Obsah (9)

§ 168§ 244§ 657§ 659§ 241§ 247§ 371§ 171§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-1163

) § 371 lõike 2 punkti 2 järgi koosmõjus § 477 lõikega 1. Menetluskulud jättis kohus

§ 168lõike 1 alusel avaldaja kanda.

4. Avaldaja taotluse alusel eeltõendamismenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd täitmata on

§-s 244 sätestatud eeldused. Tallinna Ringkonnakohus on 18.04.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-16503 märkinud, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku ja tulevases hagimenetluses vaidluse korral tõendada, et just see isik on hageja õigusi rikkunud. Sealjuures peavad täidetud olema eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema põhistatud ja kogutavad tõendid peavad olema asjakohased).

-i kommenteeritud väljaandes (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2017, lk 1340) on selgitatud, et avaldaja peab eeltõendamismenetluse korraldamise taotluses tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise ohtu põhistama. Seejuures ei tohi tema väited olla hüpoteetilised, vaid peavad rajanema taotluses välja toodud ning usutavalt põhjendatud asjaoludele. Tõendi kaotsimineku või selle kasutamise raskenemise oht peab olema reaalne ja usutav.

1. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et taotletavad tõendid võiksid reaalselt kaotsi minna või nende kasutamine raskeneda. Ainuüksi asjaolude väljaselgitamine ilma, et esineks neid asjaolusid tõendavate tõendite kaotsimineku oht, ei ole eeltõendamismenetluse eesmärgiks ega menetluse korraldamise aluseks.
2. Kohus võib eeltõendamismenetluse korraldada ka juhul, kui vastaspool sellega nõustub. Kuivõrd praeguses asjas ei ole vastaspool(ed) teada, siis vastav nõusolek eeltõendamismenetluse korraldamiseks puudub. 2 2-24-1163
3. Olukorras, kus eeltõendamismenetluse algatamise seaduses sätestatud eeldused on täitmata, ei saa kohus menetlust algatada. Seega ei ole avaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4. 06.02.2024 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta mitmed eeltõendamismenetluse algatamise eelduste selgitused

-i kommenteeritud väljaandes. Taotluse puhul oleks saanud kohus lähtuda

§ 244

lõikest 3, mida on praktikas laiendatud ka muudele menetlustoimingutele ja millisel juhul ei pea põhjendama, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Kuigi võis ka eeldada, et

1. a registris oleva sõiduki omaniku andmed võivad tänaseks olla juba (mitu korda) muutunud ning need andmed võidakse kustutada Tšehhi Vabariigi Transpordiministeeriumi peetavast registrist. Avaldaja juhtis taotluses tähelepanu kohtupraktikale, et kui menetluskord või menetlusõiguse norm puudub, on kohus pädev tõlgendama kehtivat menetlusõigust põhiõigustega kooskõlas laiendavalt. Antud juhul ei ole avaldajal alternatiivset alust, et teada saada vastaspoole isikut ja oma õiguste kaitseks hagiavaldusega tema vastu kohtusse pöörduda märkimisväärselt suure võla väljanõudmiseks. Maakohus ka ei selgita, kuidas on avaldajal võimalik muul viisil oma eesmärk täita.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 25.01.2024 määrus on lõppjärelduses õige ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb aga täiendada lahendi õiguslikku põhjendust. Määruskaebus jääb rahuldamata. 12. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses asjas esitatud avalduse puhul ei ole täidetud

§-s 244 sätestatud eeldused. Selles osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 659, § 654 lõige 6).

Maakohus viitas asjakohaselt ringkonnakohtu praktikale, kui leidis, et eeltõendamismenetluse algatamiseks selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad teha kindlaks kostja isiku, peavad täidetud olema ka eeltõendamismenetluse üldised tingimused (tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda, vastaspoole nimetamata jätmine peab olema põhistatud ja kogutavad tõendid peavad olema asjakohased). Ringkonnakohus märgib, et viidates määruskaebuses

-i kommenteeritud väljaandele, on ka avaldaja jätnud tähelepanuta mitmed selgitused. Kommentaaride autorid on mh leidnud, et

§ 244

lõike 3, millele avaldaja kaebuses tugineb, kohaldamise eelduseks on, et avaldajal puuduvad muud võimalused kostja isiku väljaselgitamiseks ning tema õiguslikud huvid jääksid vastasel juhul kaitseta (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn 2017, lk 1344). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul vastab avaldaja taotluse eesmärgile

§-s 2411 sätestatud võimalus taotleda kohtu kaasabil tõendite kogumist teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Eeltoodud sättele viitab ka maakohus 07.02.2024 määruses, millega võeti määruskaebus menetlusse ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. 3 2-24-1163 13.

§ 241

¹ lõike 1 kohaselt toimub tõendite kogumine mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 sätestatud korras teise riigi kohtu abil või vahetult. Nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 järgi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/1783 tsiviil- ja kaubandusasjades, kui liikmesriigi kohus kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigusega palub

1. a)teise liikmesriigi pädeval kohtul koguda tõendeid või
2. b)luba koguda tõendeid vahetult teises liikmesriigis. Määruse artikli 3 lõige 1 sätestab, et artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud taotluse edastab kohus, kus menetlus on alustatud või kus seda kavandatakse (edaspidi „taotlev kohus“), tõendite kogumiseks otse mõne teise liikmesriigi pädevale kohtule. Seega on avaldajal võimalik taotleda tõendite kogumist Tšehhi Vabariigis

§ 241¹ korras, selleks tuleb esitada vastav taotlus maakohtule.

14. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist.

§ 247

järgi lahendab kohus eeltõendamismenetluse algatamise taotluse määrusega, millega algatab menetluse või keeldub menetluse algatamisest. Seega tuleneb

-i sätetest, et juhul kui eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei ole täidetud, keeldub kohus menetluse algatamisest. Antud juhul on kohus keeldunud avalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lõike 2 punkti 2 alusel, kuigi sisuliselt on kohus leidnud, et eeltõendamismenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuna täidetud ei ole menetluse algatamise eeldused. Ringkonnakohus märgib, et sellises olukorras olnuks kohasem keelduda määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest, mitte keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Eeltoodu ei muuda aga maakohtu lõppjärelduse õigsust, et eeltõendamismenetluse algatamiseks alused puuduvad. 15. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebemenetlusega seotud menetluskulud

§ 171lõike 1 alusel avaldaja kanda.

Kuna menetluses osales üksnes avaldaja, puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. 16.

§ 372

lõike 5 järgi koosmõjus § 477 lõikega 1 ja § 696 lõike 1 teise lausega võib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebust lahendava määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 4