Obsah (7)

§ 6§ 175§ 173§ 2§ 176§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 1.veebruar 2024. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-13103 Tsiviilasi A K kohustust

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 5.12.

1. a määrusega kuulutati välja A K pankrot. 21.01.
2. a lõpetas kohus A K (endine K) pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks

§ 175lg 1 alusel ning aruande.

A K pankrotimenetluses on tunnustatud X AS (endine võlausaldaja AS E K ) nõue summas 59 913,60 eurot (tingimuslik) ja Q AS nõue summas 6 476,03 (millest 4 676,03 on tingimuslik). Kohtumääruse põhjendused 1.

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. 2.

§ 173

lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). 3.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas 12.01.2024. a ära võlgniku. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. 4.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15). 5. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on A K täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. Võlgniku ülalpidamisel oli menetluse ajal kaks alaealist last, kes käesolevaks hetkeks on kuue- ja kolmeaastane. Võlgnik viibis palgata emapuhkusel 21.01.2019-01.09.

1. Võlgnik töötas U OÜ-s kosmeetikuna sept, okt
2. a. Septembri töötasu oli 2 346,12 eurot, oktoobri töötasu 358,51 eurot. Novembris 2019 a oli võlgnik palgata lapsehoolduspuhkusel. Detsembris 2019.a oli võlgniku sissetulek 260,28 eurot, jaanuaris
3. a oli võlgniku sissetulek 424,14 eurot. Alates veebruar 2020 on võlgnik palgata lapsehoolduspuhkusel (II kd tl 9-10).
4. Võlgnik on esitanud iga-aastast aruandlust (II kd tl 9-10, 39-40, 46-48, 55-56), lepingu töötamise kohta (tl 12-16) ja pangakonto väljavõtted (II kd tl 17-20, 24-26). Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.
5. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on võlgnik olnud lapsehoolduspuhkusel. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud kohtule tõeseid andmeid.
6. Riigikohus on 30.10.
7. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. Võlgnik ei ole osalenud tööjõuturul seoses väikeste laste hooldamisega, mis ei ole võlgnikule etteheidetav.
8. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
9. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 2-11-24696 p 19). Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav sissetuleku puudumine. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale

§ 173lg 1 sätestatud kohustustest.

10. Eeltoodust tulenevalt kuulub A K taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada 3 tagasinõuet võlgniku vastu.

1. Riigikohus on lahendis 3-2-1-152-13 selgitanud, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 järgi rahuldatud ulatuses talle üle ning sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Samamoodi läheb nõue ka VÕS § 173 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel üle, kui isik täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine, või kui isiku vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks. Nende sätete järgi läheb kolmandale isikule (pantijale) rahuldatud ulatuses üle sama nõue, st tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga (cessio legis) VÕS § 173 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 19; Riigikohtu
4. veebruari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 10).
6. Käesolevas menetluses on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et AS-l E K oli ajutise halduri aruande koostamise seisuga võlaõiguslik nõue M K ja J K vastu. AS-l E K puudus võlaõiguslik nõue A K vastu. M K ja J Kga sõlmitud laenulepingu täitmist tagas hüpoteek, mis oli seatud A K omandis olevale korterile asukohaga xxx linnas (I kd tl 76). Korteriomand võõrandati käesoleva menetluse käigus hinnaga 4 930 eurot (II kd tl 37). Saadud raha on hoiustatud Tallinna notar G S deposiitkontol. Eeltoodust tulenevalt ei saa X AS-l olla võlaõiguslikku nõuet A K vastu. X AS saab oma nõuet rahuldada üksnes pandieseme müügist saadu arvelt. AÕS § 349 lg 3 alusel läheb nõue A Kle üle. Riigikohtu praktika kohaselt sõltub nõude ülemineku ulatus sellest, millises ulatuses võlausaldaja nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel rahuldati. 13.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 14. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Menetluskulude jaotus 16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4