tulenevaid kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve, mistõttu on võlausaldaja seisukohal, et kohtul tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning jätta M-R K võlgadest vabastamata
03.01.2024 teavitas Tallinna kohtutäitur M L , et alates 10.10.2022 makseid tehtud ei ole. Kohtutäituri arvates on võlgnik rikkunud
08.01.2024 teavitas Tallinna kohtutäitur K F, et kohustustest vabastamise menetluses ei ole võlgnik nõude katteks väljamakseid teinud. Kohtutäitur palub lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. 26.01.2024 teavitas B AS kohut, et alates 10.10.2022 ei ole võlgnik teostanud ühtegi makset. B AS ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. 31.01.2024 teavitas A F G OÜ, et võlgnikult ei ole kohustustest vabastamise menetluse perioodi kestel nõude katteks laekumisi toimunud. Nõude jääk on 1386,16 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma seadusest tulenevat kohustused jätnud täitmata ning suhtunud kergekäeliselt/pahatahtlikult oma kohustuste täitmisse. A F G OÜ palub jätta võlgnik M-R K täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 02.02.2024 määrusega teavitas kohus, et kohus teeb tsiviilasjas lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 09.02.2024. 2 Kohtumääruse põhjendused Kuna M-R K (pankrotis) esitas avalduse pankroti väljakuulutamiseks, millele oli lisatud avaldus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kohtule 06.01.2022 ning kohus võttis avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse 10.01.2022 määrusega, kohaldab kohus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseadust (
). Alates 01.07.2022 kehtiva
aasta
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt on võlgnik pärimise teel saadu väärtusest kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtul on õigus nõuda aruannet ja dokumente võlgniku varalise olukorra, tulutoova tegevuse või selle otsimise ja oma kohustuste täitmise kohta.
lg 2 p 2 ja lg 5 kohaldamise eeldusteks on: 1) võlgnik on rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohus on seisukohal, et võlgnik on antud juhul rikkunud
Antud juhul ei ole usaldusisik esitanud kohtule usaldusisiku aruannet. Samuti ei ole usaldusisik vastavalt ettenähtud jaotistele teinud väljamaksed võlausaldajatele. Usaldusisiku selgituste 3 kohaselt ei ole võlgnik usaldusisiku päringutele vastanud ja võlgnikuga kontakti saada ei ole õnnestunud. Usaldusisikul puuduvad andmed ja teave võlgniku sissetulekute jm osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole usaldusisikul olnud võimalik M-R K kohustustest vabastamise menetluses enda
lg-tes 2 ja 4 sätestatud aruande esitamise ja võlausaldajatele maksete sooritamise ülesandeid täita. Võlgnik ei vastanud ka 30.11.2023 kohtunõudele ega ilmunud kohtu poolt 21.12.2023 määratud ärakuulamisele. Võlausaldajate kinnitusel ei ole võlgnevuste katteks makseid laekunud. Eeltoodust tulenevalt taotlevad võlausaldajad jätta võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata
Kohus märgib, et antud juhul ei ole võlgnik täitnud
Seega on võlgniku huvi käesoleva menetluse läbiviimise suhtes küsitav. Teabe andmata jätmine kahjustab võlausaldaja huve. Võlgniku poolt menetluse läbiviimisele kaasaaitamine dokumentide esitamise kaudu võimaldaks kontrollida, kas võlausaldajale mittetasumine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida, kuid see pole õnnestunud.
lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud vähemalt raskelt hooletult. Võlgnikule on tsiviilasja menetluses selgitatud tema
Eeltoodule vaatamata ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel täitnud enda kohustust esitada kohtule ja usaldusisikule teavet oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Kohus hoiatas võlgnikku 30.11.2023 kohtunõudes, et andmete kohtule esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Kohus leiab, et võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Lisaks märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-19-16, p 12). Võlausaldajad on kohtule teatanud, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Riigikohus on (lahendid 3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-49-16, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest 4 vabastamast ja lõpetab menetluse. Samuti vabastab kohus usaldusisiku tema kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad M-R K kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.