Obsah (5)

§ 659§ 654§ 5601§ 1371§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-2999 Kohtuasi X avaldus vanema

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 21. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus kõiki asjaolusid arvestades õigele seisukohale, et praegusel juhul on põhjendatud PKS § 137 lg 1 järgi teha muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses, lõpetada ühine hooldusõigus lapse suhtes ning anda lapse ainuhooldusõigus üle lapse emale. Maakohus ei ole avalduse lahendamisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud, rikkunud menetlusõiguse norme ega ületanud kaalumispiire. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 järgi koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuses toodule, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole lapse huvides ega kooskõlas kohtupraktikaga, selgitab ringkonnakohus järgmist.

1. PKS § 137 lg 2 p 2 järgi ei rahuldata vanema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse määramine on vastuolus lapse huvidega. Määruskaebuses viidatud kohtupraktika kohaselt on lapse huvides eelduslikult vanemate ühine hooldusõigus ja vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda eeltoodud seisukoht, et oluliste erimeelsuste tuvastamata jätmisel ei ole põhjendatud kaaluda vanemate ühises hooldusõiguses muudatuste tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul on ühise hooldusõiguse lõpetamisel oluline lähtuda vaidluse asjaoludest ja konkreetse lapse huvidest.
2. Vastupidiselt määruskaebuse seisukohale avalduse esitamise võimalikkuse kohta nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul oli avaldajal õigus PKS § 137 lg 1 järgi taotleda kohtult, et lapse hooldusõigus antaks talle üle. Viidatud sätte esimese lause järgi on see võimalik, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et puuduvad PKS § 137 lg-s 2 sätestatud ühise hooldusõiguse lõpetamist välistavad 4 2-23-2999 asjaolud. Lapse huvides ei ole ühise hooldusõiguse säilitamine olukorras, kus isa ei soovi hooldusõigust teostada ja on lapse emaga jõudnud kokkuleppele, et last puudutavaid otsuseid võtab vastu ja lapse elu korraldab ema. Määruskaebuses toodud seisukohad kohalduvad eelkõige olukorras, kus vanematel puudub üksmeel ja lahendamist vajavad vanemate erimeelsused. Asjas esile toodu alusel ei ole alust leida, et lapse ja isa suhe ainuhoolduse emale üleandmise tõttu kannataks. Kui vanemad vajavad tuge ja nõustamist lapse ja isa suhtlemise korraldamises, siis selles osas on maakohus õigesti selgitanud, et ema ainuhooldusõigus ei takista kohalikul omavalitsusel teha vanematele vajadusel individuaalse nõustamise, perenõustamise ja leinanõustamise pakkumist (dtl 106).
3. Kohus saab vanemaid suunata perelepitusse üksnes lapsega suhtlemise korraldamise asjas (

§ 5601

) ja seejärel saavad vanemad lepitusmenetluse käigus lisaks suhtluskorrale kokku leppida ka selles, et ühine hooldusõigus lõpetatakse osaliselt või täielikult ning hooldusõigus antakse osaliselt või täielikult ühele vanemale üle (riikliku perelepitusteenuse seaduse § 4 lg 2,

§ 1371

). Kuivõrd vanemad on jõudnud hooldusõiguse küsimuses kokkuleppele ja kohtumenetluses ei ole vanema avaldust suhtlemiskorra määramiseks, siis puudub kohtul alus vanemate lepitusmenetlusse suunamiseks. 25. Täiendavalt leiab kolleegium, et lapse huvides on ka vanemate vaheliste vaidluste kiire ja efektiivne lõpetamine. Seejuures on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lisaks lapse huvide arvestamisele, võtta arvesse ka vanemate soovi vaidlus rahumeelselt kokkuleppel lahendada.

§-le 561 kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks lapse hooldusõiguse asjades vanemate vahel kokkuleppe sõlmimine selliselt, et ühele vanemale jääb lapse ainuhooldusõigus (TlnRnKo 03.09.2021, 2-21-1228, p 9).

1. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et maakohtu määruse tühistamiseks ja vanemate perelepitusse suunamiseks ei ole alust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaidluse olemust ja asjaolusid arvestades

§ 172lg-te 1 ja 3 järgi jaotada samal viisil ka määruskaebuse menetlemise kulud.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 5