KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-17-6720 Tsiviilas

) § 175 lg-le

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • • • • • 18.08.2023 S AS teatab, et S A nõue S AS eest on tasutud, leping suletud. 19.10.2023 B AS teatas, et nõue on 30.06.2022 loovutatud A F OÜ-le. A F OÜ esindaja kinnitas 20.10.2023 kohtunõude kättesaamist, kuid seisukohta kohtule ei ole esitanud. 19.10.2023 Tallinna linn teatas, et võlgnik S A ei ole midagi tasunud alates
2. aasta pankrotimenetluse algusest Tallinna linnale võlgnetavast summast 124,51 eurot. Kuivõrd S A ei ole oma rahalisi kohustusi Tallinna linna ees täitnud, siis on nad seisukohal, et S A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ei ole alust. 20.10.2023 teatas kohtutäitur K V , et võlgnik on 05.07.2019 tasunud 1,70 eurot, 02.07.2021 1,70 eurot, 03.07.2022 1,70 eurot, kokku 5,10 eurot. 23.10.2023 teatas Q, et S A pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõue summas 684,72 eurot. Seisuga 23.10.2023 on nimetatud nõue tasutud. Q ei ole vastuväiteid S A kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas ning jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
3. aasta
4. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175

lg-le 1.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav, esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid ja täiendavaid selgitusi. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnikul on osaline töövõime, ta on vahepeal lühiajaliselt töötanud ning läbinud mitmeid kursusi. Võlgniku sissetulekuks on toetused, millele ei saa pöörata sissenõuet, töötasu, mis jääb alla alammäära ja töötuskindlustuse hüvitised. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid, sh vähendanud ka B AS-i nõuet. Kohus võtab hinnangut andes arvesse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga määrasid ja seda, et võlgnik on osaliselt töövõimetu, mille tõttu ei ole võlgnikul olnud võimalik leida suurema sissetulekuga tööd. Kuigi võlgnikule laekus menetluse ajal II pensionisamba väljamakse, millest võlgnik ei teinud nõuetekohaseid väljamakseid võlausaldajatele ning võlgnik ei ole järginud väljamaksete tegemisel jaotusettepaneku jaotisi, ei ole võlgniku tegevus kohtu hinnangul suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele, oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Kohus ei pea seda süüliseks rikkumiseks. Kohus hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik on andnud endast parima oma teadmiste ja oskuste pinnalt ning tervislikust seisundist tulenevalt ning võlgnik ei ole rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19). Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

§ 175

lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Rõuk kohtunik