi summas 263,26 eurot ja viivise summas 956,91 eurot osas.
2. Jätta menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.
3. Välja mõista M. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 514,50 eurot ja viivis menetluskulult

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud 1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3535,84 eurot, intressi 263,26 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1213,72 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.01.2022 kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

1. Kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid 14.05.2020 krediidikonto lepingu nr KK3555512 ning 18.08.2020 krediidikonto lepingu muutmise kokkuleppe, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 3600 eurot. Krediidikontolepingu aastane intressimäär oli 34,9% aastas ja krediidikulukuse määr 41,73% aastas. Kostja teostas 10.08.2020 makse summas 55,84 eurot intresside ja 9,16 eurot põhiosa katteks ning 03.11.2020 summas 206,23 eurot intresside, 10 eurot meeldetuletuste ja 55 eurot põhiosa katteks.
2. Placet Group OÜ ütles lepingu 30.01.2021 üles ja loovutas 02.02.2021 nõude hagejale. Kostja seisukoht
3. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5. Laenuandja Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 14.05.2020 krediidikonto lepingu (dtl 28), mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 1800 eurot. 18.08.2020 sõlmiti krediidikonto lepingu muutmise kokkulepped (dtl 31, 36), mille alusel suurendati laenulimiiti 1900 euroni ja 3600 euroni. 14.05.2020 lepingu ja 18.08.2020 lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt on krediidikulukuse määr 41,73% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal

§ 4062lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 3535,84 eurot, intress 263,26 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, 24.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1213,72 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.
2. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja Placet Group OÜ sõlmisid 14.05.2020 tarbijakrediidilepingu (dtl 28) ning 18.08.2020 lepingu muutmise kokkuleppe (dtl 31, 36). Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostjale kokku väljastanud krediiti 3600 eurot. 9.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja 2/8 uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Placet Group OÜ loovutas oma nõude 02.02.2021 hagejale, millest teavitati kostjat 02.02.2021 teatisega (dtl 53). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. 10.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. 11. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija 3/8 võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 12. Kohus kohustas hagejat 13.03.2023 määrusega (dtl 172-174) esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Kohus märkis 13.03.2023 määruses, et kui hageja jätab tähtaegselt esitamata andmeid selle kohta, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, võib kohus jätta hagi rahuldamata. 13. Hageja on 27.04.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis

§ 4034sätestatud nõudeid.

Kostja esitas taotlusel igakuiseks töötasu suuruseks 2700 eurot, finantskohustusteks 900 eurot ning majapidamiskuludeks 0 eurot. 14.05.2020 Creditinfo.ee ja Taust.ee päringute kohaselt kostjal maksehäired puudusid. Krediidiandja arvestas kostja igakuiseks sissetulekuks 2289,16 eurot, väljaminekuks 953 eurot ja elamiskuludeks 150 eurot. Krediidiandja on arvestanud kostja finantskohustusteks tarbimislaenusid/väikelaenusid summas 494 eurot, summas 310 eurot ja summas 149 eurot. 24.10.2023 hageja seisukoha kohaselt võib järeldada, et „Liising/järelmaks 493 eurot”/„Liising/järelmaks 494 eurot“ on seostatav SEB Liising AS-iga, „Tarbimislaen 310 eurot Bondora AS-ga, „Tarbimislaen 149 eurot“ AS-iga LHV Finance ning lisaks on esialgne võlausaldaja arvestanud krediidi summas 1900 euro väljastamisel „Tarbimislaen 130 eurot“ ja „Tarbimislaen 120 eurot“. 4/8 14. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust

§ 4034lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta. Kostja arvelduskonto väljavõttest (dtl 219-250) nähtub, et enne 14.05.2020 laenulepingu sõlmimist

1. aasta aprillikuus tegi kostja makse SEB Liising AS-ile summas 495 eurot ning Bondora AS-ile summas 320 eurot. Seejuures oli kostja
2. aasta aprillis saadud töötasu üksnes 700 eurot. Seega tasus kostja
3. aasta aprillikuus erinevatele krediidiettevõtetele summa, mis ületas kostja selle kuu sissetulekut. Lisaks ületavad kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad kulud märkimisväärselt aprillis
4. aastal krediidiandja poolt arvestatud elamiskulusid summas 150 eurot. Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu ka üüri- või kommunaalmakseid. Hageja selgituste kohaselt märkis kostja taotlusel majapidamiskuludeks 0 eurot. Hageja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid, millest nähtuvalt oleks krediidiandja küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi majapidamiskulude suuruse osas, sh kas keegi teine kannab kostja asemel tema majapidamiskulud. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et enne 18.08.2020 krediidilimiidi suurendamist
5. aasta juulis tegi kostja makse SEB Liising AS-ile summas 494 eurot ning Bondora AS-ile summas 310 eurot. Kostja
6. aasta juulis saadud töötasu oli 1885 eurot. Samuti ületasid kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt kostja kulud märkimisväärselt juulis
7. aastal krediidiandja poolt arvestatud elamiskulusid summas 150 eurot ning pangakonto väljavõttelt ei nähtunud üüri- ja/või kommunaalmakseid. Kostja koguväljaminek
8. aasta juulis oli üle 3500 euro. Hageja ei ole selgitanud, millest tulenevalt leidis krediidiandja, et kostja igakuised elamiskulud on üksnes 150 eurot. Samuti nähtub esitatud pangakonto väljavõttelt, et kostja on teinud makseid teis(t)e kostja nimel oleva(te) pangakonto(de) vahel, kuid hageja ei ole esitanud kostja teis(t)e pangakonto(de) väljavõtteid. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjale on suuri summasid üle kandnud laenuna Coop Pank (12.03.2020 4 900 eurot), teadmata põhjustel, aga ilmselt laenuna AS LHV Finance (16.03.2020 5 000 eurot), väljamakse Placet Group OÜ-lt (15.05.2020 1800 eurot), teostatud igakuiseid tagasimakse Bondora AS-ile ja liisingumakseid SEB Liising AS-ile (mis viitab laenukohutuste olemasolule). Kohus leiab, et kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostjal oli arvukalt kohustusi ning kostja töötasust ei piisanud kostja väljaminekute katmiseks. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandjal tekkida kindlust kostja maksevõime osas ka seetõttu, et kostja kontole tehti ülekandeid ka kolmandate isikute poolt, kuna tegemist ei olnud kostja püsiva sissetulekuga. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja 14.05.2020 krediidilepingut sõlmides ja 18.08.2020 krediidilimiiti suurendades krediidivõimeline

§ 4034lg 1 tähenduses.

Seega on laenuandja eiranud

§ 4034

lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud

§-s 4034 lgs 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud. 15.

§ 4034

lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub

§ 4034

lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

§ 4034

lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär. 5/8 16. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10). 17.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja oli viivituses 15.11.2020, 15.12.2020 ja 15.01.2021 osamaksetega, saatis krediidiandja kostjale 15.01.2021 meeldetuletuse (dtl 251-253), millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29.01.2021 ning märkis, et juhul, kui kostja eelnimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasu, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 30.01.2021. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 30.01.2021 üles ning lepingust tulenevad kohustused muutusid alates 31.01.2021 sissenõutavaks. 18. Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud tagasimakseid 10.08.2020 summas 65 eurot, millest 55,84 eurot on hageja arvestanud intresside katteks ja 9,16 eurot põhiosa katteks, ning 03.11.2020 summas 271,23 eurot, millest hageja on arvestanud 206,23 eurot intresside katteks, 10 eurot meeldetuletuste katteks ning 55 eurot põhiosa katteks. 19.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 263,26 eurot.
3. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale väljamakseid kogusummas 3 600 eurot. Hageja selgituste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 336,23 eurot. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et krediidileping on tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas, tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 3263,77 eurot (3600-336,23). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 272,07 euro ulatuses.
4. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.

§ 1132

lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 11.02.2021, 23.03.2021 ja 31.03.2021. Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist 3 tasulise 6/8 meeldetuletuskirja saatmise eest. Samuti tegi kostja muid kulusid seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsingu ja päringutega, võlgnikule vastamisega, võlanõuete selgitamisega ja vastuväidetele vastamisega telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnedega ja võlanõude avaldamisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

§ 1132lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot.

22. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisest 31.01.2021 kuni hagi esitamiseni 24.01.2022 summas 1213,72 eurot.

§ 101

lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§ 113lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemääraks 8% aastas.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 31.01.2021 kuni 24.01.2022 viivist viivisemääraga 8% aastas põhinõudelt summas 3263,77 eurot, mis on 256,81 eurot. Seega tuleb kostjalt

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 24.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 256,81 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 956,91 euro ulatuses. 23. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 3263,77 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 3263,77 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot, viivis summas 256,81 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivis. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude summas 272,07 eurot, intressinõude summas 263,26 eurot ja viivisenõude summas 956,91 eurot ulatuses.
2. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 5345,69 eurot. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu oli 5062,82 eurot, kuid kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud nõuded 3570,58 euro ulatuses, s.o 70% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja õigusabikulu summas 480 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt 7/8 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
5. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 595 eurot.
6. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 120 eurot tund.
7. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud üksnes 20 euro ulatuses. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et ülejäänud hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 140 eurot (ilma käibemaksuta).
8. Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 735 eurot (595+140). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 70% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 514,50 eurot.
9. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
10. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
11. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 8/8