Obsah (9)

§ 199§ 215§ 121§ 202§ 64§ 68§ 65§ 266§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1086 Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidl

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi enne 19.05.2015 toime pandud episoodides 10 kuu vangistusega,

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi enne 19.05.2015 toime pandud episoodis 6 kuu vangistusega;

§ 121

lg 2 p 3 järgi enne 19.05.2015 toime pandud episoodides 1 aasta vangistusega ja

§ 202

lg 2 p 2 järgi enne 19.05.2015 toime pandud episoodis 10 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 25.08.2014-26.08.2014, 28.08.2014 ja 20.10.2014-22.10.2014, s.o 6 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus 11 kuud 24 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Harju Maakohtu poolt 19.05.2015 mõistetud raskeima karistusega, s.o 1 aasta 11 kuu 21 päeva vangistusega. Sama kohtuotsusega karistati F.B

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi pärast 19.05.2015 toime pandud episoodides 1 aasta 2 kuud vangistusega ja

§ 266

lg 2 p 1 järgi pärast 19.05.2015 toime pandud episoodis 1 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 16.06.2015-17.06.2015, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust F.B-le Harju Maakohtu poolt 19.05.2015 mõistetud ja Pärnu Maakohtu 08.02.2016 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 15 päeva, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 07.02.2017 ja lõpp 20.03.

2. Tartu Maakohtu 18.07.2018 määrusega jäeti F.B ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
3. F.B on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on F.B kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud. Seega on olemas formaalsed alused F.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 2.
4. F.B on neli kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab F.B karistust varavastaste süütegude, tervisevastase süüteo ja avaliku korra vastase süüteo toimepanemise eest. Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud F.B oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab süüdimõistetu varasem kriminaalne tegutsemisviis. Süüdimõistetu on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid on toime pannud sellel ajal uuel kuriteo. Süüdimõistetu on varasemalt vabastatud ka tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, kuid ärakandmata karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et F.B ei täitnud talle kohtulahendiga pandud registreerimiskohustust. Seega vaatamata varasemalt mõistetud karistustele (ja ka karistusest vabastamisele) on F.B jätkanud uute kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist. Seetõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud F.B õiguskuulekusele. 2.
5. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Maakohus pidas positiivseks, et F.B on väljendanud soovi vabaduses joovastavate ainete tarvitamisest loobuda, samuti ka oma senisest tutvusringkonnast. Samas, võttes arvesse F.B poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, aga ka asjaolu, et eelmise karistuse mõistmisel väljendas süüdimõistetu valmisolekut läbida sõltuvusrehabilitatsioon MTÜ Lootuse Külas, kuid ei teinud seda. Seega ei ole käesoleval juhul maakohtu arvates välistatud, et vabanemise korral jätkab F.B joovastavate ainete tarvitamist ja seda vaatamata sellele, et on väidetavalt oma vaated elule ümber hinnanud. 2 2.
6. F.B käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtiva 5 distsiplinaarkaristuse tõttu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on F.B vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening. F.B on vangistuses omandanud põhihariduse ja osalenud ka vangla tööhõives. 2.
7. Süüdimõistetu lähivõrgustiku moodustavad ema, vennad, vanaema ja vanaema elukaaslane ning F.B elukaaslane. Vabanemise korral on F.B kindel elukoht oma vanaema ja tema abikaasa juures aadressil XXXX, Rapla maakonnas. Maakohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. F.B maakohtule antud selgitustest nähtuvalt kavatseb ta nimetatud aadressil elada üksnes ajutiselt, kuna soovib esialgu teenida raha ja seejärel üürida korteri, kuhu soovib elama asuda koos oma elukaaslase ja nende ühise alaealise lapsega. On positiivne, et F.B soovib osaleda oma alaealise lapse elus. Süüdimõistetule on vabanemise korral garanteeritud töökoht T. OÜ-s. See omakorda võimaldab äraelamist, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Tartu Vangla andmetel on F.B rahalisi nõudeid 6313 euro ulatuses ja vabanemisfondis 76 eurot. 2.
8. Maakohus leiab, et F.B tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ning F.B isik. Määruskaebused
9. Tartu Maakohtu 18.07.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu F.B, kes palub tühistada maakohtu määrus ning vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. Määruskaebuse kohaselt on maakohus arvestanud liigselt süüdimõistetu minevikku ja ei ole arvestanud, et F.B on selle aja jooksul muutunud, tal on olemas vabaduses töökoht ja pere. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu oma käitumist analüüsinud ja saanud aru tehtud vigadest. F.B soovib osaleda oma lapse kasvatamisel ja ei suhtle enam talle halvasti mõjunud sõpradega. Süüdimõistetu kordab üle enda suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Nüüd saab F.B aru, et on vaja täita kriminaalhoolduse nõudeid.
10. Tartu Maakohtu 18.07.2018 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu F.B kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse. 4.
11. Määruskaebuses korratakse üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud – elukoha olemasolu, garanteeritud töökoht, soov hüvitada nõudeid, vangistuses on süüdimõistetu õppinud, läbinud sotsiaalprogramme, on soov muutuda, soovib kasvatada oma alaealist last, tegelenud vangistuses sõltuvusprobleemiga, distsiplinaarkaristused olid keelatud esemete eest. 4.
12. Tuginedes kinnipeetava iseloomustusele ja perekondlikele asjaoludele oleks tulnud süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetu on teinud vanglas kõik endast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna: ta on vanglas töötanud ja sotsiaalprogrammidest osa võtnud, sealhulgas osa võtnud tagasilanguse ennetamise tugigrupist. Alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu tõttu on isik katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles mistahes negatiivsed asjaolud. 4.
13. Kaitsja hinnangul ei saa süüdimõistetule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu 3 seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul võiks F.B-le anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas. Kaitsja usub, et isik on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata süüdimõistetut edaspidist seaduskuulekat käitumist.
14. Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2018 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 21.08.
15. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Määruskaebustes ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Veelkordselt maakohtu poolt välja toodud ja arvestatud positiivsete asjaolude ülekordamine ei anna võrreldes varasemaga asjaoludele teistsugust kaalu. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohtu määrus on põhjalik ka põhjuste osas, miks ka positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Määruskaebustes jäetakse tähelepanuta, et kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis, s.o

§ 76

lg-st 4 tulenevaid asjaolusid – kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimused ja need tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isegi, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem ei tähenda see automaatselt, et isik tuleks ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Seega on väär kaitsja seisukoht, et tuginedes kinnipeetava iseloomustusele ja perekondlikele asjaoludele tulnuks süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt.

1. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suhtes oleks uue kuriteo toimepanemise risk käesolevaks ajaks maandatud. Süüdimõistetul on sõnas tugev soov muutuda ja elada õiguskuulekat elu oma lapse pärast, kuid nimetatud ei väljendu süüdimõistetu tegudes ka vangistuse jooksul. Maakohtu määrusest tulenevalt on süüdimõistetut korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga on süüdimõistetul 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimetatud näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei ole süüdimõistetu võimeline oma käitumist muutma. Kaitsja poolt toodud õigustus, et distsiplinaarkaristusi on määratud üksnes keelatud esemete eest ei ole õigustus toimepandule, sest süüdimõistetu ei ole järginud kehtestatud nõudeid. Sõnades on süüdimõistetu väljendanud soovi muutuda ja on ka positiivne, et süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogramme, käinud koolis ja teda oodatakse vabaduses, kuid see ei anna lootust, et ta ei jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetule on garanteeritud töökoht. Ka varasemalt on süüdimõistetu töötanud, suurema osa küll mitteametlikult, kuid vaatama sellele, on süüdimõistetul puudulik oskus majanduslikult toime tulla, millele viitab ka korduv varavastaste kuritegude toimepanemine. Ringkonnakohtul puudub ka veendumus, et käesoleval ajal oleks uusi kuritegusid maandavaks riskiks kriminaalhooldus. Maakohus on põhjalikult käsitlenud süüdimõistetu varasemat karistatust, millest nähtub, et süüdimõistetut on varasemalt karistatud mitmete eriliigiliste karistustega, sh on teda määratud kriminaalhooldusele ja teda on tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud. F.B-le on antud võimalusi näidata, et ta on võimeline oma käitumist muutma, kuid süüdimõistetu ei ole talle antud võimalusi õigustanud, jätkates nõuete 4 rikkumist ja süütegude toimepanemist. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid asjaolusid kogumis, mis annaksid aluse seisukohaks, et süüdimõistetu on aru saanud oma käitumise muutmise vajadusest. Karistades isikut korduvalt ja korduvalt uuesti süütegude toimepanemise eest näitab üheselt, et süüdimõistetu suhtes kohaldatud karistused ei ole oma eesmärki saavutanud. Vangla iseloomustusest kui ka süüdimõistetu määruskaebusest tuleneb, et süüdimõistetu ei ole aru saanud, et ta vastutab vaid ise oma tegude eest, vaid kumab kaitseväide, et tegemist oli halbade sõpradega, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle. Vangla iseloomustuse kohaselt justkui polekski kunagi suhelnud. Süüdimõistetu käitumine on olnud riskiv, hoolimatu ja teisi ära kasutav ning kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu puhul seda riski enam ei esineks. Määruskaebused jäävad edutuks.
2. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Tasu koosneb määruskaebuse koostamisest 3 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb F.B hüvitada L. Nirgi kaitsjatasu 90 eurot.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
4. juuli 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau