4-22-4428 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-22-4428 (963022000067) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi M.F

§-s 222 nimetatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut, so 800 eurot. Kaebajale heideti ette seda, et ta ei ilmunud KRA 19.04.2021 otsusega nr 11-9.1/2021/1527 „Ajateenistusse kutsumine“ kutsutud ajateenistuskohta Sõjaväepolitsei. M.F oli kohustatud ilmuma 19.07.2022 kell 10.00 aadressile Tööstuse 54a, Tallinn. Selliselt rikkus M.

§ 40lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust.

Otsust põhjendab kohtuväline menetleja järgmiselt: • KVTS § 2 lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 järgi on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning ta peab ilmuma aja- või asendusteenistusse KRA määratud ajal. Menetlusalune isik ei ilmunud nõutud ajal kogunemiskohta; • Mitteilmumine on põhjendatud vaid erandlikel, s.o vääramatu jõuna käsitletavatel asjaoludel. Menetlusalune isik eiras kohustust, kuna ta oli haiguslehel 14.-22.07.2022 põhjusega „haigestumine“. Tema haigestumise kohta tuli e-kiri 26.07.2022, ehkki ajateenistusse kutsumise otsuses on märgitud, et terviseseisundi muutumisest tuleb KRA-d viivitamatult teavitada. Töövõimetusleht ei takista ajateenistusse ilmumist teenistuskohta ärasaatmiseks, sest see on töökohustuste vabastust tõendav dokument; • M.F oli kutsutud ajateenistusse otsusega, mis toimetati menetlusalusele isikule elektrooniliselt kätte 19.04.2021 kell 13.22; • Meessoost Eesti kodanikel on riigikaitseks osavõtmise viisiks kaitseväeteenistuskohustus. See toob kaasa mitmete põhiõiguste piiramise, kuid efektiivse riigikaitse vajadus kaalub need üle; • Teenistus kaitseväes on kodaniku kohustus. Eesti kodanikku võib sundida kaitseväeteenistusse isegi tema tahte vastaselt (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 lg 2); • Rahatrahvi määramisega on võimalik süüdlast mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Menetlusaluse isiku käitumine näitab, et ta ei kavatse kaitsta Eesti iseseisvust, mistõttu et tagada isiku ustavus põhiseaduslikule korrale tuleb M.F karistada üle sanktsiooni keskmise määra, s.o summas 800 eurot.

1. M.F kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud, vaidlustades selle kaitsja vahendusel Harju Maakohtus. Kaebuses taotleb menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu ning menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist. Kaebaja palub asja lahendamist kirjalikus menetluses ning toob välja alljärgnevad asjaolud: • Kaebaja teavitas Kaitseressursside Ametit haigestumisest ajavahemikul 14.-22.07.2022, mille kohta esitas ametile e-kirja. Kaebaja viibis haiguslehel ning kohtuvälise menetleja ametnik ei ole pädev hindama kutsealuse tervislikku seisundit dokumentatsiooni järgi. Kohusetundlik isik jääb haigena koju ja ei sea ohtu ei enda ega ka ümbritsevate isikute tervist. Kaebaja käitumine on õigustatud ning kohtuväline menetleja ei saa karistada kaebajat kohusetundliku suhtumise eest ebaproportsionaalselt kõrge rahatrahviga; • On ebaselge, mille alusel sai kohtuväline menetleja kaebaja käitumist vaadates jõuda otsuse p-s 22 arvamusele, et kaebaja ei kavatse kaitsta Eesti iseseisvust. Kaebaja jättis ajateenistuskohta ilmumata haiguse tõttu ning jäi ootama uut kutset ajateenistusse asumiseks; • Isegi kui kohus leiab, et kaebaja on süüdi, ei ole talle määratud karistus proportsioonis toimepandud rikkumisega. 2 4-22-4428
2. Kaitseressursside Amet edastas 20.12.2022 väärteotoimiku ning teatas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. Kohus võttis 09.01.2023 määrusega M.F-i kaitsja kaebuse menetlusse, määras selle lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ja taotlusi kuni 18.01.
4. Kohtumenetluse pooled kotule kirjalikke seisukohti, taandusi ega taotlusi ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud väärteotoimiku ja esitatud kaebuse ning selle lisadega, asub järgmistele seisukohtadele.
6. Kohtuväline menetleja karistas M.

§-s 222 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. KVTS § 222 näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramine eest; KVTS § 40 lg 1 p 2 sätestab, et kutsealune on kohustatud ilmuma aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas.

1. Menetluse käigus kogutud tõendite kohaselt võttis Kaitseressursside Amet 19.04.2021 vastu otsuse nr 11-9.1/2021/1527, millega määras M.F-i kutsuda ajateenistusse. Otsusega määrati, et M.F-i teenistuskohaks saab olema Sõjaväepolitsei ning M.F tuli 19.07.2022 kell 10 ilmuda Sõjaväepolitseisse aadressil Tööstuse 54a, Tallinn. M.F jättis aga 19.07.2022 kutsealusena ajateenistusse ilmumata. Nimelt nähtub, et Sõjaväepolitsei kutsealuste nimekirja on küll kantud M.F-i nimi ja tema isikuandmed, ent sellel puudub tema omakäeline kinnitus ilmumise kohta. Mis puudutab menetlusaluse isiku ütlusi, siis menetlusalune isik pole ka vastustanud kutsealusena ajateenistusse asumise kohustuse eiramist. Nii avaldas ta, et ei tulnud ajateenistusse, sest perearst ütles, et ta peab püsima kodus ja ennast ravima. Eelnev tähendab, et arutataval juhul on tõendamist leidnud, et M.F ei ilmunud ajateenistusse ja ta rikkus kutsealusena ajateenistusse astumise kohustust.
2. Mis puudutab kohtule adresseeritud kaebuse väiteid, siis ükski neist väidetest ega ka väited nende kogumis ei too kaasa kaebuse rahuldamist ega kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuses peatutakse asjaolul, et menetlusalune isik oli haigestunud ja ta edastas KRA-le teavituse oma haigestumise kohta. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja on K RAd teavitanud oma haigestumisest, ent kaebuses jäetakse märkimata, milline on seadusest tulenev õiguslik alus, mis lubab viidatud asjaolu esinemisel jätta ajateenistusse astumata, sh kogunemiskohta ilmumata. Kohus selgitab, et taolist alust ei eksisteeri ja seetõttu oli M.F kohustatud kutsealusena ajateenistusse astuma. Mis puudutab haiguslehe väidet, siis sellega seotult tuleb märkida, et kehtivad õigusnormid ei tunne haiguslehe mõistet ja kehtivate õigusnormide kontekstis saab rääkida üksnes töövõimetuslehest (ravikindlustuse seadus § 52). Teiseks, töövõimetusleht ei ütle vähimatki isiku tervisliku seisundi kohta. Nagu juba kohtuväline menetleja märkis, on töövõimetusleht kindlustatud isiku ajutist töövõimetust tõendav dokument. Märgitust järeldub, et kaebaja ei ole ei kohtuvälisele menetlejale ega ka kohtule esitanud tõendeid oma haigestumise kohta.
3. Isegi siis, kui M.F oli haigestunud, puudusid tal alused ajateenistusse asumata jätmiseks. Seadusandja on ette näinud, et ajateenistusse ilmunud ajateenija suhtes teostatakse ajateenistuskohta saabumisest arvates 24 h tunni jooksul arstlik läbivaatus (KVTS § 55 lg 1). Osutatud õigusnormi lõike 4 kohaselt on ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajal 3 4-22-4428 volitused nii ajateenija terviseseisundist tulenevate ravisoovituste andmiseks kui ka ajateenijale piirangute ja eritingimuste määramiseks teenistusülesannete täitmisel. Samuti on teenistuskoha ülema määratud arstil pädevus teha ajateenistusest vabastamise otsus (lg 3) ja kui ajateenija ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, siis suunatakse ta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks Kaitseväe arstlikku komisjoni (lg 4). Seega järeldub, et ajateenija tervislikku seisundit kontrollitakse viivitamatult teenistusse asumisel, selleks vajaduse ilmnemisel tagatakse talle vajalik ravi, eritingimused ja kui esinevad alused, siis tehakse tema suhtes ka ajateenistusest vabastamise otsus. Ehk teisisõnu - kaebaja väidetava haigestumise korral oli talle tagatud nii arstlik ülevaatus, kui ka vajalik ravi.
4. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ka selles, et M.F jättis KRA õigeaegselt teavitamata oma ilmumata jätmisest. Nagu toodud, kohustus M.F ajateenistusse ilmuma 19.07.
5. M.F teavitas KRAd oma haigestumisest 26.07.2022 ehk mitmeid päevi pärast seda, kui oli saabunud tema kohustuse täitmise tähtaeg. Taoline teavitus on esitatud ilmse hilinemisega, sh ei ole kohtule esitatud tõendeid, et isik oli haige ja väidetav haigestumine takistas õigeaegse teavitamiskohustuse täitmist. Samuti osutub hilinenult esitatud teavitus ka selgelt ebaoluliseks, sest teavitamise ajaks oli KRA M.F-i teavitusest sõltumatult tuvastanud tema ajateenistusse ilmumata jätmise.
6. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kuna M.F ei ilmunud KRA määratud ajaks ja kohta ajateenistusse, siis rikkus M.

§ 40lg 1 p 2 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KVTS § 222 järgi.

Mis puudutab süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis jagab kohus siingi kohtuvälise menetleja seisukohta, mille kohaselt pani M.F talle etteheidetava teo toime tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. M.F sai kätte otsuse tema ajateenistusse kutsumise kohta. Siinkohal on oluline välja tuua, et ajateenistusse kutsumise otsuses on M.F-ile selgitatud ka ajateenistuse kutse eiramise õiguslikke tagajärgi, sh asjaolu, et tegemist on KVTS § 222 järgi kvalifitseeritava väärteoga, mille eest võib karistusena määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega on M.F tegutsenud KVTS § 40 lg 1 p 2 nimetatud kohustuse eiramisel olukorras, kus ta on olnud teadlik kõikidest tema otsustust puudutanud aspektidest, sh asjaolust, et ilmumata jätmise tagajärjeks võib olla väärteovastutus. Seega on ta tegutsenud ja toiminud eesmärgipäraselt, on jätnud teadvalt ja kaalutletult ajateenistusse ilmumata ja see kõneleb karistusõiguslikus mõttes tegutsemist tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult.

1. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st
2. Selle kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. KarS § 222 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja karistas M.F 200 trahviühikuga, so rahatrahviga 800 eurot. Eelnevast järeldub, et kohtuväline menetleja kohaldas M.F-ile karistusmäära, mis ulatub üle sanktsioonimäära keskmise. Arvestades M.F-ile süüks arvatavat tegu, on kohus veendumusel, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr vastab tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus täitmata jäänud kohustuse olulisust ühiskonnas, M.F-i suhtumist toimepandusse, ent ka tuvastatud tahtluse vormi. Need annavad aluse kohaldada karistusmäära, mis on sanktsiooni keskmist määrav ületav. Seejuures ei ole tuvastatavad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, mis võiksid kohaldamisele kuuluvat karistusmäära mõjutada. Kõiki neid asjaolusid on arvestanud ka kohtuväline menetleja. St, et kohtuväline menetleja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Seega jääb kohtuvälise 4 4-22-4428 menetleja otsus, millega kohtuväline menetleja määras M.F-ile KVTS § 222 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühikut, so 800 eurot, muutmata.
3. Kaebuses on taotletud menetluses tekkinud õigusabikulude riigi kanda jätmist. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud õigusabikulude tekkimist tõendavaid dokumente. Isegi siis, kui kohtule oleks vastavad dokumendid esitatud, jääksid need kulud isiku kanda, kellele need on tekkinud, sest kaebemenetluse tulemiks on esitatud kaebuse rahuldamata jätmine. (allkirjastatud digitaalselt) 5