) § 294 lg 1 kohaselt ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, registreeritud eraekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Eksperdiks võib kohus määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Eksperdi määramisel arvestab kohus poolte arvamusi. 4. Kohus küsis vaidlusaluse kinnisasja hindamiseks hinnapakkumist 8-lt registreeritud eraeksperdilt, kellest oli oma nõusoleku väljendanud Kerli Koha, Grete Laanmets ja Virgo Laansoo. Kohus andis puudutatud isikutele tähtaja oma vastuväidete esitamiseks. Võlgnik vaidles 25.01.2024 menetlusdokumendis Virgo Laansoo eksperdiks määramisele vastu. Võlgnik on võtnud hinnapakkumised erinevatest Eesti suurimatest kinnisvarabüroodest ning oma nõusoleku eksperthinnangu tegemiseks on andnud kolm kutselist hindajat. Kõik kutselised hindajad töötavad Eesti suurimates kinnisvarabüroodes ning tegutsevad Pärnu maakonnas. Virgo Laansoo tasu tehtava töö eest on 800 eurot, mis on üle kolme korra kõrgem, kui seda teeksid võlgniku pool nimetatud kutselised hindajad. Võlgnik palus kohtul kaaluda ühe kolmest võlgniku nimetatud hindajast eksperdiks määramist. Kohtutäituri 23.01.2024 ja 26.01.2024 vastuse kohaselt ei vaidle kohtutäitur vastu võlgniku poolt esitatud hindaja kandidaatidele kui hindajate pädevus on kooskõlas kohtule hindamisakti koostamise nõuetega (
Kohus palus võlgniku poolt nimetatud kandidaatidel (Henry Tiidu, Getlin Saart, Merle Siigla) kinnitada, kas nad on nõus ekspertiisi läbi viima ja mis on selle valmimise tähtaeg ja maksumus. Kohtu määratud tähtaja jooksul vastasid Henry Tiidu ja Getlin Saart, et on valmis ekspertiisi tegema. Kohus arvestab võlgniku seisukohaga ning sellega, et Getlin Saart pakkumine (230 eurot) oli kohtule esitatutest soodsaim. Samuti kinnitas Getlin Saart oma hinnapakkumise jõusolekut. Kohus määrab kinnisasja asukohaga xxx (registriosa nr xxx) hindamist läbiviivaks eksperdiks Getlin Saart.
lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kohtutäituril puudub iseseisev huvi asja lahenduse vastu, kohtutäitur vahendab täitemenetluses määratud hinna vaidlustanud isiku avaldust kohtule. Seetõttu ei oleks õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kui avaldaja kanda. Samuti ei ole põhjendatud jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Kohus jätab menetluskulud
lg 1 alusel puudutatud isiku I (võlgniku) kanda, kuna kinnisasjade uus hindamine on tema soovil ja huvides. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
lg-s 1 sätestatud korras, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesoleval juhul ei ole esitatud kohtule menetluskulude nimekirja, samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et menetlusosalistel oleks tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. 9. Kuivõrd käesolev määrus, millega kohus eksperdi määrab, lõpetab hagita menetluse, saab tulenevalt
lg-st 3 esitada selle peale määruskaebuse ringkonnakohtule (RKTKm 2-21-15711, p 18). Määruse peale esitatavas määruskaebuses saab tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega seotud asjaoludele. 10. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.